Erlo Stegeni jälgedes

Googeldasin seda nime ning ülaltoodud nimekuju andis kõige rohkem tulemusi. Ju siis on venekeelse tõlke kaudu meieni see nimi pisut mugandununa jõudnud. Raamat, millest jutt käib, on loomulikult Ludmilla Pletti "Ärkamine algab minust". Kuigi olen raamatu õnnelik omanik vist juba 2 aastakümmet, oli see esimene kord, kui ma teda lugesin. Enamgi veel, lugesin ta järjest läbi. Ei saanud teisiti. Inimesed minu ümber, kes üksteist ei tunne, hakkasid erinevates situatsioonides eelmisel nädalal sellele raamatule viitama. See "lõhnas" kahtlaselt Jumala märguande järgi.  Otsustasin ta siis kätte võtta.

Mäletan, et üsna pea pärast raamatu ilmumist soovitati seda mulle ka. Olin siis aga juba õppinud ja õpetatud vaid mõistusega asjadele lähenema ning targutasin vastuseks: "No vahet pole, millest see raamat räägib. Ärkamine hakkab ikka ja alati ainult Jumalast." Ehk siis panin oma üleoleva suveräänsusõpetusega tee kinni endal ja kõigil neil, keda tookord õpetasin. Ja nii ootas see raamatuke pea 20 aastat oma järge. Ja võib-olla ootas Jumal koos temaga.

Mõtlen, et äkki on see raamat liig tahke roog. Teisalt pole ka meie kiriku ajaloos väga palju aega mööda läinud, kui tõsised meeleparandussõnumid Mere puiestee kantslist kõlasid. Olevat kõlanud, kui täpne olla, sest see oli enne minu vaimulikku ajaarvamist. Tänasel päeval olevat liikvel Hugo Oengo jutluste kogu, mille KGB omal ajal lindistas. Loodan neid varsti ka ise kuulata, aga sõnum olevat seal selge: kes meelt ei paranda, kaasa ei saa, kui Jeesus tagasi tuleb.

Aga nüüd raamatust. Raamat on jutluste põhjal koostatud ühe mehe teekond vastupuiklevast noorukist ärkamisliikumise etteotsa. Igal juhul soovitan soojalt. Muljed on vägevad, kuigi uut infot kui sellist seal ju väga palju polegi. Väga tugevalt ja häbenemata on välja öeldud teatud seisukohti, mida tänapäeval vaevalt et keegi korratagi julgeb. Nt. lk 99 väidab ta, et Jumal ei olegi meiega, kui me ei kõrvalda oma elust hävitamisele määratud asja (tema mõistes kasvõi kõige "pisemate" pattudeni välja). Kui me seda ei arvesta, polegi meil Piibli Jumalat, kristlus on vaid näitemäng ja meie jumal meie endi südamete himude ning mõistuse ja ettekujutuste järgi loodud IDIOOT, teisisõnu, kuju, mis on isetehtud ebajumal.

Raamatus on ka lugu, kuidas üks noorte laulukoor Saksamaal olla pahandanud, kui Erlo neid ja teisi noori hooruse pärast manitses (isegi suudlemine enne abielu pole vastuvõetav) ning lubanud tema teenistusel mitte kunagi enam laulda. Erlo hinganud vaid kergendunult, sest need "hoorajad vaid takistavad Jumala tööd" niikuinii. Ma ei kujuta ette, et ta ka meie kogudustes päris sellist pühitsust tohiks enam kuulutada, kui ta juhuslikult külla peaks näiteks tulema.

Kuid raamatu põhisõnum on lihtne. Ärkamine algab sellest inimesest, kes oma patud tunnistab ja need hülgab. Teeb lõpparve nendega. Mitte ainult ei kuuluta katustelt, et vaata millega ma tegelen ja palun andeks koguduse ees, kuid nende asjadega tegelen edasi. Seda nimetab ta taas näitemänguks. Ei! Pöördumine peab olema kompromissitu ja täielik. Enamasti järgnes tema praktikas vaimulikule tervenemisele ihulik tervis. Ja mitte kunagi vastupidises järjekorras. Haiged, kes tulid tervist saama, pidid alguses oma patud üles tunnistama ja maha panema. See oli Erlo Stegeni jaoks ainuke võimalik variant, sest ihulikult terve inimene, kelle süda on omaõigust ja pattu täis, on teel hukatuse poole.

Palve ja paast, eriti viimane, ei ole Stegeni jaoks nii tähtsad, kui on pattude hülgamine ja meeleparandus. Leigus on raamatus taunitud (lk 49jj). "Igaüht, kelle süda veel vaevalt on leige, tuleks nimetada Jumala riigi reeturiks. Ja seetõttu, kui Jumala lapsed kaotavad päästekindluse, tuleb selle üle pigem rõõmustada. Mida varem see juhtub, seda parem." Sest siis on tal võimalik tagasi tulla, mitte oma valelootusi hellitada. Ja sellist kristlast ei tohiks rahustada ega uinutada, vaid pigem üles äratada ja patutundmisele tuua. (Lk122). "Kaalumise" (vaagimise) temaatika on ka huvitav. Et Jumal tuleb meid kaaluma nagu Nebukadnetsari poega Belsassarit ja kas ta leiab meid siis õiges kaalus olevat või hoopis vaimulikus alakaalus ehk "kerge olevat". (lk 90jj)

"Inimene, kes tõeliselt oma risti kannab, on alistunud, paindunud...Kui inimene on suureline ja uhke, peab ennast ligimesest kõrgemaks ja targemaks, siis ta südames elab saatan" (lk 120). "Häda sellele sulasele, kellel pole julgust jätta kõverad inimlikud lipitsemised, et otse Issandat Jeesust järgida! Häda sellele, kellel pole mehisust tõde rääkida ja selle eest võidelda!" (lk 77) Ja nii edasi.

Stegeni põhiline sõnum on see, et kui ärkamist ei ole ja kõik norinal magavad, siis on küsimus mitte palve vähesuses ega puudulikus paastumises, vaid selles, et kristlaste hulgas on patt ning sellega pole tegeldud. Ja iga rahulolematu inimese südames on patt lahutamas teda ja ta kogudust Jumalast, kuid eelkõige peavad juhid ise peeglisse vaatama ja Jumala Sõna abil vastavad järeldused tegema. Sest see poleks väidetavalt väga hea olukord, kui lambad pastorist pühitsuses ette jõuavad.

Patutunnistuse tarbeks on tal hulk kaastöölisi. Patutunnistus peab olema avalik, vähemalt ühele kaasinimesele. Kõik, ka sügavaimad ja pimedaimad sopid, tuleb südamest välja tuua. Olen minagi seda kogenud--sarnast vajadust ning siis selle ajel ka tegutsenud. Mäletan, et veel mitu kuud hiljem küsis pettunud ja segaduses pastor minult: "Miks sa pidid seda nii detailselt tegema?!" Ning vastas ise: "Õige jah, sa tahtsid ju puhtaks saada." Aga ei tuvastanud mina sellist suurt rõõmu oma vaimuliku juhi hääles ega olemises, et üks eksinud lammas on isakoju tagasi tulnud, meelt parandanud ja kõigega riskides puhtaks saanud. Pigem ehk kimbatust.

Aga vaja on ainult ÜHTE inimest, kes ei hooli sellest, mida inimesed arvavad, vaid alistuks ja Jumala häält kuulama hakkaks ning sellesse siis püsima jääks. Pärast seda nimetatud patukahetsust hakkas Jumal ka minu elus väga eriliselt tegutsema, kuid ma kuidagi väsisin ära ja hakkasin kalkuleerima. Teopattudest korjasin üles liigsöömise nagu naksti. Ja laiskuse ja mugavuse. Eks tuleb see langemise koht üles leida, meelt parandada ja loota, et siis süttib Jumala tuli uuesti (lk 112). Uus algus.

Tühjaks saamisest on räägitud, mitte küll seda väljendit kasutades. Vaid et siis, kui Jumal Erlo elus tegutsema hakkas, pidi ta kõik asjad uuesti õppima. Vanade mallidega polnud midagi peale hakata. Ja mittekiirustamisest on räägitud. Kuidas zulud oma kuningat ootavad, kuigi see neist mitu korda autoga mööda sõidab ja näiteks kalal käib. Kes usub, see ei kiirusta. Ega jää ka kuhugile hiljaks.

Intrigeeriv oli ka muidugi mõte ja huvitav, kas meie maal praktiseeritav, et enne kui palvele kokku tullakse, küsitakse igalt ühelt, kas neil on tunnistamata patte ja enne edasi ei palvetata--sest see on mõttetu-Jumal ei kuule niikuinii, see oleks vaid ajaraiskamine. Tänapäeval, kui meie ajale on veel rohkem konkurente, kui 20 aastat tagasi, tuleks selle kaudu ehk tõeline efektiivsus. Palvetada vaid puhta südamega, et mitte niisama iseennast ja Jumalat tüüdata. See oleks ehk tõeline revolutsioon. Sest "palve ilma väe ja püha eluta on hea võimalus saatana jaoks" (lk 103).

Evangeelium ja Sõna ristist peab olema Jumala Vägi, mis peab olema võimeline muutma ja jalule tõstma tänapäeva kristluse, tehes nendega sedasama, mis kunagi toimus Jeruusalemmas. Iga kristlane peab olema Jeesuse Kristuse põlev tunnistaja--igaüks ilma erandita... (lk 122). See viimane muide oli ka meie koguduses möödunud pühapäeval vanempastori kõige sügavamast südamest tulnud ohe ja palve Jumala poole, et meie kogudus oleks elav ja põlev ja igaüks meie hulgast oleks soolaks ja valguseks oma ümbruskonnas.

Seega, Stand by for takeoff! e Kinnitagem turvavööd! Kohe algab õhkutõus! :-) Mina küll igatsen, et see palve täide läheks. Ja ma tean, et mitte mina üksi, meil on palju palvetajaid, kes oma koduses palvekambris  õhkavad Jumala poole. Ja kindlasti jälgib ka Oengo koos teiste tunnistajatega meie võidujooksu pealt ja igatseb, et selline "vana aja" meeleparandus me kogudusse tagasi tuleks. Nii et: Tule, Jeesus, meid puhastama oma tule ja oma Väega!!! Alaku Su kohus Su oma kojast! Asenda me kivised südamed põlevatega! Tule, Issand Jeesus! Tule kiiresti!