12. peatükis püüab Jeremija Jumala abiga oma sisemaailmas selgusele jõuda pärast seda, kui ta saab 11. ptk lõpus teada, et tema sõnumid teatud inimestele ikka väga närvidele käivad ja nad seepärast teda lausa hukata tahavad (11:21). Jumal lubab neid karistada rangeimal moel, kuid prohvet teab, et Jumala veskid pigem aeglaselt jahvatavad ja see tekitab ka tema sees pingeid.
Pingeline on Jeremija olukord niigi. Ühelt poolt on tal osadus Jumalaga ja tervikpilt sellest, mis saatus rahvast ootab. Jumalaga lähedases osaduses olevana ei saa ta sõnumeid jagamata jätta. Teisalt hoolib ta oma rahvast väga, isegi nutab nende pärast (8:23), kuid seda ei hinda ei rahvas, nagu siin peatükis näha, ega isegi Jumal, kes juba kaks korda on Jeremijal käskinud eestpalvetamise ära lõpetada, sest ta nagunii ei võtaks teda kuulda selle nurjatu rahva pärast (7:16, 11:14). Nüüd siis saab prohvet teada vandenõust. Tundliku ja haavatava inimesena mõjub see talle rängalt. Õnneks teab ta, kuhu sellise rünnaku eest põgeneda.
Jeremija läheb Jumala juurde, tunnistades teda õiglaseks ning küsib siis, miks on maailmas kurjus, miks Jumal laseb kurjadel õitseda (12:1-2). Teine küsimus on konkreetsem: 'Kui kaua?' Sõna sõnalt küsib ta: 'Kui kaua peab maa leinama ja kõigi väljade rohi kuivama' (s 4)?! Pangem tähele, et inimeste patt mõjutab ka maad, millel elame. Näiteks, Kaini kuriteole sai Jumal kohe jälile, sest tema venna vere hääl kisendas maa pealt Jumala poole (1Ms 4:10). Samuti jõuavad momentaalselt, reaalajas tema ette rõhutute palved (Jr 6:7b).
Niisiis, Jeremija küsib: 'Kui kaua?' ja konkreetsele küsimusele võiks loota konkreetset vastust, mille Jesaja sarnases olukorras näiteks saanud oli Js 6:11. Üllatuslikult on vastuseks aga hoopis, et Jeremija peab ise peeglisse vaatama (Jr 12:5). Ta on kõigest loobunud, kõik oma kaardid Jumala peale pannud ning tagasipöördumine või kõrvalejäämine teeksid asjad vaid hullemaks. Tema vaim peab terasena karastuma, et edasistele väljakutsetele vastu astuda. Minna saab ainult edasi, olgugi, et see teda ilmselt veel rohkem tema kogukonnast võõrandab.
'Lagedaks on see tehtud, lagedana leinab see mu ees. Kogu maa on laastatud, aga ei ole ühtegi, kes võtaks seda südamesse.' (12:11). See salm on järjekordne tõestus sellest, et maa/riigi laostumise taga on ühtlasi Jumala soov tema rahva tähelepanu juhtida valupunktidele ning neid mobiliseerida olema lahenduseks (Joel 2:12-17). Peatüki lõpus lubab Jumal halastada ja nad maale tagasi tuua, kui ta oma rahva puhastanud on.
Issand, anna armu, et me oleksime need, kes võtavad oma maa ja rahva olukorda südamesse ning palvetavad lakkamata, et Sina võiksid uuendada me maa. Too meie maale patutundmine, too seda ennekõike Sinu kogudusse. Tõsta üles eestpalvetajate armee, kes hüüavad Sinu poole ööd ja päevad ning seisaksid müüripraos selle rahva eest. Kasvata ja juhi meid, et oleksime karastunud ning võiksime keerulistes olukordades jääda püsima, et me ei taganeks esimeste tagasilöökide ilmnemisel. Pööra meie rahva südamed Sinu poole, Issand! Anna ilmutusi, eriti neile, kes Sulle kõige rohkem vastu panevad. Ilmuta oma au me maal! Sest Sinu päralt on riik ja väga au igavesti. Aamen!
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
Pingeline on Jeremija olukord niigi. Ühelt poolt on tal osadus Jumalaga ja tervikpilt sellest, mis saatus rahvast ootab. Jumalaga lähedases osaduses olevana ei saa ta sõnumeid jagamata jätta. Teisalt hoolib ta oma rahvast väga, isegi nutab nende pärast (8:23), kuid seda ei hinda ei rahvas, nagu siin peatükis näha, ega isegi Jumal, kes juba kaks korda on Jeremijal käskinud eestpalvetamise ära lõpetada, sest ta nagunii ei võtaks teda kuulda selle nurjatu rahva pärast (7:16, 11:14). Nüüd siis saab prohvet teada vandenõust. Tundliku ja haavatava inimesena mõjub see talle rängalt. Õnneks teab ta, kuhu sellise rünnaku eest põgeneda.
Jeremija läheb Jumala juurde, tunnistades teda õiglaseks ning küsib siis, miks on maailmas kurjus, miks Jumal laseb kurjadel õitseda (12:1-2). Teine küsimus on konkreetsem: 'Kui kaua?' Sõna sõnalt küsib ta: 'Kui kaua peab maa leinama ja kõigi väljade rohi kuivama' (s 4)?! Pangem tähele, et inimeste patt mõjutab ka maad, millel elame. Näiteks, Kaini kuriteole sai Jumal kohe jälile, sest tema venna vere hääl kisendas maa pealt Jumala poole (1Ms 4:10). Samuti jõuavad momentaalselt, reaalajas tema ette rõhutute palved (Jr 6:7b).
Niisiis, Jeremija küsib: 'Kui kaua?' ja konkreetsele küsimusele võiks loota konkreetset vastust, mille Jesaja sarnases olukorras näiteks saanud oli Js 6:11. Üllatuslikult on vastuseks aga hoopis, et Jeremija peab ise peeglisse vaatama (Jr 12:5). Ta on kõigest loobunud, kõik oma kaardid Jumala peale pannud ning tagasipöördumine või kõrvalejäämine teeksid asjad vaid hullemaks. Tema vaim peab terasena karastuma, et edasistele väljakutsetele vastu astuda. Minna saab ainult edasi, olgugi, et see teda ilmselt veel rohkem tema kogukonnast võõrandab.
'Lagedaks on see tehtud, lagedana leinab see mu ees. Kogu maa on laastatud, aga ei ole ühtegi, kes võtaks seda südamesse.' (12:11). See salm on järjekordne tõestus sellest, et maa/riigi laostumise taga on ühtlasi Jumala soov tema rahva tähelepanu juhtida valupunktidele ning neid mobiliseerida olema lahenduseks (Joel 2:12-17). Peatüki lõpus lubab Jumal halastada ja nad maale tagasi tuua, kui ta oma rahva puhastanud on.
Issand, anna armu, et me oleksime need, kes võtavad oma maa ja rahva olukorda südamesse ning palvetavad lakkamata, et Sina võiksid uuendada me maa. Too meie maale patutundmine, too seda ennekõike Sinu kogudusse. Tõsta üles eestpalvetajate armee, kes hüüavad Sinu poole ööd ja päevad ning seisaksid müüripraos selle rahva eest. Kasvata ja juhi meid, et oleksime karastunud ning võiksime keerulistes olukordades jääda püsima, et me ei taganeks esimeste tagasilöökide ilmnemisel. Pööra meie rahva südamed Sinu poole, Issand! Anna ilmutusi, eriti neile, kes Sulle kõige rohkem vastu panevad. Ilmuta oma au me maal! Sest Sinu päralt on riik ja väga au igavesti. Aamen!
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar