29. peatükiga jõuame salmini, mis ilmselt on Jeremijast kõige rohkem tuntud ja tsiteeritud: 'Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.' (29:11) Seda salmi võetakse kui miskit absoluutset, mis igas olukorras ja kõigi jaoks kehtima peaks, nagu umbes Johannese 3:16. Vaadates Jeremija raamatu viimaseid peatükke näeme, et see Jeremija salm kindlasti kõigi kohta ei käi. Samuti vähendab selline kontekstist väljarebitud käsitlus selle salmi tegelikku tähtsust ja võimsust.
Rahvas, kes oli oma ebajumalateenistuses jõudnud sellise tuimuse tasemele, et ei mõistnud, miks Jumala kaitse nende pealt ära oli langenud, vajas uut 'paradigmat' ehk arusaamist, miks on nüüd kõik teisiti ja kuhu see lõpuks välja viib. Jeremija julgustab Paabeli vange võtma aktiivselt osa majanduselust, ehitama kodasid ja tegelema põllundusega (s 5). Samuti kästakse abielluda ja paljuneda (s 6) ning taotleda selle linna heaolu eestpalveid tehes, et hea põli võiks püsida (s 7). See kõik ei ole seetõttu, et Jumal oleks nad 'unustanud' või ei hooli neist enam erilisel moel või kohtleb neid kui teisi rahvaid. Vastupidi, julgustab neid Jeremija. Jumal jälgib kiivalt nende käekäiku, kuid alles 70 aasta pärast võivad nad Jeruusalemma tagasi pöörduda (s 9).
Just selles kontekstis tuleb lugeda salmi 11: 'Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.' Tulevik koos Jumalaga on kindel, Tema on endiselt ustav. See, mis juhtunud on, pole mingi ajutine tagasilöök, kus Jumal oli liiga nõrk päästmaks oma rahvast välisagressori eest, vaid ettekavatsetud pääste- ja puhastusoperatsioon-- kirurgiline sekkumine organismi, mis muidu oleks ebajumalikus vähktõves täielikult hävinud. Õnnelik tulevik sisaldab taas kahepoolset suhet: te hüüate mind appi ja mina kuulen teid (s 12). Te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest südamest (s 13). Ma lasen teil end leida ja kogun teid kõigist maadest (s 14).
Siin ilmselt on ka julgustus tänapäeva 'pagulastele'. Kui tunned, et oled ka justkui 'vangis' või 'küüditatud', seda mitte tingimata otseses mõttes mõnel võõral maal, vaid Su mõju ja positsiooni on 'ebaõiglaselt' kärbitud, siis ära mässa selle olukorra ega oma vangistajate vastu, vaid otsi nende heaolu palves; ära kibestu, vaid oota oma '70 aasta' täitumist. Kasuta seda võimalust varjus kasvamiseks, et oleksid valmis, kui Jumal sind 'vabastab' ja uuesti 'püünele' paneb (umbes nagu Joosep jõudis vangikongis oma õige aja ära oodata) (1 Mo 40). Tea, et see 'vangistus' on üks kogumise aeg, et Sul oleks, mida jagada, kui õige aeg Jumala ajakava järgi käes on. Kui kibestud ja/või ise enne õiget aega vangist 'põgened', võid kasvada viltu ning Meister peab sind ära heitma kui rikkis astja või ikka ja jälle 'uuesti alustama', kuni oma õppetükid selgeks saad. Ta teeb seda kõike selle pärast, et Temal on Sinuga head plaanid, Tema tahab anda Sulle tulevikku ja lootust.
8. salmis on hoiatus: ärge laske end petta oma prohvetitest ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate. 70 aastat vangipõlve on kindel otsus Kõigevägevamalt. Ükski unistamine ega muu 'name-it-and-claim-it' metoodika ei suuda seda ümber pöörata. Seega tasub ehk tõsiselt võtta vaid 'unistusi', mis on saadud lähedases osaduses, sügavas palves ning imbunud läbi Sõnast. Nagu siin näha, võib isegi unistus Jumala kiirest päästest (või meie kontekstis kasvõi ärkamisest) olla tühine valelootus, mis Jumala plaanide täitumist hoopis takistab ning inimesi eksitab. Minu meelest on siin selge vahe: kui me usume ja kuulutame vaid mingit abstraktset päästet (või Eestimaa ärkamist), mida oleme kuulnud kolmandatelt-neljandatelt inimestelt (vrdl Jr 23:30?), siis ei oska me ju selleks ka mitte kuidagi valmistuda. Tundub justkui, et ootame, et ühel hommikul ärgates ongi ärkamine käes ja me võime ammulisui pealt vaadata, kuidas rahvas kirikutesse voorib. See võib isegi nii olla, kuid kas me sealjuures ka oma südames sellest osa saame? Ehk nagu Eliisa ajal Samaaria piiramisel juhtus ühe pealikuga, kes sai üleloomulikku toiduga varustamise imet küll näha, kuid mitte sealt süüa (1 Kn 2:7). Igal juhul peaksime kõik meid puudutavad prohveteeringud oma südamest 'läbi laskma' vôi nad 'läbi katsuma'.
Kui üks visioon/unistus on tekkinud/läbi 'katsutud' sügavas osaduses Jumalaga, pole see enam vaid soovunelm, vaid ettevõtmine, mis kannab vilja omal ajal, sest Tema saab võimaluse meie kaudu kogu protsessi talle vajalikus suunas juhtida. Esmalt, kusjuures, antakse isiklikud juhised, kuidas vabaneda kõigest taagast, millest siiani veel ehk teadlikki ei oldud. Teiseks antakse juhised, kuidas edasi (hoiakud, suhted, suhtumised) ning mida siis nüüd tegema peaks--isikliku palvekambri palve peab kindlasti jätkuma, aga võib-olla tuleb midagi veel lisaks-- palvekoosolek? ülistus?, loenguteseeria?, oma koguduses?, rendipinnal?, tänavamisjon?, need kõik? või mitte ükski? või midagi hoopis muud? Ja seejärel tuleb see kõik ikka jätkuvalt Jumala vaimu juhtimise all samm-sammult ellu viia, kõik selle ühe ja ainsa eesmärgi nimel, et valmistada, teha tasaseks Issanda tee... kus 'mäed' saavad madalaks ja 'orud' ülendatakse...
Kallis Issand, me täname, et Sa oled hea ja Su heldus kestab igavesti. Me täname, et kõik Su teod on õiged, ka Su kohtumõistmised on head ja õiged. Tänu Sulle, et Sul on oma rahvaga alati parimad plaanid. Tänu Sulle, et sa meid kasvatad ja õpetad. kuigi teinekord tunneme end kui 'vangis' olevana. Tänu Sulle, et ka see on tulnud Sinu käest, et Sa oled lubanud need olukorrad me ellu selle hea eesmärgi nimel, et Sa võiksid meid veel paremini vormida ja kujundada oma näo järgi. Aita, et väärtustaksime Sind ja osadust Sinuga enam, kui kõike muud siin ilmas. Tänu Sulle, et Sa oled leitav, kui me otsime Sind kogu südamest. Sa lubasid oma rahva vangipõlve pöörata ning kokku koguda kõik hajutatud. Me palume, et Sa koondaksid tõsised palvetajad ja Sinu palge otsijad Eestimaal igas paigas. Anna visioone, ilmutusi ning õpeta, kuidas see suur igatsus Eestimaa ärkamisest täide võiks minna. Ära mine ühestki mööda, kes seda igatsenud on. Anna kõigile teada, mis on nende osa selles Sinu suures plaanis. Ole kiidetud ja ülistatud, Issand! Su teod on imelised, võrratu Su armastus!
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Euroopat
Täna boonusena üks luuletus autori loal :-)
Värvikirjud kevadlilled juba pead on tõstnud üles, linnuema linnupoega kannab sulelises süles. Vaatab liblikate mängu, päiksekiirte peegeldust. Taevaisa meie maale kallab oma õnnistust.
See on kevad, kallis kevad, aasta kõige kaunim aeg. Ole õnnelik ja rõõmus, sest et veel on armuaeg.
(Heli Viht)
Rahvas, kes oli oma ebajumalateenistuses jõudnud sellise tuimuse tasemele, et ei mõistnud, miks Jumala kaitse nende pealt ära oli langenud, vajas uut 'paradigmat' ehk arusaamist, miks on nüüd kõik teisiti ja kuhu see lõpuks välja viib. Jeremija julgustab Paabeli vange võtma aktiivselt osa majanduselust, ehitama kodasid ja tegelema põllundusega (s 5). Samuti kästakse abielluda ja paljuneda (s 6) ning taotleda selle linna heaolu eestpalveid tehes, et hea põli võiks püsida (s 7). See kõik ei ole seetõttu, et Jumal oleks nad 'unustanud' või ei hooli neist enam erilisel moel või kohtleb neid kui teisi rahvaid. Vastupidi, julgustab neid Jeremija. Jumal jälgib kiivalt nende käekäiku, kuid alles 70 aasta pärast võivad nad Jeruusalemma tagasi pöörduda (s 9).
Just selles kontekstis tuleb lugeda salmi 11: 'Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.' Tulevik koos Jumalaga on kindel, Tema on endiselt ustav. See, mis juhtunud on, pole mingi ajutine tagasilöök, kus Jumal oli liiga nõrk päästmaks oma rahvast välisagressori eest, vaid ettekavatsetud pääste- ja puhastusoperatsioon-- kirurgiline sekkumine organismi, mis muidu oleks ebajumalikus vähktõves täielikult hävinud. Õnnelik tulevik sisaldab taas kahepoolset suhet: te hüüate mind appi ja mina kuulen teid (s 12). Te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest südamest (s 13). Ma lasen teil end leida ja kogun teid kõigist maadest (s 14).
Siin ilmselt on ka julgustus tänapäeva 'pagulastele'. Kui tunned, et oled ka justkui 'vangis' või 'küüditatud', seda mitte tingimata otseses mõttes mõnel võõral maal, vaid Su mõju ja positsiooni on 'ebaõiglaselt' kärbitud, siis ära mässa selle olukorra ega oma vangistajate vastu, vaid otsi nende heaolu palves; ära kibestu, vaid oota oma '70 aasta' täitumist. Kasuta seda võimalust varjus kasvamiseks, et oleksid valmis, kui Jumal sind 'vabastab' ja uuesti 'püünele' paneb (umbes nagu Joosep jõudis vangikongis oma õige aja ära oodata) (1 Mo 40). Tea, et see 'vangistus' on üks kogumise aeg, et Sul oleks, mida jagada, kui õige aeg Jumala ajakava järgi käes on. Kui kibestud ja/või ise enne õiget aega vangist 'põgened', võid kasvada viltu ning Meister peab sind ära heitma kui rikkis astja või ikka ja jälle 'uuesti alustama', kuni oma õppetükid selgeks saad. Ta teeb seda kõike selle pärast, et Temal on Sinuga head plaanid, Tema tahab anda Sulle tulevikku ja lootust.
8. salmis on hoiatus: ärge laske end petta oma prohvetitest ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate. 70 aastat vangipõlve on kindel otsus Kõigevägevamalt. Ükski unistamine ega muu 'name-it-and-claim-it' metoodika ei suuda seda ümber pöörata. Seega tasub ehk tõsiselt võtta vaid 'unistusi', mis on saadud lähedases osaduses, sügavas palves ning imbunud läbi Sõnast. Nagu siin näha, võib isegi unistus Jumala kiirest päästest (või meie kontekstis kasvõi ärkamisest) olla tühine valelootus, mis Jumala plaanide täitumist hoopis takistab ning inimesi eksitab. Minu meelest on siin selge vahe: kui me usume ja kuulutame vaid mingit abstraktset päästet (või Eestimaa ärkamist), mida oleme kuulnud kolmandatelt-neljandatelt inimestelt (vrdl Jr 23:30?), siis ei oska me ju selleks ka mitte kuidagi valmistuda. Tundub justkui, et ootame, et ühel hommikul ärgates ongi ärkamine käes ja me võime ammulisui pealt vaadata, kuidas rahvas kirikutesse voorib. See võib isegi nii olla, kuid kas me sealjuures ka oma südames sellest osa saame? Ehk nagu Eliisa ajal Samaaria piiramisel juhtus ühe pealikuga, kes sai üleloomulikku toiduga varustamise imet küll näha, kuid mitte sealt süüa (1 Kn 2:7). Igal juhul peaksime kõik meid puudutavad prohveteeringud oma südamest 'läbi laskma' vôi nad 'läbi katsuma'.
Kui üks visioon/unistus on tekkinud/läbi 'katsutud' sügavas osaduses Jumalaga, pole see enam vaid soovunelm, vaid ettevõtmine, mis kannab vilja omal ajal, sest Tema saab võimaluse meie kaudu kogu protsessi talle vajalikus suunas juhtida. Esmalt, kusjuures, antakse isiklikud juhised, kuidas vabaneda kõigest taagast, millest siiani veel ehk teadlikki ei oldud. Teiseks antakse juhised, kuidas edasi (hoiakud, suhted, suhtumised) ning mida siis nüüd tegema peaks--isikliku palvekambri palve peab kindlasti jätkuma, aga võib-olla tuleb midagi veel lisaks-- palvekoosolek? ülistus?, loenguteseeria?, oma koguduses?, rendipinnal?, tänavamisjon?, need kõik? või mitte ükski? või midagi hoopis muud? Ja seejärel tuleb see kõik ikka jätkuvalt Jumala vaimu juhtimise all samm-sammult ellu viia, kõik selle ühe ja ainsa eesmärgi nimel, et valmistada, teha tasaseks Issanda tee... kus 'mäed' saavad madalaks ja 'orud' ülendatakse...
Kallis Issand, me täname, et Sa oled hea ja Su heldus kestab igavesti. Me täname, et kõik Su teod on õiged, ka Su kohtumõistmised on head ja õiged. Tänu Sulle, et Sul on oma rahvaga alati parimad plaanid. Tänu Sulle, et sa meid kasvatad ja õpetad. kuigi teinekord tunneme end kui 'vangis' olevana. Tänu Sulle, et ka see on tulnud Sinu käest, et Sa oled lubanud need olukorrad me ellu selle hea eesmärgi nimel, et Sa võiksid meid veel paremini vormida ja kujundada oma näo järgi. Aita, et väärtustaksime Sind ja osadust Sinuga enam, kui kõike muud siin ilmas. Tänu Sulle, et Sa oled leitav, kui me otsime Sind kogu südamest. Sa lubasid oma rahva vangipõlve pöörata ning kokku koguda kõik hajutatud. Me palume, et Sa koondaksid tõsised palvetajad ja Sinu palge otsijad Eestimaal igas paigas. Anna visioone, ilmutusi ning õpeta, kuidas see suur igatsus Eestimaa ärkamisest täide võiks minna. Ära mine ühestki mööda, kes seda igatsenud on. Anna kõigile teada, mis on nende osa selles Sinu suures plaanis. Ole kiidetud ja ülistatud, Issand! Su teod on imelised, võrratu Su armastus!
Igapäevased palveteemad:
1) et Jumal tõstaks üles eestpalvetajate armee, kes seisaks vahimehena maa ja rahva eest:
2) et Jumala tahe sünniks riigivalitsemises; Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
3) ühe või mitme (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
4) et Jumal puhastaks oma koguduse ning ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) et Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Euroopat
Täna boonusena üks luuletus autori loal :-)
Värvikirjud kevadlilled juba pead on tõstnud üles, linnuema linnupoega kannab sulelises süles. Vaatab liblikate mängu, päiksekiirte peegeldust. Taevaisa meie maale kallab oma õnnistust.
See on kevad, kallis kevad, aasta kõige kaunim aeg. Ole õnnelik ja rõõmus, sest et veel on armuaeg.
(Heli Viht)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar