Loe eelnevalt 37. peatükk.
Juuda oli riik tolleaegsete kaubandusteede ristumiskohal, justkui vahelüli (nagu veel üks väike riik, mida tunneme:-) ). Kui Paabeli kuningas ähvardas põhjast, siis läks Sidkija, kes ise oli Paabeli kuninga poolt valitsema pandud (s 1), otsima abi lõunast, Egiptusest. Plaan töötaski (ajutiselt) ja Paabeli kuningas läks tagasi. Selle diplomaatilise töövõidu puhul läks Sidkija seejärel Jeremijalt nõu küsima, justkui oodates kinnitust, et tema valitud tee oli ikkagi õige. Vastus aga oli hoopis, et kaldealased (Paabelist) tulevad tagasi ja põletavad linna tulega ka siis, kui Juudal õnnestuks nende sõjavägi purustada (s 10). Tulemus on teada, ükskõik millise strateegia osapooled valivad, sest Jumal ise sõdib nende vastu (Jr 21:5).
Selliste 'paabelimeelsete' sõnumite pärast arvati, et eks see Jeremija üks spioon ole, et ta sellist mittemotiveerivat juttu räägib ja oma rahva sõdurite 'käsi lõdvaks' tahab teha. Kui prohvet läheb oma suguvõsa maa-asju ajama, võetakse ta kinni ja viiakse vürstide juurde, kes teda peksavad ja üksikusse majja pikaks ajaks kinni panevad. 17. salmis kutsub Sidkija ta taas välja, lootes ilmselt, et ehk on prohvet vahepeal 'meelt muutnud'. Sõnum on endiselt karm (s 17), kuid vähemalt tuleb kuningas prohvetile niipalju vastu, et ta 'üksikkong' vahetatakse 'vabakäigu vangi' staatusega. Õige varsti pärast seda toimub 32. peatüki tegevus, kus Jeremija ostab Anatoti põllu (vt. Tehing).
Selles peatükis torkab silma, et need vürstid. kes eelmises peatükis mõned aastad varem olid olnud pisutki jumalakartlikud, on nüüdseks kõik selle minetanud. Tookord tahtsid nad Jeremijat kaitsta ning keelitasid kuningat mitte rullraamatut põletama, kuid nad ei teinud ka selget vahet hea ja kurja, enda ja kuninga vahele ega võtnud prohveteeringu sõnu südamesse. Nüüdseks on nad oma kurjuses edasi arenenud. Kui Jumala sõna tuleb, kohustab see ka meid n.ö 'poolt valima'. Ei saa jääda otsustamatuses 'müüri peale' 'jalgu kõlgutama' (a la 'eks näis'). Paigalejäämine pole võimalik, saab minna vaid edasi või tagasi.
See, kuidas Sidkija otsis Jeremijalt kogu aeg kinnitust, et 'kas nüüd on ehk hea', kuigi Jumala sõnum oli olnud selge, on vist see hetk, kui tunned/tead, et Jumal tahaks, et teeksid ühtepidi, aga siis mõtled, et äkki ikka teistpidi saab ka, või et praegu väga ei viitsi ja alguses tundubki, et hakkab 'vedama'. 'Õnn' jääb aga üürikeseks ja hiljem oled rohkem 'puntras' kui enne. Apostlite tegudes on üks selline koht, kus Paulus soovitas laeva sadamast mitte välja ajada, aga pealik võttis kapteni ja tüürimehe nõu enam kuulda kui seda, mida Paulus ütles (Ap 27:11). Algus oli paljutõotav (Ap 27:13)Tulemuseks oli aga laevahukk ja üsna napp pääsemine (Ap 27:14jj).
Prohvetit ei tasu süüdistada selles, millist sõnumit ta jagama peab. Kõik positiivsed prohvetid, kes olid rääkinud, nagu 'kõrvad sügelesid', olid ammu pildilt väljas (s 19). Kummalisel kombel Jeremija, kelle sõnad olid ainsana tõeks läinud, oli ahelates. Mt 10:14 lubab Jeesus neile, kes prohveti vastu võtavad ta prohvetinime tõttu, prohveti palka. 'Kinni jäädes' prohveti isikusse (spioon? ebastabiilne? vaenlase tööriist? jne...) jääb tähelepanuta sõnum, mille suhtes me kord Jumalale aru peame andma.
Kallis Issand, tõsta üles prohvetlikud sõnumitoojad oma kogudustes. Anna armu, et suudaksime vastu võtta ka seda, kui tahad meid korrigeerida. Me oleme nii harjunud teistsuguse evangeeliumiga. kus me ise oleme kõige keskmes ning Sina pead vaid vaatama, et meie vajadused täidetud oleksid. Issand, raputa meid lahti kõigest, mis Sind ei austa. Võta ära kõik kõrgistused, mis püüavad end kehtestada meie südametes Sinu tunnetuse vastu. Süüta põlema ohver oma altaril. Anna, et meie ihud võiksid olla Sulle elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; Aita, et me ei muganduks praeguse ajaga, vaid muutuksime meele uuendamise teel, et me katsuksime läbi, mis on Sinu hea, meelepärane ja täiuslik tahe (Rm 12:1-2). Anna meile armu kuulda Sinu sõna nii Piiblist kui prohvetite kaudu, aga ka tuhandel erineval moel, kui Sina meiega suhtled. Aita, et alistuksime Sulle koheselt ega hakkaks 'liha ja verega' nõu pidama ega Sinu plaane oma himude ja tahtmiste alla painutama. Me täname, et on veel armuaeg. Ka meie riik on mitmeski mõttes ristteel. Anna armu, et meie juhid ja rahvas pöörduksid Sinu poole, ilmuta ennast unenägudes ja ilmsi. Anna armu, et Sinu au võiks ilmuda me maal. Aita, et me paneksime oma lootuse Sinu, mitte 'vankrite ja hobuste' (Ps 20:8) või selle maailma vägevate peale. Tõsta üles eestpalvetajad oma kogudustes, kes päeval ja ööl kisendavad Sinu poole, kuni Sa kingid läbimurde! Ole kiidetud ja ülistatud, Issand! Sinule kuulub kõik ülistus, ja vägi ja au! Sinu tahtmine sündigu, nagu taevas nõnda ka maa peal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar