pühapäev, 1. märts 2015

Kuidas edasi?

Valimised on lõppenud. Usun, et need, kes südamest palvetasid, võisid neist valimistest osa saada hoopis erilisemal moel. See konkreetne algatus on läbi saanud, kuid võitlus meie maa ja rahva eest kestab edasi --seni, kuni näeme läbimurret; seni, kuni näeme kogudust üles ehitatuna oma Peigmehega koostööd tegemas, tema häält kuulmas ja teda järgimas.

Minu jaoks ei olnud siin kunagi küsimust valitavates inimestes. Kui oleksime üdini ausad, teaksime, et ka meie ise oleksime teatud tingimustes võimelised mistahes kuritööks. Seega ei ole ka põhjust mitte ühtegi teist inimest jäägitult usaldada, et ta mistahes tingimuste ja võimaluste avanedes jäägitult ausaks ja õiglaseks jääks. Seda siis, kui Jumal pole tema südant muuta saanud.

Küsimus ei ole ka Jumala armastuses meie rahva suhtes ega tema võimes meie väikest riiki kaitsta agressori eest. Ta armastab meid igavese armastusega, kuid meie oleme tema eest ära jooksnud. Habakuk selgitab seda väga selgelt. Kui ülekohus riigis saab väga suureks, siis peab Jumal sekkuma ja rohkeid vesikasve kärpima. Jah, ta võib oma viha vitsana kasutada rahvaid, kes ise on hullemad, aga ka nemad saavad kord oma palga. Jumala majapidamine on alati õiglane.

Palju on liikvel prohveteeringuid Eestimaa suurest ärkamisest ja Vaimu välja valamisest. Ma ei kujuta ette, et see võiks toimuda ilma koguduse meeleparanduseta, justkui kõigile nendele asjadele lisaks, mis meile praegu armsad on. Loomulikult on tore mõelda toredaid mõtteid, kuid kuidas küll saab Jumal meid juhtida, kui me ei veeda aega oma palvekambris pühendunud palves ega Sõna lugemises, vaid usaldame pigem järjekordset välismaist prohvetit, selmet ise Jumala ees seista ja oma riigi käekäigu pärast end palves 'välja valada'?!

Usun, et ühiskond peegeldab koguduse vaimulikku olukorda. Kui kogudus ärkab, saab ka teda ümbritsev ühiskond puudutatud ning joondub kõrgemate ideaalide järgi. Kui Jumal toob kriisi ühiskonda, peaksime peatuma ja küsima, mis on juhtunud ning miks see nii on läinud. Kramplikult klammerdumine Jumala tõotuste külge ei aita, sest isegi absoluutsed tõotused ei pruugi konkreetse inimgrupi jaoks toimida, kui varjul olev südameelu on käest ära lastud minna. Hesekieli raamatus 33:24-28 noomib Jumal rahvast, kes usaldasid tema tõotust, öeldes: "Aabraham oli üksinda ja ta päris maa; meid aga on palju, maa on antud meile pärandiks.” Kuna nad olid aga andunud ebajumalatele, astus Jumal ise nende tõotuste täitumisele vastu sel konkreetsel hetkel. Vaja oli lõpp teha 'kõrgile vägevusele' rahva seas, kes oli Jumala tõotused n.ö automatiseerinud. Vaid oma enesepiisavuse rusudel võis rahvas uuesti tunnetada, et Jumal on kõigeväeline Issand ning taas tema poole pöörduda.

Milles siis minu arvates küsimus on? Mille pärast tuleks palvetada?
1) et kogudus tunnetaks oma vastutust selles, et olukord ühiskonnas on käest läinud;
2) et koguduse sisekaemus ja meeleparandus tooksid uue innukuse ning aukartus Jumala ees võiks levida üle kogu maa;
3) et kogudus kasutaks vaimulikke sõjariistu, nt iga palvegrupp võiks 'adopteerida' ühe kristusevastase hääleka arvamusliidri ning võidelda tema pöördumise eest, kes omakorda radikaalselt pöördununa hakkab häälekalt Kristust kuulutama;
4) et Jumal puudutaks riigikogu ja valitsuse südameid ning nad seisaksid sotsiaalse õigluse ja väetite eest;
5) et Jumal kaitseks me maad ja rahvast agressori(te) eest.

Kindlasti ei tohiks palvetamist lõpetada. Mul on südames kutsuda neid, kes on Taanieli palve ja paastu www.facebook.com/paast2015 või mõnel muul ajal  saanud eestpalvetaja kutsumuse, tulla alates homsest 52-päevasele teekonnale koos piibliprohvet Jeremijaga. Jumala armust püüan mina iga päev postitada oma blogisse mõtteid selle päeva peatükist ja teisi palveteemasid. Sina püüad võtta igal päeval ühel kindlal ajal ühe tunni Jumalale, et uurida tema sõna ja palvetada ning lasta tal Sinu südames tööd teha. Loomulikult pole Sa piiratud selle blogiga oma Jumalale pühendatud tunni jooksul, kuid hea oleks, kui loeksid enne minu kirjutatu lugemist ise selle peatüki läbi ja oled avatud, mida Jumal Sulle oma Sõna kaudu avab. Ma millegipärast usun, et ärkamine saab tulla me maale alles siis, kui me oma Jumalaga oma palvekambris tuttava(ma)ks saame.

Kommentaarid ja tagasiside on alati teretulnud. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Käsk rõõmustada

     Katkend raamatust:   Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".  Tõlkinud Kõrberoos UY.  Copyright  © 2023, by OneKing...