Loe eelnevalt Jeremija 49.
Ammon on Loti teine poeg kooselust tütardega (1 Mo 19:30-38), seega taas on siin tegemist Iisraeli sugulusrahvaga. See muidugi ei takistanud neid Iisraeli Gaadi suguvõsa linnu üle võtmast, kui rahvas Paabelisse küüditati (49:1). Kuid Jumal näeb. Ja paneb tähele. Veidi aja pärast pöörab ta selle ebaõigluse (49:2) ning viib Ammoni vangi koos selle ebajumala Milkomiga.
Edom on lausa Aabrahami ja Iisaki soost, sest nõnda nimetati Jaakobi kaksikvenna Eesavi järeltulijad (1Ms 36:1 ). Ka temale saab saatuslikuks kõrkus ja südame ülbus (49:16). Nende elukoht oli strateegiliselt kaitstud rünnakute eest--nad elasid kõrgel mägedel ning seetõttu jäi petlik mulje, et sinna ei ulatu ükski pahalane. Ometi saab Jumal nad kätte ka siis, kui nad elaksid nii kõrgel kui kotkapesa, kuhu maapealne lind ega loom ei ulatu. 'Mägedel elamine' ilmselt tekitabki mingit võltsturvalisuse tunnet.
Jumala au on asju salajas hoida, kuid kuningate au on asja uurida. Õp 25:2 Kui aga ülekohus väga suureks läheb, siis teeb ka Jumal asju teatavaks, nagu ta lubab paljastada Eesavi, avastada tema peidupaigad, et ta ei saaks ennast peita (49:10). Ilmselt oli üheks probleemiks sotsiaalne õiglus--vaeslapsed ja lesknaised, need kõige haavatavamad, olid jäänud kaitseta. Seega, isegi kui riik koos oma rikkusega hävib, on neil nõrgukestel parem põli, sest Jumal hoolitseb ise nende eest (49:11).
Kes on minu sarnane? küsib Jumal Edomilt. See on küsimus, mida Jumal ikka on esitanud või küsivad teised nii tema kohta (2Ms 15:11 , 2Sm 7:22, 1Aj 17:20, Ps 35:10, Jr 10:16). Pole teist kui Sa. Jumal on täiesti teistsugune ning keegi ei suuda talle vastu seista (49:19). Kuigi nad pidasid endid puutumatuteks, toob Jumal oma kohtu esile (49:20).
Süüria oli omal ajal olnud allutatud Taavetile (2Sm 8:6). Edaspidi oli aga Iisraelil nendega pidevalt sõdimist mitmete kuningate ajal. Olles olnud piirkonnas arvestatav sõjaline jõud, peab aga ka Damaskus langema. Ta on olnud ülistatud linn, Jumala rõõmulinn', kuid ka tema ei pääse. Keedari ja Haasori rahvad rändasid Araabia kõrbes, elades telkides. Ka nemad saavad tunda Paabeli kuninga sõjaretke. Viimasena kuulutatakse hävitust eelamlastele, kes olid pärslased.
Kindlasti tekitab siin peatükis küsimusi, miks Jumal nii verejanuline on, et ta sõda õhutab ja kas tõesti teisiti ei saaks?! Inimajaloo algusest peale näeme, et Jumal pigem tegeleb inimese tagasitoomisega osadusse Temaga. Lõplikuks teoks selles suhtes on Jh 3:16--sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid temal oleks igavene elu. Samuti näeme ajaloo algusest, et inimesed valivad pigem kurja ja pöörduvad Jumalast eemale, ehitades 'Paabeli torne' (1Mo 11) ning mässates muul viisil Jumala vastu. Siis tuleb tal sekkuda, panna piir patule ning edasi toimetada püha jäägiga, kes Tema eesmärke edasi kannaksid. Mõnes mõttes on suur katastroof nagu Noa-aegne veeuputus või totaalne sõda ka Jumala armu ilming--inimestelt võetakse võimalus oma patu arvet suurendada ning rahvuslik kõrkus saab kärbitud, et seeläbi mõnigi ehk hakkaks Jumalat otsima. Jeesuse rist ei toimi automaatselt. Kus iganes tema ohvrit vastu ei võeta (nt Jeruusalemm AD70), toimivad Jumala kohtuotsused hävingute kaudu endistviisi edasi, Samas on iga katastroof, ka isiklik, kutse oma südant 'läbi katsuda' ja näha, millisele alusele mu elu hoone on ehitatud. Ühel päeval seisame me kõik Ilmamaa Issanda ees, andes aru, kuidas me elanud oleme ja siis on hilja midagi muuta. Las tema näitab meile palvekambris meie südant nüüd, et me ei peaks sellel päeval üllatuma ega heituma.
Kallis Issand, tänu Sulle Sinu suure armastuse eest. Tänu Sulle, Jeesus, Su vere eest, mis voolas Kolgatal, et vabastada inimlapsed patu orjusest ning taastada osadus Sinuga. Palume, et Sa näitaksid meile meie südame olukorda. Puhasta meid oma verega kõigest ülekohtust. Issand, Sina näed kõiki 'mägesid' me maal. Anna armu, et ükski ei arvaks, et ta elab ligipääsmatus paigas, kust isegi Sina teda kätte ei saa. Ilmuta ennast inimsüdametele Eestimaal. Tõsta üles eestpalvetajate armee, kes päeval ja ööl Sinu ees Sind teenivad. Palume eriliselt täna meie vaeslaste ja lesknaiste eest, aga ka kõigi teiste vaeste eest me maal. Me teame Sinu Sõnast, et Sa ei vaata kaitsetutele osaks saanud ebaõiglusele läbi sõrmede ning samas lubad suuri õnnistusi, kui me vaeste eest hoolt kanname (Js 58). Anna tarkust kõigile otsustajatele mõista, kuidas neid probleeme lahendada ning tahet, kaastundmist ja südant seda ellu viia. Murra mässumeelsus Sinu vastu me rahva hulgast! Ilmuta oma au oma koguduse keskel! Puhasta ja pühitse oma kallis pruut! Anna näha imesid ja tunnustähti ning kogeda, et Sina oled Issand! Täname, et Sinu kohtumõistmised on õiged ja Sinu otsused alati õiglased. Õpeta meid usaldama Sinu armastust. Palume, et Sinu tahe sünniks meie maa ja rahva elus.
Ammon on Loti teine poeg kooselust tütardega (1 Mo 19:30-38), seega taas on siin tegemist Iisraeli sugulusrahvaga. See muidugi ei takistanud neid Iisraeli Gaadi suguvõsa linnu üle võtmast, kui rahvas Paabelisse küüditati (49:1). Kuid Jumal näeb. Ja paneb tähele. Veidi aja pärast pöörab ta selle ebaõigluse (49:2) ning viib Ammoni vangi koos selle ebajumala Milkomiga.
Edom on lausa Aabrahami ja Iisaki soost, sest nõnda nimetati Jaakobi kaksikvenna Eesavi järeltulijad (1Ms 36:1 ). Ka temale saab saatuslikuks kõrkus ja südame ülbus (49:16). Nende elukoht oli strateegiliselt kaitstud rünnakute eest--nad elasid kõrgel mägedel ning seetõttu jäi petlik mulje, et sinna ei ulatu ükski pahalane. Ometi saab Jumal nad kätte ka siis, kui nad elaksid nii kõrgel kui kotkapesa, kuhu maapealne lind ega loom ei ulatu. 'Mägedel elamine' ilmselt tekitabki mingit võltsturvalisuse tunnet.
Jumala au on asju salajas hoida, kuid kuningate au on asja uurida. Õp 25:2 Kui aga ülekohus väga suureks läheb, siis teeb ka Jumal asju teatavaks, nagu ta lubab paljastada Eesavi, avastada tema peidupaigad, et ta ei saaks ennast peita (49:10). Ilmselt oli üheks probleemiks sotsiaalne õiglus--vaeslapsed ja lesknaised, need kõige haavatavamad, olid jäänud kaitseta. Seega, isegi kui riik koos oma rikkusega hävib, on neil nõrgukestel parem põli, sest Jumal hoolitseb ise nende eest (49:11).
Kes on minu sarnane? küsib Jumal Edomilt. See on küsimus, mida Jumal ikka on esitanud või küsivad teised nii tema kohta (2Ms 15:11 , 2Sm 7:22, 1Aj 17:20, Ps 35:10, Jr 10:16). Pole teist kui Sa. Jumal on täiesti teistsugune ning keegi ei suuda talle vastu seista (49:19). Kuigi nad pidasid endid puutumatuteks, toob Jumal oma kohtu esile (49:20).
Süüria oli omal ajal olnud allutatud Taavetile (2Sm 8:6). Edaspidi oli aga Iisraelil nendega pidevalt sõdimist mitmete kuningate ajal. Olles olnud piirkonnas arvestatav sõjaline jõud, peab aga ka Damaskus langema. Ta on olnud ülistatud linn, Jumala rõõmulinn', kuid ka tema ei pääse. Keedari ja Haasori rahvad rändasid Araabia kõrbes, elades telkides. Ka nemad saavad tunda Paabeli kuninga sõjaretke. Viimasena kuulutatakse hävitust eelamlastele, kes olid pärslased.
Kindlasti tekitab siin peatükis küsimusi, miks Jumal nii verejanuline on, et ta sõda õhutab ja kas tõesti teisiti ei saaks?! Inimajaloo algusest peale näeme, et Jumal pigem tegeleb inimese tagasitoomisega osadusse Temaga. Lõplikuks teoks selles suhtes on Jh 3:16--sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid temal oleks igavene elu. Samuti näeme ajaloo algusest, et inimesed valivad pigem kurja ja pöörduvad Jumalast eemale, ehitades 'Paabeli torne' (1Mo 11) ning mässates muul viisil Jumala vastu. Siis tuleb tal sekkuda, panna piir patule ning edasi toimetada püha jäägiga, kes Tema eesmärke edasi kannaksid. Mõnes mõttes on suur katastroof nagu Noa-aegne veeuputus või totaalne sõda ka Jumala armu ilming--inimestelt võetakse võimalus oma patu arvet suurendada ning rahvuslik kõrkus saab kärbitud, et seeläbi mõnigi ehk hakkaks Jumalat otsima. Jeesuse rist ei toimi automaatselt. Kus iganes tema ohvrit vastu ei võeta (nt Jeruusalemm AD70), toimivad Jumala kohtuotsused hävingute kaudu endistviisi edasi, Samas on iga katastroof, ka isiklik, kutse oma südant 'läbi katsuda' ja näha, millisele alusele mu elu hoone on ehitatud. Ühel päeval seisame me kõik Ilmamaa Issanda ees, andes aru, kuidas me elanud oleme ja siis on hilja midagi muuta. Las tema näitab meile palvekambris meie südant nüüd, et me ei peaks sellel päeval üllatuma ega heituma.
Kallis Issand, tänu Sulle Sinu suure armastuse eest. Tänu Sulle, Jeesus, Su vere eest, mis voolas Kolgatal, et vabastada inimlapsed patu orjusest ning taastada osadus Sinuga. Palume, et Sa näitaksid meile meie südame olukorda. Puhasta meid oma verega kõigest ülekohtust. Issand, Sina näed kõiki 'mägesid' me maal. Anna armu, et ükski ei arvaks, et ta elab ligipääsmatus paigas, kust isegi Sina teda kätte ei saa. Ilmuta ennast inimsüdametele Eestimaal. Tõsta üles eestpalvetajate armee, kes päeval ja ööl Sinu ees Sind teenivad. Palume eriliselt täna meie vaeslaste ja lesknaiste eest, aga ka kõigi teiste vaeste eest me maal. Me teame Sinu Sõnast, et Sa ei vaata kaitsetutele osaks saanud ebaõiglusele läbi sõrmede ning samas lubad suuri õnnistusi, kui me vaeste eest hoolt kanname (Js 58). Anna tarkust kõigile otsustajatele mõista, kuidas neid probleeme lahendada ning tahet, kaastundmist ja südant seda ellu viia. Murra mässumeelsus Sinu vastu me rahva hulgast! Ilmuta oma au oma koguduse keskel! Puhasta ja pühitse oma kallis pruut! Anna näha imesid ja tunnustähti ning kogeda, et Sina oled Issand! Täname, et Sinu kohtumõistmised on õiged ja Sinu otsused alati õiglased. Õpeta meid usaldama Sinu armastust. Palume, et Sinu tahe sünniks meie maa ja rahva elus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar