23. peatükis pöördub Jumal kuningate juurest vaimulike juhtide poole. Jah, kuningal on oluline roll rahva juhtimisel, kuid karjased, preestrid ja prohvetid juhivad rahvast vahetumalt. Häda karjastele! algab esimese kaheksa salmi sõnum (Jr 23:1-8). Karjased, kes pidid hoidma karja nagu hea karjane (Jh 10:11), ei ole seda mitte teinud. Hesekieli 34. peatükk räägib samuti karjastest, kellest Jumalal mitte hea meel ei ole (Hs 34). Ilmselgelt pole ka Uus Testament karjaseid vaimulikust vastutusest vabastanud (Hb 13:17). Toetagem seega oma pastoreid, et nad jaksaksid oma karja eest hoolt kanda ning osutuksid headeks karjasteks, kes Ülemkarjaselt aupärja saavad (1 Pt 5:1-4).
Esimeses lõigus on ka üks võimas prohveteering. Kuna Sidkija, kelle nimi tähendab 'Issand on mu õigus', ei suuda seda nime välja kanda, tõstab Jumal tulevikus üles Taavetile ühe võsu, kes teeb õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti. Ja tema nimi on 'Issand, meie Õigus' (Jr 23:6-7). Ainuke kuningas, kes pärast Sidkijat veel sündis, oli Jeesus, Aukuningas.
Edasi räägitakse prohvetitest. Nende äralangemine teeb Jeremija südamele väga suurt muret ja vaeva (s 9). Inimesed, kes olid kutsutud vahendama Jumala armu rahvale, on jumalakartuse ära kaotanud ning kiidavad taga lodevat eluviisi nii rahva kui ka preestrite eneste hulgas (s 10-14). Just prohvetid, kes pidid olema soolaks ühiskonnas, on põhjuseks, miks jumalakartmatus on levinud kogu maale (s 15b). Ning see on juba printsiip, mis kehtib igas ühiskonnas, mitte vaid selle konkreetse olukorra kirjeldus.
Järgnevalt (s 16-22) võetakse ette nende sõnumite sisu. Jumala raev tõuseb selle vastu, et prohveteeringud kuulutasid rahu ja julgeolekut (s17), kui Jumala plaan oli hoopis teistsugune. Möödunud pühapäeval kuulasin kirikus ühe ameeriklasest külalise jutlust Jumala hääle kuulamisest. Algus oli suurepärane. Johannese 10 on Jeesus lubanud, et tema lambad kuulevad ta häält. Ilmutuse raamatus öeldakse: kel kõrvad on, see kuulgu. Kuna mul on kõrvad, siis olen ma võimeline kuulma. Paljud inimesid tahavad lahendusi, aga nad ei taha osadust ja lahendus ilma osaduseta on vale, sest see viib sind Jumalast kaugemale. Tänapäeva kogudus ei ela võidus, sest ta ei kuule, mida Jeesus räägib. Apostlite tegudes polnud neil isegi poolt Uut Testamenti, aga neil oli elav Jumal, kes nendega rääkis ja kogudus oli võidukas. Aamen, aamen, aamen selle kõige peale. Aga edasi läks kummmaliseks, sest õpetati, kuidas vahet teha, kas kuuldud hääl (või mis iganes muudmoodi juhtimine), on ikka Jumalast--nimelt: Jumal räägib sulle ainult positiivseid asju; kui on midagi negatiivset, siis on see hingevaenlaselt. Seega: Kreekas pole mingit kriisi- on vaid saatana vale, mida kõik on uskuma hakanud... jne. Kutsuti ka ette 'negatiivsetest häältest vabanema'.... No Jeremija oleks küll pidanud laskma enda eest palvetada, oleks seda tema ajal pakutud :-(.
Kui me ei mõista, et riigi praegune olukord on kehv, sest Jumal on meie möödalaskmiste tõttu oma õnnistuse tagasi võtnud ja maa on leinas (s 10), ning et aitab ainult pöördumine tema poole 'kotiriides ja tuhas', siis tegelikult ju lõpuks me tõepoolest kinnistame inimesi nende pattudes ja võtame neilt võimaluse pöörduda. Praegu on siin maal veel parklad autosid ning kohvikud/tavernad inimesi (ajuti puupüsti) täis. Milline jahmatus tabab meid aga, kui asjad tõeliselt hulluks lähevad?! Selleks olukorraks oleme siis ju täiesti ettevalmistamata, see tabab meid kui linnupüüdjapael. Täpselt samas olukorras oli Juuda rahvas 23. peatükis ja prohvet, kes tegelikult asju ette nägi, oli põlu all--seegi on üsna tavaline olukord, oleme seda ju oma lähiajalooski näinud.
Põhjuseks, miks valeprohvetid Jumalat ei kuulnud, oli, et nad ei olnud osaduses; nad ei 'äganud' Jumala ees rahva olukorra pärast ega kuulanud, mida Jumal tegelikult neile öelda tahtis, olles edukalt 'blokeerinud' negatiivsed sõnumid (ilmselt koheldi Jeremijat ka selle konkreetse sõnumi peale kui 'vaenlase eksitavat häält'). Nad olid küll kärmed unenägusid nägema (s 25-29), kuid Jumal nimetab sealt tulevat infot nende 'südame pettekujutlusteks' (s 26).
Üks suur etteheide siin on ka see, et need valeprohvetid 'varastavad üksteiselt ... sõnu' (s 30-31). Seega, nad kuulutasid kellelegi kunagi ilmutatud sõna, mis sel hetkel ilma isikliku läbitunnetuseta oli muutunud needuseks: 'valeks ja kelkimiseks', millest ei ole 'mingit kasu' (s 32). Loomulikult pandi 'omaenda keele pruukimisele' ette kõlav sissejuhatus: 'Issand ütleb!' (s 31), samas kui Issand tegelikult ütles vaid seda, et nad on talle koormaks (s 33). Tänapäevalgi on ülimalt populaarne abivahendeid (ilma viitamiseta) jutluste ettevalmistamiseks kasutada või teiste prohveteeringuid ümber jutustada. Kui aga jutlustaja seda sõnumit endast oma palvekambris ja Sõna lugedes läbi ei lase, on needki vaid sõnad, mis paadutavad esmalt teda ennast ning seejärel kuulajaidki. Lõpuks jääb nende 'positiivsete prohvetite' osaks igavene teotus ja häbi, mida ei unustata (s 40). Jumal ei otsi ju meilt järjest kõlavamaid ja õigemaid sõnu, vaid südant, mis on valmis temale kuuletuma ning teda järgima. Ja ainult siis, kui Jumala sõna on meid esiti kätte saanud ja elavaks teinud, saab ta elustada ka teisi meie kaudu.
Kallis Jeesus, me täname Sind Sinu vere eest, mis tänagi veel tervendab ja puhastab! Täname Sind meie karjaste eest Eestimaal ja üle kogu Euroopa. Anna armu, et nad kõik võiksid andunult hoida Jumala karja, olles sellele eeskujuks ning kord Sinult kui Ülemkarjaselt vastu võtta kirkuse närtsimatu pärja. Me täname Sind, Jeesus, Sinu valitsuse eest, mis on tark ja õiglane, me alandume selle alla. Anna oma kogudustesse tagasi jumalakartus, puhasta ja pühitse me kogudusi, sest aeg on kohtul sealt alata (1 Pt 4:17). Tõsta üles prohveteid, kes on saanud oma sõnumi sinu käest, õpeta meid veel selgemalt kuulma Sinu häält ja seda järgima. Ava meile oma sõna, tee see meile nii armsaks, et meil ei oleks vaja 'varastada' su sõnu üksteise tagant. Anna meile armu olla lahenduseks ning kuulutada pöördumist, andestust ja armu me maale.
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
Esimeses lõigus on ka üks võimas prohveteering. Kuna Sidkija, kelle nimi tähendab 'Issand on mu õigus', ei suuda seda nime välja kanda, tõstab Jumal tulevikus üles Taavetile ühe võsu, kes teeb õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti. Ja tema nimi on 'Issand, meie Õigus' (Jr 23:6-7). Ainuke kuningas, kes pärast Sidkijat veel sündis, oli Jeesus, Aukuningas.
Edasi räägitakse prohvetitest. Nende äralangemine teeb Jeremija südamele väga suurt muret ja vaeva (s 9). Inimesed, kes olid kutsutud vahendama Jumala armu rahvale, on jumalakartuse ära kaotanud ning kiidavad taga lodevat eluviisi nii rahva kui ka preestrite eneste hulgas (s 10-14). Just prohvetid, kes pidid olema soolaks ühiskonnas, on põhjuseks, miks jumalakartmatus on levinud kogu maale (s 15b). Ning see on juba printsiip, mis kehtib igas ühiskonnas, mitte vaid selle konkreetse olukorra kirjeldus.
Järgnevalt (s 16-22) võetakse ette nende sõnumite sisu. Jumala raev tõuseb selle vastu, et prohveteeringud kuulutasid rahu ja julgeolekut (s17), kui Jumala plaan oli hoopis teistsugune. Möödunud pühapäeval kuulasin kirikus ühe ameeriklasest külalise jutlust Jumala hääle kuulamisest. Algus oli suurepärane. Johannese 10 on Jeesus lubanud, et tema lambad kuulevad ta häält. Ilmutuse raamatus öeldakse: kel kõrvad on, see kuulgu. Kuna mul on kõrvad, siis olen ma võimeline kuulma. Paljud inimesid tahavad lahendusi, aga nad ei taha osadust ja lahendus ilma osaduseta on vale, sest see viib sind Jumalast kaugemale. Tänapäeva kogudus ei ela võidus, sest ta ei kuule, mida Jeesus räägib. Apostlite tegudes polnud neil isegi poolt Uut Testamenti, aga neil oli elav Jumal, kes nendega rääkis ja kogudus oli võidukas. Aamen, aamen, aamen selle kõige peale. Aga edasi läks kummmaliseks, sest õpetati, kuidas vahet teha, kas kuuldud hääl (või mis iganes muudmoodi juhtimine), on ikka Jumalast--nimelt: Jumal räägib sulle ainult positiivseid asju; kui on midagi negatiivset, siis on see hingevaenlaselt. Seega: Kreekas pole mingit kriisi- on vaid saatana vale, mida kõik on uskuma hakanud... jne. Kutsuti ka ette 'negatiivsetest häältest vabanema'.... No Jeremija oleks küll pidanud laskma enda eest palvetada, oleks seda tema ajal pakutud :-(.
Kui me ei mõista, et riigi praegune olukord on kehv, sest Jumal on meie möödalaskmiste tõttu oma õnnistuse tagasi võtnud ja maa on leinas (s 10), ning et aitab ainult pöördumine tema poole 'kotiriides ja tuhas', siis tegelikult ju lõpuks me tõepoolest kinnistame inimesi nende pattudes ja võtame neilt võimaluse pöörduda. Praegu on siin maal veel parklad autosid ning kohvikud/tavernad inimesi (ajuti puupüsti) täis. Milline jahmatus tabab meid aga, kui asjad tõeliselt hulluks lähevad?! Selleks olukorraks oleme siis ju täiesti ettevalmistamata, see tabab meid kui linnupüüdjapael. Täpselt samas olukorras oli Juuda rahvas 23. peatükis ja prohvet, kes tegelikult asju ette nägi, oli põlu all--seegi on üsna tavaline olukord, oleme seda ju oma lähiajalooski näinud.
Põhjuseks, miks valeprohvetid Jumalat ei kuulnud, oli, et nad ei olnud osaduses; nad ei 'äganud' Jumala ees rahva olukorra pärast ega kuulanud, mida Jumal tegelikult neile öelda tahtis, olles edukalt 'blokeerinud' negatiivsed sõnumid (ilmselt koheldi Jeremijat ka selle konkreetse sõnumi peale kui 'vaenlase eksitavat häält'). Nad olid küll kärmed unenägusid nägema (s 25-29), kuid Jumal nimetab sealt tulevat infot nende 'südame pettekujutlusteks' (s 26).
Üks suur etteheide siin on ka see, et need valeprohvetid 'varastavad üksteiselt ... sõnu' (s 30-31). Seega, nad kuulutasid kellelegi kunagi ilmutatud sõna, mis sel hetkel ilma isikliku läbitunnetuseta oli muutunud needuseks: 'valeks ja kelkimiseks', millest ei ole 'mingit kasu' (s 32). Loomulikult pandi 'omaenda keele pruukimisele' ette kõlav sissejuhatus: 'Issand ütleb!' (s 31), samas kui Issand tegelikult ütles vaid seda, et nad on talle koormaks (s 33). Tänapäevalgi on ülimalt populaarne abivahendeid (ilma viitamiseta) jutluste ettevalmistamiseks kasutada või teiste prohveteeringuid ümber jutustada. Kui aga jutlustaja seda sõnumit endast oma palvekambris ja Sõna lugedes läbi ei lase, on needki vaid sõnad, mis paadutavad esmalt teda ennast ning seejärel kuulajaidki. Lõpuks jääb nende 'positiivsete prohvetite' osaks igavene teotus ja häbi, mida ei unustata (s 40). Jumal ei otsi ju meilt järjest kõlavamaid ja õigemaid sõnu, vaid südant, mis on valmis temale kuuletuma ning teda järgima. Ja ainult siis, kui Jumala sõna on meid esiti kätte saanud ja elavaks teinud, saab ta elustada ka teisi meie kaudu.
Kallis Jeesus, me täname Sind Sinu vere eest, mis tänagi veel tervendab ja puhastab! Täname Sind meie karjaste eest Eestimaal ja üle kogu Euroopa. Anna armu, et nad kõik võiksid andunult hoida Jumala karja, olles sellele eeskujuks ning kord Sinult kui Ülemkarjaselt vastu võtta kirkuse närtsimatu pärja. Me täname Sind, Jeesus, Sinu valitsuse eest, mis on tark ja õiglane, me alandume selle alla. Anna oma kogudustesse tagasi jumalakartus, puhasta ja pühitse me kogudusi, sest aeg on kohtul sealt alata (1 Pt 4:17). Tõsta üles prohveteid, kes on saanud oma sõnumi sinu käest, õpeta meid veel selgemalt kuulma Sinu häält ja seda järgima. Ava meile oma sõna, tee see meile nii armsaks, et meil ei oleks vaja 'varastada' su sõnu üksteise tagant. Anna meile armu olla lahenduseks ning kuulutada pöördumist, andestust ja armu me maale.
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar