kolmapäev, 25. märts 2015

Jeremija 24/52. Kaks viigimarjakorvi

24. peatükis näitab Jumal Jeremijale kahte viigimarju täis korvi templi ukse ees. Polegi täpselt öeldud, kas see on visioon/unenägu (oma kodus) või on hoopis tunnetus, umbes nii et Jeremija läheb templi ukse eest mööda, näeb reaalseid korve ja tunnetab, et see on justkui võrdpilt valitseva olukorra kohta. Mõtlen seda umbes nii, nagu ma ise kunagi kogesin nagu mingit tunnetust, kui märkasin ühe mobiilioperaatori reklaampannood--reklaamiti paketti nimega 'mina', mis maksis '6.60 kuus'. 'Täiesti õige', mõistsin seda vaadates, sest paljuräägitud number ongi ju 'inimese arv', tähistades seda, mida inimene ise, ilma Jumalata teeb...

Nägemus või tunnetus kahest viigimarjakorvist tuli ajal, kui oskustöölised ja ülikud olid koos kuningas Jekonjaga just Paabelisse küüditatud (s 1). Mahajäänutel võis jääda mulje, et ju need äraviidud olid siis kuidagi suuremad süüdlased ja seega  karistust väärt. Jeesus korrigeerib sellist süüdistavat ja kohtumõistvat hoiakut  Lk 13: 1-5 Kas te arvate, et need ...olid suuremad patused kui kõik muud ..., et nad seda on kannatanud? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.

5 Mo 28 peatükis oli selgelt kirjas, et Jumala õnnistuse märgiks oli saagiküllus tõotatud maal (s11), suurim võimalik karistus aga pillutamine rahvaste sekka (s 64,65). See, mis aga äsja toimunud oli, vajas uutmoodi arusaamist. Käimas oli Jumala päästeplaan B--jah, nad viiakse Paabelisse, aga jääk pöördub tagasi ja see jääk on püha seeme. Jesaja oli sellest prohveteerinud kui kännust, mis pärast laastamistööd alles jääb (Js 6:11-13).

Nähtud pilt ja selle selgitus kinnitavad veelgi: vaja on revideerida oma arusaamu uue ilmutuse valguses. Jah, rahvas väärib hävingut, kuid Jumal ei hävita neid lõplikult, jääk pöördub tagasi, kui karistus on kantud.  Seega, ilusad küpsed viigimarjad tähistavad neid, kes on viidud Paabelisse. Hoopis nemad on Jumala erilise kaitse ja hoole all: Otsekui neid häid viigimarju, nõnda hindan ma hästi Juuda vange, keda ma siit paigast olen läkitanud Kaldeasse. Ma heidan silma nende peale heas mõttes ja toon nad tagasi sellele maale. Ma ehitan neid ega kisu maha, ja ma istutan neid ega kitku välja. Ja ma annan neile südame mõistmiseks, et mina olen Issand. Siis on nemad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks, sest nad pöörduvad minu poole kõigest südamest (Jr 24:6-7). Muide, nende esimeste vangide seas oli ka Taaniel koos oma sõpradega, kellest me teame, et nad olid tõepoolest Jumala poole pöördunud kõigest südamest. Kuningas Jekonja pannakse alguses küll vangi väga pikaks ajaks, kuid hiljem vabastatakse sealt ning tuuakse isegi kuninga õukonda (Jr 52:31-34).

Roiskunud marjad tähistavad aga neid, kes maale veel alles on jäänud:  Aga otsekui halbade viigimarjadega, mis on nii halvad, et need ei kõlba süüa, tõesti, nõnda ütleb Issand, nõnda talitan ma Juuda kuninga Sidkijaga ja tema vürstidega ja Jeruusalemma jäägiga, kes on alles jäänud siia maale või kes elavad Egiptusemaal.  Ja ma sean nad hirmutuseks ja õnnetuseks kõigile kuningriikidele maa peal, teotuseks ja kõnekäänuks, pilkesõnaks ja needuseks kõigis paigus, kuhu ma nad tõukan. 10 Ja ma läkitan nende sekka mõõga, nälja ja katku, kuni nad on hävitatud maalt, mille ma olen andnud neile ja nende vanemaile.” (Jr 24:8-10) Maale allesjäänutel on hiljem võimalus isegi oma linn päästa hukatusest, kui nad oleksid Jumalale alistunud ja vabatahtlikult end Paabeli kuningale vangi andnud. Seda nad aga ei tee ning kaotavad kõik.

Mis meil siit õppida on? Esiteks seda, et Jumal räägib meiega igapäevaste esemete kaudu. Ehk ka seda, et Jumala sõna ei saa rakendada meelevaldselt oma suva järgi. Vaja on tunnetada, mis on sõnum konkreetses hetkes ehk mida 'Vaim kogudusele ütleb'. Meie arusaamad (ka siis, kui nad põhinevad teatud osal Sõnast) ei pruugi ühtida Jumala hinnangutega olukorrale. Teiseks, peame olema valmis oma arusaamu muutma. Positiivsuse prisma ei ole väga hea lääts maailma nägemiseks, vaatamata sellele, et seda tänapäeval agaralt propageeritakse. Samuti pole seda loomulikult negativism. Värske leib taevasest pagarikojast toidab ja annab jõudu kasvada ning probleemidele vastu seista. Tänasest peatükist saab õppida veel seda, et isegi sõjakeerises on kõige turvalisem koht koos Jumalaga, kus iganes see ka poleks. Olla Tema plaanides, kuid küüditatuna võõral maal on võrratult parem sellest, et olla tõotatud maal või ise kuhugi pagenud ja Tema juhtimise alt väljas.

Kallis Jeesus, me täname Sind, et Sa tahad meile ennast ilmutada. Täname Sinu sõna eest! Täname, et Su sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Anna meile tunda Sinu sõna mõõga vahedust, kuni me mõistame Sinu plaane ja Sinu südame igatsusi. Täname, et sa oled ka meid pidanud teinekord 'küüditama', et me pöörduksime Sinu poole kõigest südamest. Anna meile selgelt tunnetada, mida Sa oled tegemas Eestimaal ja teistes maades, kuhu sa meid oled 'pillutanud'. Aita meil olla Sinu kanaliteks, et võiksime vahendada Sinu armu kõigile, kellega kokku puutume.

Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Käsk rõõmustada

     Katkend raamatust:   Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".  Tõlkinud Kõrberoos UY.  Copyright  © 2023, by OneKing...