Jeremija 5. peatükk
Jumal saadab peatüki alguses prohveti linna peale vaatama, kas keegi Jumala rahvast on ustavaks jäänud. Selgub, et ta leiab vaid inimesi, kes on ustavad oma sõnades, kuid nende teod käivad omi radu (s2), ilmselt salliti teatud hoiakuid, mõtteviise, tegusid, mõeldes, et "no mis see ka siis 'tänapäeval enam'! ära ei ole!" Prohvet, kes on Jumalaga aega veetnud, tajub selgemalt ja teravamalt kõike, ka patu olemust ja selle uinutavat mõju. Ta mõistab ka, et raskused. millest rahvas oli hiljuti läbi läinud, olid olnud mõeldud selleks, et nad pöörduksid (s3). Kuid asjata. Prohvet otsustab seejärel minna vaimulike juhtide juurde, lootes, et sealne olukord on parem. Kuid needki olid "köidikud katki rebinud" (s5).
See on juba teine kord, kui Jeremija kasutab väljendit ikkest ja köidikutest (vrdl Jr 2:20), viidates esimesel korral ebajumalateenistusele, aga ka soovimatusele Jumalat teenida ning tema juhtimisele alistuda. Kuulsaim kirjakoht katkirebitud köidikutest on ilmselt siiski Ps 2:1-3, mis räägib Poja valitsusest. Taavet prohveteeris seal, et rahvad raevutsevad Issanda ja tema Võitu vastu ning rahva juhid püüavad ühiskonnast kõrvaldada Jumala Sõna mõju. Nagu näeme, on see meie maal üpris edukas olnud. Jumal Isa vastus? -- Ta naerab selle peale, teeb rahvaste elu kibedaks ning seab Kuningaks valitsema oma Pühale mäele Poja, kelle pärandiks on kõik rahvad Ps 2:4-9. Rahvaste valitsejate ainsaks võimaluseks pääseda on alistuda Poja meelevalla alla ning teenida teda rõõmuga (Ps 2: 10-12)
Seega, kuna rahvas on köidikud katki murdnud ja end Jumalast vabaks võidelnud, alustab prohvet justkui kaitsekõnet. selgitades miks Jumal peab oma rahvast karistama. Küsimuse all on Jumala õiglus ja õigus, kui ta jätaks sellisetele ilmingutele reageerimata (s 7-9, s 29). Rahvas (eriti noored?) on Jumala unustanud (s7), viinapuul lokkavad mahlast pakatavate kobarate asemel kasvud ja vesivõsud, mida ei ole õigeaegselt kärbitud. Huvitaval kombel tuuakse salmis 12 eraldi välja üks väga kummaline patt--nad olid välistanud, et Jumal lubaks õnnetusel nende maale tulla. Seega, mis kõrvaltvaatajale tundub vägeva usuna Jumalasse ja tema kaitsesse, on prohveti hinnangul Jumala salgamine. Kuidas see võimalik on??? Selgub, et usurahvas oli endistel aegadel kogenud Jumala päästvat kätt nii võimsalt, et neile ei tulnud pähegi, et Jumal võiks selle tagasi tõmmata. Enamgi veel, hädasõnumeid toonud prohveteid peeti negativistidest veidrikeks. Jumala arm oli justkui "kodustatud" ja loodeti, et vaatamata sellele, kuidas nad elasid või mida uskusid, tuleb Jumal ikka appi, kui vaja peaks olema. Kas ei looda meiegi sellist kiiret kaitset, nagu kunagi 20+a tagasi?! Kas ei usaldanud Jumala päästet nõnda ka mitte meie usujuhid eelmise sajandi 30.ndate aastate lõpus, märkamata, et ühiskondlik kontekst oli kardinaalselt muutunud ning jumalavastased meeleolud süvenenud?
Peapõhjuseks, miks prohveteid ei kuulata ja nende sõnumeid ei mõisteta, on see, et silmad ei näe, kõrvad ei kuule (s 21) ja süda on vastupanija (s23-24). Lisaks on kojad täis kavalust (s27), orbude ja vaeste õigused tallatakse jalge alla (s28). Vastutus olukorra eest lasus kolmel inimgrupil: prohvetid kuulutavad valet, preestrid õpetavad nendega käsikäes ning Jumala rahvas armastab sellist kuulutust (s 30-31). Aga mida te teete, kui sellele tuleb lõpp? küsib prohvet lõpetuseks.
Palveteemad:
1) Jumal puhastaks oma koguduse ning kasvataks igatsust (nälga ja janu) isikliku osaduse järele;
2) ühe (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
3) Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
4) Jumal ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
************
Käesolev postitus on 5. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel.
Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, umbes üks tund päevas (või pool tundi, kui nii pikalt ei jaksa) :-). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb. Kommentaarides võib seda julgesti ka teistega jagada, nagu ka muid tunnistusi ning tagasisidet. Samamoodi võib kommentaarides jagada teistega oma palveid sellest kirjakohast lähtuvalt, aga miks ka mitte eestpalveid.
Jumal saadab peatüki alguses prohveti linna peale vaatama, kas keegi Jumala rahvast on ustavaks jäänud. Selgub, et ta leiab vaid inimesi, kes on ustavad oma sõnades, kuid nende teod käivad omi radu (s2), ilmselt salliti teatud hoiakuid, mõtteviise, tegusid, mõeldes, et "no mis see ka siis 'tänapäeval enam'! ära ei ole!" Prohvet, kes on Jumalaga aega veetnud, tajub selgemalt ja teravamalt kõike, ka patu olemust ja selle uinutavat mõju. Ta mõistab ka, et raskused. millest rahvas oli hiljuti läbi läinud, olid olnud mõeldud selleks, et nad pöörduksid (s3). Kuid asjata. Prohvet otsustab seejärel minna vaimulike juhtide juurde, lootes, et sealne olukord on parem. Kuid needki olid "köidikud katki rebinud" (s5).
See on juba teine kord, kui Jeremija kasutab väljendit ikkest ja köidikutest (vrdl Jr 2:20), viidates esimesel korral ebajumalateenistusele, aga ka soovimatusele Jumalat teenida ning tema juhtimisele alistuda. Kuulsaim kirjakoht katkirebitud köidikutest on ilmselt siiski Ps 2:1-3, mis räägib Poja valitsusest. Taavet prohveteeris seal, et rahvad raevutsevad Issanda ja tema Võitu vastu ning rahva juhid püüavad ühiskonnast kõrvaldada Jumala Sõna mõju. Nagu näeme, on see meie maal üpris edukas olnud. Jumal Isa vastus? -- Ta naerab selle peale, teeb rahvaste elu kibedaks ning seab Kuningaks valitsema oma Pühale mäele Poja, kelle pärandiks on kõik rahvad Ps 2:4-9. Rahvaste valitsejate ainsaks võimaluseks pääseda on alistuda Poja meelevalla alla ning teenida teda rõõmuga (Ps 2: 10-12)
Seega, kuna rahvas on köidikud katki murdnud ja end Jumalast vabaks võidelnud, alustab prohvet justkui kaitsekõnet. selgitades miks Jumal peab oma rahvast karistama. Küsimuse all on Jumala õiglus ja õigus, kui ta jätaks sellisetele ilmingutele reageerimata (s 7-9, s 29). Rahvas (eriti noored?) on Jumala unustanud (s7), viinapuul lokkavad mahlast pakatavate kobarate asemel kasvud ja vesivõsud, mida ei ole õigeaegselt kärbitud. Huvitaval kombel tuuakse salmis 12 eraldi välja üks väga kummaline patt--nad olid välistanud, et Jumal lubaks õnnetusel nende maale tulla. Seega, mis kõrvaltvaatajale tundub vägeva usuna Jumalasse ja tema kaitsesse, on prohveti hinnangul Jumala salgamine. Kuidas see võimalik on??? Selgub, et usurahvas oli endistel aegadel kogenud Jumala päästvat kätt nii võimsalt, et neile ei tulnud pähegi, et Jumal võiks selle tagasi tõmmata. Enamgi veel, hädasõnumeid toonud prohveteid peeti negativistidest veidrikeks. Jumala arm oli justkui "kodustatud" ja loodeti, et vaatamata sellele, kuidas nad elasid või mida uskusid, tuleb Jumal ikka appi, kui vaja peaks olema. Kas ei looda meiegi sellist kiiret kaitset, nagu kunagi 20+a tagasi?! Kas ei usaldanud Jumala päästet nõnda ka mitte meie usujuhid eelmise sajandi 30.ndate aastate lõpus, märkamata, et ühiskondlik kontekst oli kardinaalselt muutunud ning jumalavastased meeleolud süvenenud?
Peapõhjuseks, miks prohveteid ei kuulata ja nende sõnumeid ei mõisteta, on see, et silmad ei näe, kõrvad ei kuule (s 21) ja süda on vastupanija (s23-24). Lisaks on kojad täis kavalust (s27), orbude ja vaeste õigused tallatakse jalge alla (s28). Vastutus olukorra eest lasus kolmel inimgrupil: prohvetid kuulutavad valet, preestrid õpetavad nendega käsikäes ning Jumala rahvas armastab sellist kuulutust (s 30-31). Aga mida te teete, kui sellele tuleb lõpp? küsib prohvet lõpetuseks.
Palveteemad:
1) Jumal puhastaks oma koguduse ning kasvataks igatsust (nälga ja janu) isikliku osaduse järele;
2) ühe (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
3) Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
4) Jumal ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
************
Käesolev postitus on 5. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel.
Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, umbes üks tund päevas (või pool tundi, kui nii pikalt ei jaksa) :-). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb. Kommentaarides võib seda julgesti ka teistega jagada, nagu ka muid tunnistusi ning tagasisidet. Samamoodi võib kommentaarides jagada teistega oma palveid sellest kirjakohast lähtuvalt, aga miks ka mitte eestpalveid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar