Jeremija 34/52. Vabastusaasta

Loe eelnevalt 34. peatükk.

Siin peatükis on kaks teemat. Esimene neist on prohveteering Sidkijale, mis kõlab justkui julgustusena, et ta ei lange mõõga läbi. Tuuakse välja kõik positiivne, mis temaga veel juhtub. Negatiivsetest asjadest-- seda et kõigepealt tapetakse ta silme all kõik ta pojad ning seejärel torgatakse ta enda silmad välja ning ta veetakse vaskahelates Paabelisse (2Kn 25:7)-- prohveteering vaikib. On see Jumala peen huumorisoon või 'lihtsalt' 'külvi ja lõikuse' seadus?! Kuningas, kes oli tunnistanud vaid positiivseid sõnumeid ning negatiivseid maha vaikinud ja sõnumitoojat taga kiusanud, saab oma langemise sõnumigi positiivsena ning on kahjuks seetõttu täiesti ette valmistamata selleks, mis juhtuma hakkab. Kuningas Taavet selgitab: Ps 18:26-27 Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu; puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. Jumal vastab meile nii, nagu me taluda suudame.

Teine teema on vabastusaasta. 5 Moosese 15 peatükk selgitab selle olemust täpsemalt. Ühest küljest oli see sotsiaalse õigluse süsteem, mis võimaldas vältida sotsiaalset kihistumist. Iga seitsme aasta tagant said vaesed ehk mitte kõige paremini toimetulevad inimesed võimaluse alustada 'puhtalt lehelt', sest nende võlad kustutati. Ilmselt siis pidi võlausaldaja laenu andes ka mõtlema, et ta laen täidaks õiget eesmärki, sest risk oma vara mitte tagasi saada oli suur. Samas meelitavad tänapäeval mitmed laenufirmad kliente, kutsudes elama üle jõu ning apelleerides himudele, nii et inimene pahatihti ei mõistagi, millisesse lõksu ta seeläbi langeb.

Teisalt oli see vabastus ka rikastele materiaalse maailma köidikutest--toimetulev, 'mittevaene' inimene sai selle seadmise kaudu endale meelde tuletada ja teistele näidata, et kõik, mis tal on, kuulub tegelikult Jumalale. Ta võib heldesti 'avada oma käe' vennale, hädalisele ja vaesele, sest ta on mõistnud, et tema toimetulek on vaid Jumala arm ja õnnistus (34:10-11). 

Jumala südames on vaesed kindlasti aukohal. Js 58 räägib õigest jumalateenistusest/ paastumisest, mille lahutamatu osa on vaeste auväärne kohtlemine (Js 58: 7-10), mis avab taevauksed 'mittevaestele'. Jeesus, kui ta maa peal käis, kuulutas 'vabastust vangidele' ning ka vaesus on mingis mõttes vangistus (Lk 4:18). Jakoobuse kiri tegeleb selle temaatikaga, eriti Jk 2 ja Jk 5, aga ka näiteks 1:10 rikas (kiidelgu) oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke...  Meenub ka vaese Laatsaruse lugu, kus rikas mees oli oma lohutuse juba selles elus kätte saanud  Lk 16:25. Näiteid on Uues Testamendis aga veel palju enam... 

Tulles tagasi Jeremija juurde, jõuame Sidkija-aegsesse Jeruusalemma. Sidkija oli vabastusaasta välja kuulutanud. Alguses oli rahvas seda hea meelega järginud, kuid siis oma sulased ja teenijad uuesti tagasi võtnud (34:15-16). Eks 'oma särk ole ihule ikka ligemal' ja lähtuti praktilistest kaalutlustest--töö vajas ju tegemist ja elu pidi edasi minema. Jumala käsud tundusid kauged ja liiga abstraktsed, et neid tõsiselt võtta. Jumal nimetab seda tema nime teotamiseks (s 16) ning pakub lepingu rikkujatele 'vabastust' mõõga, katku ja nälja läbi (s 17), kui Tema algselt pakutud vabastus mammona köidikutest ei sobinud. Tundub, nagu oleks just see tegu olnud viimaseks piisaks Jumala kannatlikkuse karikasse, mis seejärel üle hakkas voolama.  

18. salmi mõistmine võiks valmistada meile kimbatust, kui me ei teaks, et just niimoodi sõlmiti Vanas Testamendis lepinguid. Ka Jumala leping Aabra(ha)miga sõlmiti samamoodi (1 Mo 15:8-10). Loomad raiuti pooleks ning need pooled pandi vastakuti koridorina maapinnale. Lepingupooled käisid mõlemad sellest koridorist läbi ja ütlesid, et tehtagu minuga nagu nende loomadega, kui ma seda lepingut murran.  Aabra(ha)mi lepingu puhul oli tähelepanuväärne, et kuna see oli Jumala ühepoolne leping, oli Jumal (tulesamba ilmingus) ainus, kes tükkide vahelt läbi käis  (1 Mo 15:17). 

Niisiis, Jumala kannatlikkus kurja tegeva rahva suhtes on otsa lõppenud ning ees ootab sõjaline konflikt ning küüditamine. Sellises olukorras on rikastel kõige rohkem kaotada, eriti kui rikkus oli paigutatud kinnisvarasse.  Kui ka polnud, siis igal juhul kadus sõja puhkedes turvaline keskkond, mis oleks võimaldanud endistviisi rikkust kasvatada. 

Kallis Jeesus, me täname Sind, et Sina oled saanud vaeseks meie pärast, et meie Sinu läbi rikkaks saaksime. Aita meil seejuures tähele panna vaeseid meie ümber ning juhata, mida meie saame teha nende olukorra leevendamiseks. Anna meile mõista, et kõik hea and tuleb Taevaselt Isalt ja meie oma vaev ega muretsemine ei lisa sellele midagi juurde. Tänu Sulle, et me võime Sind usaldada oma igapäevastes vajadustes. Tänu Sulle, et Sina annad meile me igapäevase leiva. Anna meile kaastunnet nõrgemate, väetimate ja meist vaesemate suhtes, et Sa ei peaks meie maad tulema lööma needusega. Anna meile armu 'vabaks lasta' kõik meie 'võlglased', mida iganes me arvame, et nad meile võlgu on, sest ainult siis andestad Sina meile meie võlad. Aita meil andestada kõigile, kes meid kuidagioodi riivanud on. Puhasta me süda Sinu vere läbi. Jeesus, me täname Su vere eest, Su surma ja ülestõusmise eest! Tänu Sulle, et Sa loobusid oma jumalikust olust ja tulid siia, et taasühendada meid Isa ja tema armastusega.  Palume oma maa ja rahva Sinu kätte, me täname, et veel on armuaeg. Kaitse ja varja meid oma tiibade varju all. Tõsta üles eestpalvetajad kogudustes, kes seisavad selle maa eest päeval ja ööl, vahimeestena kui kaitsemüür. Palume, et paljud võiksid pöörduda Sinu poole, otsides Sind kogu südamest. Täname ülestõusmispühade jumalateenistuste eest täna me maal. Las Sinu nimi saab suureks ja kõrgeks me maal, õpeta meid mõistam aj tunnetama Sind, nagu Sina seda soovid. Sulle kuulub au, Issand! Nüüd ja igavesti. Aamen.