Jeremija 18/52. Potissepa savi

18. peatükis annab Jumal Jeremijale 'näitliku õppetunni', tehes seda savimeistri kojas.


Kõnekujund--Jumal on savimeister ehk potissepp ning inimesed on savi, on meile ka teistest kirjakohtadest tuttav. Sellega väljendatakse muuhulgas:

1. Jumal on samavõrra suurem ja targem kui elutu savitükk võrreldes loova Meistriga (Js 29:15-16);
2. Meistril on saviga isiklik suhe, seda tuleb voolida  käte vahel ning kõik konarused välja siluda. Voolida saab vaid savi, mis on pehme. Iga teos on unikaalne ja hoolikalt kavandatud (Rm 9:20-21);
3. See, et savi 'ellu ärkab', on üleüldse pelgalt Meistri loov tahe. Savi ei saa öelda meistrile: 'Mida sa teed?' ja 'Miks nii'?! (vt Js 45:9) Kui savi 'vastu punniks' ega oleks voolitav, peaks meister otsast alustama;
4. Meistril on 'õigus' protsessi käigus ka 'ümber mõelda', kui savi tema käte all 'rikki läheb' ning välja ei tule nii, kui kavand ette nägi (Jr 18:4);
5. Meister annab savinõule otstarbe ja seeläbi väärtuse--seda võib kasutada oma suva järgi kus iganes, kuningakojas või vaeste hurtsikus. Mistahes kasutuskõlblik savinõu, kui ta sattub (kasvõi nt kogemata) kolikambrisse, ei saaks täita oma otstarvet ning oleks samasugune tolmukoguv kasutu nõu kui kõik teisedki, olenemata sellest, et ta on täiesti terve, teised aga katkised (vt 2 Tm 2:20).

Paulus räägib korintlastele (2 Kr 4:7), et 'meil on see aare saviastjates'. Ainsaks aardeks meie sees on Jumala vaim, ilma selleta oleme vaid 'savi'--'põrm', mis tagasi mullaks saab, kui Jumal oma vaimu tagasi võtab. Seega, iseenesest ei oma väärtust 'savinõud', vaid meistri tahe nende suhtes. Seega, suures plaanis polegi nii väga oluline, kui mõni astja 'rikki läheb', tähtis on jumaliku alge (n.ö 'Meistri plaani' edasikandmine). Nt kui Jumal kutsub mind midagi tegema ja ütlema, oleks päris kohatu mõelda, et: aga mõtle, kui nad seda vastu ei võta ja ma häbisse jään?! Kui Jumal tahab meid kasutada, küll ta ka meie reputatsiooni eest hoolitseb. Kui aga mitte, on Temal ka see õigus. (vt nt Tn 3:16-18)  Meistri seisukohast vaadates on absurdne ka see, et astja end ise vabatahtlikult kõrvale n.ö 'kolikambrisse' arvab--paraku on miljoneid astjaid, kes ajavad 'sõrgu vastu' ja keelduvad täitmast Meistri kavandatud otstarvet. Meistril pole palju rohkem variantegi, ta peab endale uued astjad voolima, kui olemasolevad ei kuuletu. Ja ega kolikamber ka 'kummist pole', seda tuleb revideerida ja vaadata, miks neid kasutuid astjaid seal üldse hoida, kui neist tolku pole.

Järgmises peatükis kästakse savikruus purustada, mis tähistab saabuvat karistust. Jesaja prohveteeringute lõpus, kui karistus on kantud (Js 64:4-6), on ta jõudnud tõdemuseni, et savil lihtsalt pole mõtet meistriga vaielda (Is 64:7). Samas mõelgem, et me oleme tänapäeval jõudnud sinna, kus Meistri tahe enam ei maksa ning me oleme Tema asemel võimelised (ja isegi õigustatud) otsustama nii potentsiaalselt auliste astjate hävituse üle abordi kaudu kui ka "rikkis astjate" kunstlikult säilitamise üle tänu tänapäeva meditsiinisaavutustele. Samamoodi oleme Jumalast pühamad teatud liiki kuritegude üle õiguse mõistmisel. Kui mõistaksime 'savi' tähendust kõnekujundina oma suhtes Jumalaga, loksuksid paljud meid häirivad probleemid ise paika, sest Jumal saaks tagasi selle koha me südametes, mis talle kuulub. Ja Tema valitsus meie sees lahendab kõige olulisemad asjad juba eos.

Tagasi Jeremija juurde. Siinse näite puhul selgitab Jumal, et ühegi rahva kohta antud prohveteeringud ei ole midagi kivisse raiutut ja nende täitumine sõltub osaliselt ka sellest, kuidas rahvas neile reageerib. Kui antakse õnnistuse sõnum, aga rahvas teeb pattu, siis ei lähe see sõnum täide, olgugi, et oli Jumalast (18:9-10). Ka meie maale on antud palju ärkamissõnumeid... kas peaksime endalt kriitiliselt küsima, miks need loodetud viisil täitunud pole?! Jumala igatsus on alati õnnistada ja armu anda. Meie mäss Tema vastu on see, mis sellele piirid paneb.

Vastupidi toimib samamoodi, kui antakse hävitussõnum, ei lähe ka see täide, kui rahvas meelt parandab (Jr 18:7-8). Samuti tähendab see seda, et niikaua, kuni pole 'piiramisvalli Jeruusalemma ümber' , on armuaeg ning võimalus rahva saatust muuta on veel olemas. Iseasi on see, et ebajumalateenistus, mis rahva jumala juurest eemale meelitas, on südant sedavõrd paadutanud, et sõnum lihtsalt ei jõua kohale. Oleme kui konnad järjest kuumenevas vees, kes iga järjest ähvardavama sõnumi peale kohanduvad ning õlgu kehitavad--kuni õudus ükskord kainestab ja hävitus pead paneb vangutama (Jr 18:16). Praegu aga on veel aega pöörduda ja Jumalat otsida...

Issand, anna meile täna armu seista/istuda Sinu ees ja mõtiskleda Su sõna üle, anna püsivust mõtiskleda selle üle, mida tähendab, et Sina oled meister ja meie oleme savi. Las meie ülistus voolata täna sellest teadmisest.  

Me täname, et Sa oled meie maa ja rahva suhtes üliarmuline olnud. Täname, et on veel armuaeg. Ilmuta ennast me maale ja rahvale. Aita meil hüljata kõik meie ebajumalad ning pöörduda Sinu poole. Anna tarkust, et me õpiksime Jeremijast ning Sa ei peaks me maad tulema külastama hävinguga.

Igapäevased palveteemad:

1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.



************

Tere tulemast (tagasi:)! Julgustan lugejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, mingi kindla aja (nt umbes üks tund päevas või vähem või rohkem vastavalt võimalustele) ning enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb. Kommentaarides võib jagada mõtteid või kirjalikult palvetada, kas antud päeva teemakohaselt või muid eestpalveid.