11. peatükis jätkab prohvet teemaga, mis sai alguse eelmises peatükis, nimelt, et Iisraeli Jumal on täiesti tesistsugune kui kõik muud Jumalad. Issand on tõeline Jumal, ta on elav Jumal ja igavene kuningas. Tema vihast väriseb maa ja tema sajatust ei suuda rahvad taluda. (10:10) Mõelgem korraks, kas meie jumalapilt vastab sellele kirjeldusele või teenime me oma kujutlustes hoopis mõnda teist jumalat--võib-olla sellist kauges kolkakülas elavat heatahtlikku vanaisa, kes on üdini rõõmus ja jagab lahkesti oma varaaidast, kui mõni lapselaps kogemata tema poole juhtub külla tulema, olgugi, kui vaid selleks, et saada pruuniks, 2. juuniks, ja siis kõrvalkülla peole minna?!
Minuaegsetele õpetati koolis, et religioonid on tulnud sellest, et inimesed vajasid tuge maailma seletamisel ja püüdsid seeläbi oma elukeskkonda mõjutada. Kaananimaa ei olnud nagu Egiptus, kus Niilus toitis ustavalt sesoonselt üle kallaste ujutades. Kaananis oli tegemist potentsiaalselt väga viljaka maaga, mis vajas aga jumalikku abi, et oma potentsiaal kätte saada. Vaja oli vihma mitmeid kordi aasta jooksul... nii varajane vihm kui ka hiline vihm olid viljakusele üliolulised. Kui tsükkel paigast läks, oli tulemuseks nälg ja kõrb. Ja seda juhtus üpris sageli. Seega olid ebajumalad "abiks" loodusjõudude juhtimisel, nii vähemalt loodeti. Nad olid ka lokaalsed kaitsjad, vt nt. (1Kn 20:28). Egiptlastel jälle oli suur ja keeruline süsteem kujudest, kes mõistsid kohut ja valvasid nende üle.
Aga taeva Jumal on midagi hoopis muud. Ei ole teist kui Sa! Ei ole sinu sarnast, Issand! Sina oled suur, ja suur on su nimi vägevuse poolest. 7 Kes ei peaks sind kartma, rahvaste kuningas? Tõesti, seda sa väärid! (10:6-7) Iisraeli Jumal oli esmalt omale nime teinud justnimelt nendesamade Egituse jumalate üle kohut mõistes, kui ta oma rahva vägeva käega Egiptusest välja viis (loe 2Ms 12:12 ja sellele eelnevad peatükid; Jr 11:7). Seejärel oli ta oma ülemvõimu kõigi kohalike ebajumalate üle näidanud nii Saamueli (1 Sm 5:2-4) kui Eelija (1 Kn 18:20-29) ajal ning isegi ühe tundmatu prohveti kaudu (1Kn 20:28). Ja ometi, kõik need vaimulikud kõrghetked ning Jumala väe demonstratsioonid ei suutnud rahva südant Jumala küljes kinni hoida, sest ebajumalatega tundus kuidagi lihtsam--konkreetne kuju, käegakatsutav, manipuleeritav jne. Isegi Egiptusest välja tulles, kui Mooses veel Jumalaga mäe peal oli ja mägi alles suitses, valmistas Aaron rahva nõudmisel kuldvasikat (2 Ms 32), et oleks ikka hallatav ja kombatav.
Seega, isegi suured imeteod ei "päästa"--selles mõttes, et nad ei kinnista inimesi Jumala juurde. Ainus, mis meid aidata võib, on Jumala hääle kuulmine ja sellele kuuletumine. 11. peatükis esimeses kümnes salmis on sõna "kuul(a)ma" kasutatud seitse korda (s. 2, 3, 4, 6, 7, 8, 10)!!!, kaks neist negatiivselt, "aga nad ei kuulanud" või "tõrkusid kuulmast". Tulemuseks on "õnnetus, millest ei ole pääsu" ja ka Jumala kurdid kõrvad--"kui nad kisendavad minu poole, siis ma ei kuule neid" (s11).
Jumal, taevane valitseja, ei ole muutunud ning ega inimesedki palju teistsugused ole--meiegi otsime ju esiti pigem turvalisust ja tähendust (nii vaimset kui ka füüsilist) pigem käegakatsutavatest allikatest, või Jeremija sõnu kasutades: "pragulistest kaevudest" : võim (raha, kõrkus), lõbujanu (himude rahuldamine), inimlik armastus ja aktsepteering... Ja nii nagu muiste, mõistab Jumal kord kohut me ebajumalate ning meiegi üle, kui me neist lahti ei ütle. Ja nii nagu muiste, ei päästa meidki ei Jumala tõotused, vahet pole, kui siiralt me neid korrutame ega pühitsetud hooned, kus me koos käime, kui me tema kojas (st oma südames) "riukaid sepitseme" (s15).
"Nii palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda" (s13). See salm on mind ikka kõnetanud ka selles mõttes, et ilmselt "veteranidena" on meil väljakujunenud arusaamad, mis ei pruugi enam vastata Jumalale. Küll oleks tore, kui me suudaksime ka Eestimaal tulla kokku Jumala sõna ümber, ammutada sealt oma tõekspidamised ning lahti lasta oma senised väärkujutelmad, ka sellised, millest me esialgu isegi teadlikud pole. Jällegi, ainus mis (või tegelikult KES?) meid siin aidata saab, on Jumal ja tema hääle kuulamine/kuulmine.
Issand, anna meile armu, et Eestimaal võiks tõusta üks põlvkond, kes väärtustab Sind ja Sinu hääle kuulmist üle kõige. Aita, et võiksime ära heita õpetused ja arusaamad, mis Sinu sõnaga kooskõlas pole. Ava meile oma Sõna, kosuta meid Sinu elava vee allikatest. Me tahame hüljata oma pragulised kaevud ning toituda ja juua vaid Sinu allikatest. Me täname Sind endiste imetegude eest! Aita, et me südamed ei paaduks patu pettuses, et me hakkame Sinu imetegusid nägema oma kurjadele tegudele õigustuseks. Aita meil KUULDA Sinu häält täna ning KUULETUDA sellele. Taasta oma rahvale nägemus Sinu suurusest, vägevusest, auhiilgusest! Issand, me täname Sind selle eest, kes sa oled! Me täname Sind Sinu armastuse ja Sinu õigluse eest. Too meid tagasi, et me saaksime pöörduda. Aita, et meie elu võiks Sinule austust tuua ning Sinu püha nime kuulutada nende seas, kes Sind veel ei tunne!
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
************
Käesolev postitus on 11. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel.
Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, mingi kindla aja (nt umbes üks tund päevas või vähem või rohkem vastavalt võimalustele). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb. Palun jagage kommentaarides kirjalikke palveid, kas iga päeva teemakohaselt või muid eestpalveid.
Minuaegsetele õpetati koolis, et religioonid on tulnud sellest, et inimesed vajasid tuge maailma seletamisel ja püüdsid seeläbi oma elukeskkonda mõjutada. Kaananimaa ei olnud nagu Egiptus, kus Niilus toitis ustavalt sesoonselt üle kallaste ujutades. Kaananis oli tegemist potentsiaalselt väga viljaka maaga, mis vajas aga jumalikku abi, et oma potentsiaal kätte saada. Vaja oli vihma mitmeid kordi aasta jooksul... nii varajane vihm kui ka hiline vihm olid viljakusele üliolulised. Kui tsükkel paigast läks, oli tulemuseks nälg ja kõrb. Ja seda juhtus üpris sageli. Seega olid ebajumalad "abiks" loodusjõudude juhtimisel, nii vähemalt loodeti. Nad olid ka lokaalsed kaitsjad, vt nt. (1Kn 20:28). Egiptlastel jälle oli suur ja keeruline süsteem kujudest, kes mõistsid kohut ja valvasid nende üle.
Aga taeva Jumal on midagi hoopis muud. Ei ole teist kui Sa! Ei ole sinu sarnast, Issand! Sina oled suur, ja suur on su nimi vägevuse poolest. 7 Kes ei peaks sind kartma, rahvaste kuningas? Tõesti, seda sa väärid! (10:6-7) Iisraeli Jumal oli esmalt omale nime teinud justnimelt nendesamade Egituse jumalate üle kohut mõistes, kui ta oma rahva vägeva käega Egiptusest välja viis (loe 2Ms 12:12 ja sellele eelnevad peatükid; Jr 11:7). Seejärel oli ta oma ülemvõimu kõigi kohalike ebajumalate üle näidanud nii Saamueli (1 Sm 5:2-4) kui Eelija (1 Kn 18:20-29) ajal ning isegi ühe tundmatu prohveti kaudu (1Kn 20:28). Ja ometi, kõik need vaimulikud kõrghetked ning Jumala väe demonstratsioonid ei suutnud rahva südant Jumala küljes kinni hoida, sest ebajumalatega tundus kuidagi lihtsam--konkreetne kuju, käegakatsutav, manipuleeritav jne. Isegi Egiptusest välja tulles, kui Mooses veel Jumalaga mäe peal oli ja mägi alles suitses, valmistas Aaron rahva nõudmisel kuldvasikat (2 Ms 32), et oleks ikka hallatav ja kombatav.
Seega, isegi suured imeteod ei "päästa"--selles mõttes, et nad ei kinnista inimesi Jumala juurde. Ainus, mis meid aidata võib, on Jumala hääle kuulmine ja sellele kuuletumine. 11. peatükis esimeses kümnes salmis on sõna "kuul(a)ma" kasutatud seitse korda (s. 2, 3, 4, 6, 7, 8, 10)!!!, kaks neist negatiivselt, "aga nad ei kuulanud" või "tõrkusid kuulmast". Tulemuseks on "õnnetus, millest ei ole pääsu" ja ka Jumala kurdid kõrvad--"kui nad kisendavad minu poole, siis ma ei kuule neid" (s11).
Jumal, taevane valitseja, ei ole muutunud ning ega inimesedki palju teistsugused ole--meiegi otsime ju esiti pigem turvalisust ja tähendust (nii vaimset kui ka füüsilist) pigem käegakatsutavatest allikatest, või Jeremija sõnu kasutades: "pragulistest kaevudest" : võim (raha, kõrkus), lõbujanu (himude rahuldamine), inimlik armastus ja aktsepteering... Ja nii nagu muiste, mõistab Jumal kord kohut me ebajumalate ning meiegi üle, kui me neist lahti ei ütle. Ja nii nagu muiste, ei päästa meidki ei Jumala tõotused, vahet pole, kui siiralt me neid korrutame ega pühitsetud hooned, kus me koos käime, kui me tema kojas (st oma südames) "riukaid sepitseme" (s15).
"Nii palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda" (s13). See salm on mind ikka kõnetanud ka selles mõttes, et ilmselt "veteranidena" on meil väljakujunenud arusaamad, mis ei pruugi enam vastata Jumalale. Küll oleks tore, kui me suudaksime ka Eestimaal tulla kokku Jumala sõna ümber, ammutada sealt oma tõekspidamised ning lahti lasta oma senised väärkujutelmad, ka sellised, millest me esialgu isegi teadlikud pole. Jällegi, ainus mis (või tegelikult KES?) meid siin aidata saab, on Jumal ja tema hääle kuulamine/kuulmine.
Issand, anna meile armu, et Eestimaal võiks tõusta üks põlvkond, kes väärtustab Sind ja Sinu hääle kuulmist üle kõige. Aita, et võiksime ära heita õpetused ja arusaamad, mis Sinu sõnaga kooskõlas pole. Ava meile oma Sõna, kosuta meid Sinu elava vee allikatest. Me tahame hüljata oma pragulised kaevud ning toituda ja juua vaid Sinu allikatest. Me täname Sind endiste imetegude eest! Aita, et me südamed ei paaduks patu pettuses, et me hakkame Sinu imetegusid nägema oma kurjadele tegudele õigustuseks. Aita meil KUULDA Sinu häält täna ning KUULETUDA sellele. Taasta oma rahvale nägemus Sinu suurusest, vägevusest, auhiilgusest! Issand, me täname Sind selle eest, kes sa oled! Me täname Sind Sinu armastuse ja Sinu õigluse eest. Too meid tagasi, et me saaksime pöörduda. Aita, et meie elu võiks Sinule austust tuua ning Sinu püha nime kuulutada nende seas, kes Sind veel ei tunne!
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
************
Käesolev postitus on 11. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel.
Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, mingi kindla aja (nt umbes üks tund päevas või vähem või rohkem vastavalt võimalustele). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb. Palun jagage kommentaarides kirjalikke palveid, kas iga päeva teemakohaselt või muid eestpalveid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar