9. peatükis jätkub prohveti nutulaul rahva olukorra üle, mis algas tegelikult 8 peatüki lõpust. Tema roll on olla vahendaja Jumala ja inimeste vahel. Nagu sellest veel ei piisaks, on tal kahetised tunded oma maa ja rahva suhtes. Ühest küljest tunneb ta oma maale ja rahvale kaasa (s 8:21, 22, 23; 9:9), teisalt ei tahaks ta nendega üldse tegemist teha nende eluviiside tõttu (9:1) Taas viidatakse pettusele, valetamisele, omakasule (9:4); kedagi ei saa usaldada (9:3).
Valetamise ja 7.peatükis välja toodud varastamine põhinevad justkui ühest allikast. Taavet ütleb 16. laulus: mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest. Valetamine ja varastamine kuulutab aga on otsekui vastupidist: mul ei ole piisavalt, ma pean ise omal jõul lisa hankima, ka kõveraid teid kasutades. Oma "mõõdunööridega" rahul olemine, mis on ühendatud jumalakartusega, on suur tuluallikas, räägib ka Paulus. Ja ikka kuuleme, et tänapäeva maailmas, poliitikas, .... kus iganes... muidu ei saa, kui pead valetama ja/või varastama. Veel üks ebapopulaarne käsk Piiblist käsib meid aga hoopis ülekohut kannatada ja lasta enesele kahju teha (1Kr 6:7), võttes rõõmuga vastu oma vara riisumist (Hb 10:34), teades, et meil on jäädav vara taevas. Võõristus selliste mõtete suhtes näitab, kui kaugel me tegelikult elame Jumala reaalsusest.
Nad lähevad, kurjusest kurjusesse, aga mind nad ei tunne... (9:2), nad tõrguvad mind tundmast (9:5), on Jumala hinnang karm. Jälle taas, ainus mida Jumal nende HEAKS teha saab, on sulatada neid ja katsumustest läbi saata (9:6). Oluline on siin tähele panna, et küüditamine pole veel toimunud, kõik tundub veel "nagu ikka". Otsitakse "tarka meest" (9:11), kes võiks Jumala plaane teistelegi selgitada. Kuigi ülejäänud elavad edasi, nagu midagi ei saaks juhtuda, näeb prohvet, kes on Jumalaga osaduses, maad laastatuna. Tema ainus vastus on nutta ja pisaraid valada Jumala ees, olles ühendatud Isa südamega ja tunnetades valu nii purunenud suhte kui põhjustatud kannatuste pärast. See on üks hea koht, oma palvekambris oma ja teiste probleemide pärast pisaraid valada. Sest ainult sellised palved, mis ka meid ennast puudutavad, puudutavad Jumalat.
Peatüki lõpuosa on lootusrikas: Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast ja sellest, et ta Teda tunneb! Jah ja aamen! Lõppude lõpuks on Jumal ainus, kes kiitust väärt on. Ühendus temaga muudab ka meid väärtuslikuks; väärtuslikumaks kui keegi meid eales siin maailmas teha võiks...
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
************
Käesolev postitus on 9. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel.
Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, mingi kindla aja (nt umbes üks tund päevas või vähem või rohkem vastavalt võimalustele). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb. Palun jagage kommentaarides kirjalikke palveid, kas iga päeva teemakohaselt või muid eestpalveid.
Valetamise ja 7.peatükis välja toodud varastamine põhinevad justkui ühest allikast. Taavet ütleb 16. laulus: mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest. Valetamine ja varastamine kuulutab aga on otsekui vastupidist: mul ei ole piisavalt, ma pean ise omal jõul lisa hankima, ka kõveraid teid kasutades. Oma "mõõdunööridega" rahul olemine, mis on ühendatud jumalakartusega, on suur tuluallikas, räägib ka Paulus. Ja ikka kuuleme, et tänapäeva maailmas, poliitikas, .... kus iganes... muidu ei saa, kui pead valetama ja/või varastama. Veel üks ebapopulaarne käsk Piiblist käsib meid aga hoopis ülekohut kannatada ja lasta enesele kahju teha (1Kr 6:7), võttes rõõmuga vastu oma vara riisumist (Hb 10:34), teades, et meil on jäädav vara taevas. Võõristus selliste mõtete suhtes näitab, kui kaugel me tegelikult elame Jumala reaalsusest.
Nad lähevad, kurjusest kurjusesse, aga mind nad ei tunne... (9:2), nad tõrguvad mind tundmast (9:5), on Jumala hinnang karm. Jälle taas, ainus mida Jumal nende HEAKS teha saab, on sulatada neid ja katsumustest läbi saata (9:6). Oluline on siin tähele panna, et küüditamine pole veel toimunud, kõik tundub veel "nagu ikka". Otsitakse "tarka meest" (9:11), kes võiks Jumala plaane teistelegi selgitada. Kuigi ülejäänud elavad edasi, nagu midagi ei saaks juhtuda, näeb prohvet, kes on Jumalaga osaduses, maad laastatuna. Tema ainus vastus on nutta ja pisaraid valada Jumala ees, olles ühendatud Isa südamega ja tunnetades valu nii purunenud suhte kui põhjustatud kannatuste pärast. See on üks hea koht, oma palvekambris oma ja teiste probleemide pärast pisaraid valada. Sest ainult sellised palved, mis ka meid ennast puudutavad, puudutavad Jumalat.
Peatüki lõpuosa on lootusrikas: Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast ja sellest, et ta Teda tunneb! Jah ja aamen! Lõppude lõpuks on Jumal ainus, kes kiitust väärt on. Ühendus temaga muudab ka meid väärtuslikuks; väärtuslikumaks kui keegi meid eales siin maailmas teha võiks...
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.
************
Käesolev postitus on 9. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel.
Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, mingi kindla aja (nt umbes üks tund päevas või vähem või rohkem vastavalt võimalustele). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb. Palun jagage kommentaarides kirjalikke palveid, kas iga päeva teemakohaselt või muid eestpalveid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar