pühapäev, 28. veebruar 2010

Meenutusi Tartu aegadest, II osa

Leidsin eile ühe vana märkmiku, mis 1990/91 mul Tartus kasutusel oli. Seal olid ka mõned vaimulikud mõtted. Kahju, oleks võinud rohkem olla. Jutlustada/tunnistada sai ju mitu korda nädalas, vaid üksikud on sinna talletatud. Otsustasin siis selle pikima siinjuures ära tuua. Põhjusi on mitu.

Esiteks on see stiilinäide, millega vastpöördunu tollases kontekstis tegeles ja millele mõtles. Teiseks on mul tekkimas järjest suurem selgus, et meie suurim probleem tänapäeva koguduses on see, et meil pole ihu osadust. Lugesin eile Efesose kirja, mis üheltpoolt kubiseb suurepärastest tõotustest, teiselt poolt aga on need kõik antud IHU ülesehitamiseks ja toimivad vaid IHU kontekstis.

Kolmandaks on miniajendiks eilne kirjavahetus, et kui eesmärk on üks (nt Tallinnast Tartusse), siis võib sinna ju eri teid pidi jõuda. Füüsilises maailmas ehk küll, aga ma ei kujuta seda kuidagi ette siis, kui IHU on ÜKS --et jalad läheksid mööda Tartu maanteed, varbad mööda Piibe maanteed, varbaküüned Viljandi maanteed pidi ja keha jõuab üldse Jõhvi kaudu kohale. Mnjah.

Sattusin just lugema John Wesley tsitaati: There is nothing more unchristian than a solitary Christian. See oli illustratsiooniks Heebrea 10:25 kirjakohale-ärge jätke maha koguduse kooskäimisi. Samas on ju teada, et koos KÄIMINE ei vabasta kedagi üksildusest. Kõige üksildasem võib inimene olla just rahva hulgas, millega tal midagi ühist ei ole. Samas Efesose kirja lugedes ei ole kahtlustki, et osadus, mida Paulus silmas peab, on sarnane abikaasade vahelisele osadusele, kus kaks üheks saavad. Ja seda loomulikult mitte füüsilises mõttes vaid vaimses. Ja siin on üheks saajaid n+2, mis ongi ju väga suur ime.

************

Maarja

Kirjutatakse terveid raamatuid sellest, mida teha, et Jumala õnnistusi endale tõmmata, neid saada. Aga mõnikord on vaja vaid ühte: teenida.

Jeesus istus variseri kojas, mõlemad olid käsuõpetajad, mõlemad olid võrdsed (seda vähemalt variseri arvates). Ja nüüd siseneb naine, keda variser kindlasti endale külge puutuda ei laseks, siseneb, võtab kalli salvi ja hakkab Jeesuse jalgu pisaratega pesema ja juustega kuivatama-teisisõnu, hakkab pesema Jeesuse ihu.

Tänapäeval ei saa keegi meist sellisel kombel Jeesuse ihu eest hoolt kanda, kuid Ta on meile ühe teise võimaluse andnud. Tänapäeval on Jeesuse ihuks kogudus. Ja kas tihti ei ole nii, et me suhtleme inimestega, kellega me oleme võrdsed või arvame endid võrdsed olevat. Suhtleme inimestega, kellega meil on midagi ühist. Käsi suhtleb käega, silm silmaga või äärmisel juhul ninaga või suuga, aga see, mis allpool toimub, ei huvita meid kuidagi.

Ja kuigi variser arvas, et nad Jeesusega on võrdsed, oli Jeesuse otsus karm: sa ei ole andnud mulle seda, teist ja kolmandat. Sa ei ole teeninud mind nii, nagu käsuõpetus ette näeb. Tänapäeva koguduses suhtleme inimestega, kelles elab Püha Vaim; inimestega, kelle sees elab Jumala Vaim. Ehk ilmselt peaksime siis ka üksteist teenima, ka siis teenima, kui arvad, et oled mingitpidi võrdne oma venna või õega. Ja teenima peaks just selle pärast, et sa näed selles teises inimeses Jumalat.

Ja nüüd siseneb see patune naine, ei julge oma silmi tõsta, läheb ja hakkab pesema ja kuivatama Jeesuse jalgu. Hommikumaa teed ja rajad olid mustad ja tolmused. Ilmselt olid need tollal Jeesuse ihu kõige mustemad liikmed, kõige autumad, nagu Paulus kirjutab, olgugi et need olid ühed tähtsamad, sest nendes jalgades oli valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks.

Ja see naine tuleb ja tunnistab oma tegevusega, et ta ei ole väärt suhtlema Jeesuse silmade, käte, suuga, tema osaks oli vaid jalgade pesemine. Ja ta tuleb ja teeb seda. Jeesuse otsus on: Mine rahuga! Sinu usk on sind aidanud. SINU usk, mitte Jeesuse usk ega meelevald.

Tänapäeval on retseptid, kuidas usku kasvatada. Siin on üks väga hea retsept. Teeni Jeesuse ihu, teeni autumaid liikmeid, siis võib Jeesus ka sulle öelda: Mine rahuga, sinu usk on sind aidanud.

Ka variser teenis Jeesust oma parimat arusaamist mööda, kuid ta ei näinud Jeesuses Jumalat. Tema süda ei olnud puhas, samuti ei olnud seal seda igatsust puhtaks saada, nagu sel naisel oli.

Olen mõelnud, et nii raske on koguduses kõigile tööd leida, et kõik tunneksid, et nad tõepoolest on vajalikud liikmed ja et kõigil oleks oma roll, millest ka Korintose kiri räägib. Siin on vastus ka sellele küsimusele--teeni autumaid liikmeid. Kes need on?

Kui oled vana ja kogenud kristlane, on ihu nõrgemateks liikmeteks noored, kes just sinu abi vajavad. Ilmselt pead kummarduma väga madalale, et oma teoloogilistest kõrgustest alla tulla ja mõnd vastsündinud beebit mõista. Pead sügavale kummarduma, et suudaksid üles näidata halastust.

Kui oled noor ja pead ennast tuliseks, siis ilmselt on sinu ümber neid, kes on vaesed ja viletsad, võib olla vaevatud ja koormatud. Mine ja teeni neid. Kui sa muud teha ei oska, siis mine ja nuta koos nutjatega ja naera koos naerjatega nagu Jumala sõna meid õpetab ja ära mõtle kogu aeg sellele, mida sina vastu võid saada.

Tegelikult õpetab meid see kirjakoht, et me peame välja jagama seda kallist salvi, mida jüngrid keelasid raisata. Palvetama nende eest, jagada neile parimat, mida meil pakkuda on. Arvatavasti ongi just jalad need, mis seda õli kõige rohkem vajavad.

Teeni Jeesust ja tema vaevatud ihu ja sa näed, kuidas Jeesus õige pea Sind hakkab teenima. Aamen.

*************

Nüüdseks on ka Oleviste teenistus kuulatud. Huvitav mõte oli see, et me elame kas minevikus: "Jeesus, kui sa oleksid siin olnud, poleks Laatsarus ära surnud" või tulevikus: "Ma tean, et me saame ülestõusmise kokku". Ometi ütleb Jeesus, et TÄNA on HÄSTI SOODUS AEG! Meil ongi ainult tänane päev. Ja et ärkamine algab minust, nagu aastakümneid juba teadnud oleme.

Eks ta ole, tuleb ainult see armuaeg ära tunda, ja märgata neid armuaknaid, mis taevas lahti on. Ja sisse peab ka minema. Peter Wagner, koguduse kasvu spetsialist, keda mu antikarismaatilistes koolides suure au sees peeti, on hiljuti teinud avalduse, kus märgib, et peab Kansase ärkamist Jeesuse taastulekule eelneva ülemaailmse ärkamise alguseks. YWAMi looja Loren Cunningham ja praegune juht Mark Anderson toetavad seda liikumist oma kohalolekuga, kuigi ma pole konkreetset avaldust kui sellist näinud.

TÄNA on hästi soodus aeg. Tuleb tõesti vaid unest ärgata ja ihu ühte liita. Sest üksinda ei saa ükski varbaküüs Tartu poole astuma hakata. Poleks mõtet. Ja Kuningas kutsub tänagi veel pulma ja oleks vaid kutsututel aega ja oidu kutset tähele panna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Käsk rõõmustada

     Katkend raamatust:   Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".  Tõlkinud Kõrberoos UY.  Copyright  © 2023, by OneKing...