Loe eelnevalt Jeremija 52. peatükk.
Olemegi jõudnud viimase peatükini. See on mulle olnud huvitav teekond ja ma palun Jumalat, et ka iga kaasteeline on saanud siit midagi. Võtta ette nii mahukas projekt oli pisut ka emotsionaalne otsus ning aega otsustada/järele mõelda oli vähe. Ilmselt, kui oleksin pikemalt kaalutlenud, poleks seda teinudki. Nii mõnelgi õhtul, kui järgmise päeva peatükki ette valmistasin, igatsesin, et mul oleks olnud rohkem aega, mõnda teemat sügavamalt uurida või oma südant palves rohkem ette valmistada. Nüüd, kus sellist kohustust enam pole, tahaksin ma ise ehk tagasi minna Jeremijasse ja püüda veelkord külastada neid peatükke. Tagasi vaadates olen mõistnud, kui palju jäi kirjutamata ja läbi mõtlemata... Ja see blogi jääb ju siia, võimaldades taaskohtumist.
Ma ei välista, et ma kunagi veel midagi sellist teen, aga ilmselt ei ole õige kohe-kohe uue asjaga alustada... vaja oleks natuke 'hingetõmbeaega', et teha mõningaid asju, mis vahepeal 'ootele' on olnud pandud ning vaja oleks ka selgust, mis see uus asi ollagi võiks. Ei taha minna välja omas jõus, sest nii ju ei suudaks ega poleks mõtetki. Kogesin siin ju üleloomulikku abi läbivalt ning ilmselt oleks ilma selleta lausa võimatu olnud nii kaugele jõuda. Teisalt, mingit tühimikku ka ju ei teki--selliseid igapäevaseid palve- ja sõnatugesid on olemas küll. Minu esmane soovitus oleks ehk Oswald Chambersi 'Kirkuse kütkes', mis aastaid tagasi ka eesti keeles ilmus, kuid praeguseks läbi on müüdud. Netist saab teda praegu minuteada vaid inglisekeelsena www.myutmost.org. Lisaks on www.paevasona.ee ja www.avatudpiibel.ee/piiblivoti ja mitmed muud 'sõna igaks päevaks' rakendused. Samuti on olemas kirjakohtade loendid 'Piibel läbi aastaga' ja muud sarnased juhised. Logos on aastate jooksul ka välja andnud mitmete piibliraamatute kommentaare, mida saaks kasutada 'peatükk päevas' isiklikeks projektideks.
Jeremija oli ja on minu meelest hämmastavalt tänapäevane. Aeg-ajalt tundus juba 25 aastat tagasi, et 'loeks nagu tänaseid ajalehti', niivõrd päevakajalised tunduvad/tundusid mõned sündmused ja südamehoiakud. Teisalt soovisin nende mõtiskluste kaudu näidata 'köögipoolt'--kuidas saada loetud tekstist rohkem kätte--otsida, kus, kui palju ja kuidas on mingit võtmesõna kasutatud või milliseid tehnikaid veel võiks rakendada. Mõnikord oli mul kiusatus minna tagasi ja muuta, lisada mõtteid eelmistesee päevadesse, kuid siis mõtlesin Pilaatuse kombel: Dixi--Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud... Välja tuli nii, nagu tuli. Oleksin väga tänulik, kui need, kes kaasa lugesid, kirjutaksid kommentaaridesse (või FB sõnumitesse) oma tunnistuse Jumala ülistuseks, kuidas see väike teekond neid mõjutanud on.
Kuna Jeremija sõnad lõpevad eelmise peatüki lõpus (51:64), siis selle lõppsõna on ilmselt lisanud see inimene, kes Jeremija prohveteeringud üheks tervikuks koondas. Ilmselt oli see Baaruk, kellele Jumal elu kinkis (Jr 45) või äkki hoopis tema vend Seraja, kes sõnumi Paabelisse pidi viima (51:59) ja osa prohveteeringutest jõkke uputama. Jeremija saatusest ei räägi Piibel midagi. Spekuleeritakse, et juudid võisid ta kividega surnuks visata või langes temagi mõõga või nälja abil.
Otsekui kinnituseks, et kõik Jumala sõnad lähevad täide, räägitakse siin, mis juhtus kuningas Sidkijaga. 34. peatüki prohveteeringud--sa ei lange mõõga läbi ning sa näed Paabelimaad--lähevad täide kummalisel moel-- tõepoolest, ta sureb hoopis vangikongis kõdunedes ning ta silmad torgatakse välja alles vahetult pärast saabumist Paabelisse. Samuti on ta pidanud ta eelnevalt nägema oma poegade hukkamist tema silme all. Nii juhtub mehega, kes ei pane tähele sõnu prohvetilt, kes on veel pealegi tema vanaisa nimekaim.
Hukatakse ka ülemprester Seraja (52:18-24), Hilkija lapselaps, kelle poja järglaste hulgas on Esra (Esr 7:1), kes kunagi hakkab Jeruusalemma taastama, ning teised kõrged vaimulikud. Suurem osa peatükist on aga pühendatud templile. Näidatakse, kuidas kõik kallihinnalised pühad esemed rüüstatakse ning metall maalt välja viiakse. Nagu paljud enne ja pärast, keskendus ka Paabel sümbolite hävitusele... tempel, kuningakoda. Jeruusalemma müürid... Jeruusalemm langeb ja Juuda viiakse maalt ära. Pagendus oli rängim karistus lepingulistest sõnakuulmatuse needustest (vt 3 Mo 26:33; 5 Mo 28:36; vt ka Jr 25:8-11).
Peatükk ning seega ka raamat lõppeb positiivse noodiga. Kuningas Jehoojakin, kes oli esimese lainega Paabelisse viidud, vabastatakse vangist ja tõstetakse kuninga õukonda. See juhtub Nebukadnetsarijärgse uue kuninga esimesel aastal. See on taas justkui meeldetuletus, kuidas asjad oleksid võinud minna, oleks prohvetlikku sõna kohe alguses tähele pandud ja järgitud...
Taevane Kuningas, me tõstame oma silmad Sinu poole ja tunnistame, et Sina valitsed. Sina oled see, kes paneb paika 'rahvaste rajad' ja neid liigutab. Sinu käes on kõik meelevald, vägi ja võim.
Me täname Sind Sinu armu eest, mis on uus igal hommikul. Täname, et veel on armuaeg ja me võime rahvana Sinu poole hüüda, Sind otsida ja pöörduda oma kurjadelt teedelt. Anna meile arusaamist, kus me oleme, millist teed me käime ja kuidas Sina tahad meid juhtida. Võta ära me kõrvatropid, sulata rasv südame ümbert, ava me silmad ja südamed! Paranda südame tuimus ja kõrvade raskus (Js 6:10). Anna ennast eriliselt tunda meie juhtidele mistahes tasemel ja mistahes kooslustes, riigivalitsusest perekondadeni. Õpeta meile Sinu kartust! Ilmuta oma au oma koguduses! Anna ennast tunda oma lastele, suurenda igatsust! Aita, et me ei täidaks seda Sinukujulist tühimikku oma südames ühegi aseainega. Ava oma sõna ning anna igatust seda lugeda ja Sinuga aega veeta. Tee oma sõna elavaks oma rahvale! Uuenda me osadus ja andesta me süü. Palume, et Sinu Vaimul võiks Sinu koguduses vabadus olla. Anna ennast tunda ilmutuste, unenägude, visioonide ja tunnetuste kaudu. Tõsta üles prohvetid ja kuulutajad, kes Sinu sõna kuulutavad osaduses Sinuga. Aita lahti öelda kõigest inimestelt õpitust, mis on aegade jooksul Sinu Sõnale 'juurde lisatud'. Õpeta meid, et võiksime Sind tunda sellisena, nagu Sina oled, Taeva kuningas. Ole kiidetud ja ülistatud, Issand! Sündigu Sinu tahe me maal!
Olemegi jõudnud viimase peatükini. See on mulle olnud huvitav teekond ja ma palun Jumalat, et ka iga kaasteeline on saanud siit midagi. Võtta ette nii mahukas projekt oli pisut ka emotsionaalne otsus ning aega otsustada/järele mõelda oli vähe. Ilmselt, kui oleksin pikemalt kaalutlenud, poleks seda teinudki. Nii mõnelgi õhtul, kui järgmise päeva peatükki ette valmistasin, igatsesin, et mul oleks olnud rohkem aega, mõnda teemat sügavamalt uurida või oma südant palves rohkem ette valmistada. Nüüd, kus sellist kohustust enam pole, tahaksin ma ise ehk tagasi minna Jeremijasse ja püüda veelkord külastada neid peatükke. Tagasi vaadates olen mõistnud, kui palju jäi kirjutamata ja läbi mõtlemata... Ja see blogi jääb ju siia, võimaldades taaskohtumist.
Ma ei välista, et ma kunagi veel midagi sellist teen, aga ilmselt ei ole õige kohe-kohe uue asjaga alustada... vaja oleks natuke 'hingetõmbeaega', et teha mõningaid asju, mis vahepeal 'ootele' on olnud pandud ning vaja oleks ka selgust, mis see uus asi ollagi võiks. Ei taha minna välja omas jõus, sest nii ju ei suudaks ega poleks mõtetki. Kogesin siin ju üleloomulikku abi läbivalt ning ilmselt oleks ilma selleta lausa võimatu olnud nii kaugele jõuda. Teisalt, mingit tühimikku ka ju ei teki--selliseid igapäevaseid palve- ja sõnatugesid on olemas küll. Minu esmane soovitus oleks ehk Oswald Chambersi 'Kirkuse kütkes', mis aastaid tagasi ka eesti keeles ilmus, kuid praeguseks läbi on müüdud. Netist saab teda praegu minuteada vaid inglisekeelsena www.myutmost.org. Lisaks on www.paevasona.ee ja www.avatudpiibel.ee/piiblivoti ja mitmed muud 'sõna igaks päevaks' rakendused. Samuti on olemas kirjakohtade loendid 'Piibel läbi aastaga' ja muud sarnased juhised. Logos on aastate jooksul ka välja andnud mitmete piibliraamatute kommentaare, mida saaks kasutada 'peatükk päevas' isiklikeks projektideks.
Jeremija oli ja on minu meelest hämmastavalt tänapäevane. Aeg-ajalt tundus juba 25 aastat tagasi, et 'loeks nagu tänaseid ajalehti', niivõrd päevakajalised tunduvad/tundusid mõned sündmused ja südamehoiakud. Teisalt soovisin nende mõtiskluste kaudu näidata 'köögipoolt'--kuidas saada loetud tekstist rohkem kätte--otsida, kus, kui palju ja kuidas on mingit võtmesõna kasutatud või milliseid tehnikaid veel võiks rakendada. Mõnikord oli mul kiusatus minna tagasi ja muuta, lisada mõtteid eelmistesee päevadesse, kuid siis mõtlesin Pilaatuse kombel: Dixi--Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud... Välja tuli nii, nagu tuli. Oleksin väga tänulik, kui need, kes kaasa lugesid, kirjutaksid kommentaaridesse (või FB sõnumitesse) oma tunnistuse Jumala ülistuseks, kuidas see väike teekond neid mõjutanud on.
Kuna Jeremija sõnad lõpevad eelmise peatüki lõpus (51:64), siis selle lõppsõna on ilmselt lisanud see inimene, kes Jeremija prohveteeringud üheks tervikuks koondas. Ilmselt oli see Baaruk, kellele Jumal elu kinkis (Jr 45) või äkki hoopis tema vend Seraja, kes sõnumi Paabelisse pidi viima (51:59) ja osa prohveteeringutest jõkke uputama. Jeremija saatusest ei räägi Piibel midagi. Spekuleeritakse, et juudid võisid ta kividega surnuks visata või langes temagi mõõga või nälja abil.
Otsekui kinnituseks, et kõik Jumala sõnad lähevad täide, räägitakse siin, mis juhtus kuningas Sidkijaga. 34. peatüki prohveteeringud--sa ei lange mõõga läbi ning sa näed Paabelimaad--lähevad täide kummalisel moel-- tõepoolest, ta sureb hoopis vangikongis kõdunedes ning ta silmad torgatakse välja alles vahetult pärast saabumist Paabelisse. Samuti on ta pidanud ta eelnevalt nägema oma poegade hukkamist tema silme all. Nii juhtub mehega, kes ei pane tähele sõnu prohvetilt, kes on veel pealegi tema vanaisa nimekaim.
Hukatakse ka ülemprester Seraja (52:18-24), Hilkija lapselaps, kelle poja järglaste hulgas on Esra (Esr 7:1), kes kunagi hakkab Jeruusalemma taastama, ning teised kõrged vaimulikud. Suurem osa peatükist on aga pühendatud templile. Näidatakse, kuidas kõik kallihinnalised pühad esemed rüüstatakse ning metall maalt välja viiakse. Nagu paljud enne ja pärast, keskendus ka Paabel sümbolite hävitusele... tempel, kuningakoda. Jeruusalemma müürid... Jeruusalemm langeb ja Juuda viiakse maalt ära. Pagendus oli rängim karistus lepingulistest sõnakuulmatuse needustest (vt 3 Mo 26:33; 5 Mo 28:36; vt ka Jr 25:8-11).
Peatükk ning seega ka raamat lõppeb positiivse noodiga. Kuningas Jehoojakin, kes oli esimese lainega Paabelisse viidud, vabastatakse vangist ja tõstetakse kuninga õukonda. See juhtub Nebukadnetsarijärgse uue kuninga esimesel aastal. See on taas justkui meeldetuletus, kuidas asjad oleksid võinud minna, oleks prohvetlikku sõna kohe alguses tähele pandud ja järgitud...
Taevane Kuningas, me tõstame oma silmad Sinu poole ja tunnistame, et Sina valitsed. Sina oled see, kes paneb paika 'rahvaste rajad' ja neid liigutab. Sinu käes on kõik meelevald, vägi ja võim.
Me täname Sind Sinu armu eest, mis on uus igal hommikul. Täname, et veel on armuaeg ja me võime rahvana Sinu poole hüüda, Sind otsida ja pöörduda oma kurjadelt teedelt. Anna meile arusaamist, kus me oleme, millist teed me käime ja kuidas Sina tahad meid juhtida. Võta ära me kõrvatropid, sulata rasv südame ümbert, ava me silmad ja südamed! Paranda südame tuimus ja kõrvade raskus (Js 6:10). Anna ennast eriliselt tunda meie juhtidele mistahes tasemel ja mistahes kooslustes, riigivalitsusest perekondadeni. Õpeta meile Sinu kartust! Ilmuta oma au oma koguduses! Anna ennast tunda oma lastele, suurenda igatsust! Aita, et me ei täidaks seda Sinukujulist tühimikku oma südames ühegi aseainega. Ava oma sõna ning anna igatust seda lugeda ja Sinuga aega veeta. Tee oma sõna elavaks oma rahvale! Uuenda me osadus ja andesta me süü. Palume, et Sinu Vaimul võiks Sinu koguduses vabadus olla. Anna ennast tunda ilmutuste, unenägude, visioonide ja tunnetuste kaudu. Tõsta üles prohvetid ja kuulutajad, kes Sinu sõna kuulutavad osaduses Sinuga. Aita lahti öelda kõigest inimestelt õpitust, mis on aegade jooksul Sinu Sõnale 'juurde lisatud'. Õpeta meid, et võiksime Sind tunda sellisena, nagu Sina oled, Taeva kuningas. Ole kiidetud ja ülistatud, Issand! Sündigu Sinu tahe me maal!
Mulle meeldis blogipostituste ajakohasus ja abistavad palved. KOGU Jumala sõna on kasulik, tänapäeval veel!
VastaKustutaTeen ettepaneku võtta läbi Ülemlaul! :)
Tänud märku andmast! Ülemlauluga kahjuks pole mul sellist tihedamat sidet siiani väga olnud. www.mikebickle.com on aga seda korduvalt läbi võtnud seminaridena, mis ka videos saadaval on. Aga ilmselt pole see mingiks uudiseks:-) Eks ma otsin juhatust, kuidas ja millega edasi. 9h tööpäevad on pingelised ja laps vajab oma osa... Õnnistust! Usun, et kui keegi tahaks siin keskkonnas midagi sarnast teha, oleksin tänulik.
VastaKustuta