Meeleparandusest

15valvake, ... 16et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav,
kes üheainsa kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse.
17Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida õnnistust,
tunnistati ta kõlbmatuks;
ta ei leidnud meeleparanduseks kohta,
ehk ta küll seda pisaratega otsis He 12:15-17

"Ta ei leidnud mahti meeleparanduseks" ütleb vana tõlge. Kui sellele kirjakohale noore kristlasene selgitust küsisin, vastas pastor, et ju need ikka need võõramaa naised olid, mis ka ema Rebeka südant kurvastasid. Samas, oli ju nii Taaveti kui Saalomoni haaremis nii oma- kui võõramaiseid naisi, nii et see ei saanud päriselt lõplik põhjus olla. Pigem on põhjus lihtsam, seesama, mis ülaltoodud kirjakohastki otse vastu kiirgab---ta oli kõlvatu, sest pidas kõhutäit, iseenese orjamist tähtsamaks kui Jumala tahet ja Jumala tõotusi oma elus. Ja õnnistust tahtis ta küll, aga kahjuks oli see võimatu ilma Jumalat TÕELISELT esikohale seadmata. Ehk pisaratest üksi on vähe kasu. Nagu murtud hääletoonistki ja malbest välisilmest...

Vaadates seda, kuidas Jaakob õnnistuse päris, siis midagi auväärset seal küll ei ole. Ta petab oma venda, kaasab oma ema pettustesse, kes petab oma meest (või oli see ema algatus?), üks valede ja vassimiste rada. Ometi ütleb Jumal läbivalt Vanas Testamendis: Jaakobit ma armastasin ja Eesavit ma vihkasin. Kuidas siis Jumal võib olla nii ebaõigalne? Kas ta pole siis aus? Vastus on eelmises lõigus juba olemas... Jumal näeb meie südamesse ja näeb, kes seal troonil on... kas MINA oma himudega või on seal üks JANU Jumala järgi, TEMA plaanide täitumise järgi minu elus ja minu rahva elus. Et Jumal saaks õnnistada selleks, et sa oleksid õnnistuseks, mitte selleks, et lõpuks kogeda: mul on endal küll kõik hästi!

Jumal ei ole ka ebaõiglane. Kui Jaakob Laabani juurest tuleb, siis on tema armas ema juba surnud, nii et hingevalu oma petuskeemide eest pidi ta ikkagi kannatama. Aga ju ta arvas selle pühkmeiks Jumala ülivõimsa tunnetuse vastu. Nagu oma füüsilise puusaliigese puude, mis tal Jumalaga võitlemisest tuli, võitlemisest ikka selle nimel, et Jumal teda õnnistaks. Ehk teisisõnu, pettusest üksi oleks väheks jäänud, vaja oli see õnnistus ka Jumala käest kätte saada, vaatamata hinnale, mida maksta tuli.

Kas tänapäeval on Jumal muutunud ja asjad teisiti? Kui tuleme kokku ja pisarsilmil Jumalat palume, kuid meie elu jääb samasuguseks, kas arvame pärida õnnistust? Või heidetakse ka meid siis kõrvale kui kõlbmatuid? Uus Testament pakatab manitsustest, kui hoolega tuleks järgida Sõna, et kord "kurjal päeval" püsima jääda. Me ei kuule neist asjust kantslist eriti. Ikka pigem seda, et Jumal on kõik andestanud ja tule võta vastu ja siis saad taevasse. Kas pole me mitte oma kindlalt aluselt sedamoodi jutlustades kõrvale läinud?

Nagu kirjutasin detsembris Parandage meelt, sest Taevariik on lähedal, ei saa ka Jeesust tegelikult olla südmaes, mis on kõrk ja omaasju täis. Just sellepärast saatis Jumal enne Jeesuse esimest tulekut Johannese, kes VALMISTAS RAHVA SÜDAMEID.

Lk 7:23 ütleb Jeesus, et õnnis on see, kes temast ei pahandu. Miks peaks? Jeesus on ju armastav kaisukaru, kes meile kõik andestab... Või siiski mitte? Rääkis Jeesus tõesti tõtt, kui ta seda ütles? Kas Jumal on tõesti nii öelnud? tuleb vana kiusaja meid külastama...

Kui vaadata seda kirjakohta edasi, siis hakkab Jeesus rahvale rääkima Johannesest. Kolm korda küsib ta neilt: MIKS TE LÄKSITE KÕRBESSE TEMA JUURDE??? Mida te tahtsite näha? Ja vastuseid on ka kolm.

1) Tuules kõikuvat roogu? Et kui tuleb vastuseis, kui Heroodes ta vangi võtab, siis ta kindlasti loobub oma sõnumist?! -Nagu nägite, seda ei juhtunud!

2) Pehme riidega rüütatud inimest? Sinu arusaamadele vastavat Jumala sulast... kes oleks ilusti riides ja räägiks vaikse häälega, sest Jumal on armastus?! - Ei, sellised inimesed on ametlikel positsioonidel. Kuningakodades.

3) Prohvetit? ... See vastus on enam-vähem, ütleb Jeesus. Ta ongi prohvet, ainult et ta on enam kui prohvet... keegi, kes valmistab Issanda teed.

MIKS TE LÄKSITE KÕRBESSE TEDA VAATAMA? Teisal annab Jeesus vastuse: Jh 5:35 Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses. Johannes oli inimene, kes põles Jumala tules, teile meeldis see sära, teile meeldis see soojus, teile meeldis lõkketule valgel ennast soojendada ja lõkke ümber tantsida, kuid see pole eesmärk---Johannese kuulutuse eesmärk oli pigem see, et sa ka ise sellesse tulle astuksid ja Jumala puhastavast väest osa saaksid... Nagu Hesekielilegi öeldakse peatükis "vahimehe kohustus" Hs 33:32 Ja vaata, sa oled neile nagu armastuslaul, ilus kõlalt ja kaunisti kanneldatud: nad kuulevad küll su sõnu, aga nad ei tee nende järgi. Nii tore on ju kuulata vaadata kedagi, kes põleb Jumalale ja nii tore on mõtiskleda selle üle ja sellest "osa saada"... Oma ellu aga neid kärpimise/puhastamise kääre (Jh 15:2) lasta on hoopis teine asi.

Ehk siis jutt käib endiselt meeleparandusest ja põhjus on endiselt see, et me Jeesusest ei pahanduks. Jeesus kinnitab läbi Uue Testamendi korduvalt, et peaaegu MITTE KEEGI ei suuda mõista tema valitsuse ja tema riigi olemust. Ei suutnud seda jüngridki enne Jeesuse ülestõusmist, ainult üks vaimudest vaevatud, kuid Jeesuse poolt vabastatud naine kuulis, mida Jeesus tegelikult rääkis (loe pikemalt Himudest ja pühitsusest). Kui jüngridki ei suutnud mõista, olles kolm aastat ihulikult Jeesusega käinud, siis milline lootus on meil?! Kas ei peaks me oma päästesse siis tõepoolest "kartuse ja värinaga" Fl 2:12 suhtuma, mitte ainult silmapisaratele lootma jäädes?!

Ja põhjus on väga lihtne: et me tunneksime Jeesuse ära, kui Püha Vaim võimsalt enne Jeesuse taastulekut tegutsema hakkab. Meie tavaliselt pahandume kõige ja kõigi peale, kes meid natukenegi kriibivad. Ja peame pahandumist oma õiguseks. Kuid JEESUS on ju Sulle õiguseks saanud. Mida Sa siis enam pahandud? Johannes ei pahandunud ka selle peale mitte, et näed, tegin siin Jumalariigi tööd, mind visati vanglasse ja Jeesus, sul oleks ju vägi mind siit vabastada. Saada oma tuli, millest ma kuulutasin ja põleta see Heroodes ribadeks!!! Ta ei mõelnud nii, pigem saatis oma jüngrid Jeesuse juurde, et need kuuleksid Jeesuse käest otse, kes ta on ja milleks ta tuli.

Mis on Jeesuse õigus? See on õigus oma õigusest loobuda. (Vt. mäejutlust näiteks) Kui tema oma rahvas ta ristile oli löönud ja lähimadki jüngridki laiali jooksnud, ei pahandu ta sellestki, vaid tal jätkub kaastunnet nende kõigi vastu nende eest Jumalat paluda: "Andesta neile, sest nad ei tea, mida nad teevad", kusjuures tehes seda täiesti siiralt, ilma ühegi vihajuure ja okkata südames. Seda õigust on mitmed ajaloos ka kasutanud. Näiteks Paulus, kes sai silmaimeks maailmale, viimseks põlatuks, ta tegi seda, sest ta ihkas paremat kodumaad, kui see, kus ta parasjagu viibis. Hb 11:16

Et teoloogiliselt korrektne olla, tuleks mainida, et loomulikult tähendab Kristuse õigus eelkõige patuse inimese õigust seista Jumal Isa ees ja mitte hävitatud saada, sest Poja veri (ehk Veatu Ohvri püha veri) on tema patu kõik kinni katnud. Aga ka siinkohalgi võib küsida, et kui sulle on kõik andestatud, siis kes oled sina, et sa teiste peale pahandad, kui nad sinu vastu eksivad.

Kui me ei mõista Johannese tähtsust Jeesuse eelkäijana ega oma eludes, ei mõista me ka Jeesust ega suuda teda päriselt vastu võtta. Võime küll austada huultega, aga süda jääb kaugeks.
Johannes manitses inimesi valmistuma Issanda tulekuks: Vabanege oma pettekujutelmadest! te mõtlete, et kui te teate kõiki Jumala suuri asju ja olete tegevad koguduse töös, siis te elategi jumalikus reaalsuses! Vabanege oma fantaasiatest ja elage ometi reaalsuses! Võtke Sõna tõsiselt! Käige selles! Ärge rebige sealt tükke välja oma himude ja oma mõtete õigustuseks, nagu kõrvad sügelevad! Laske end murda Jumala sõnal! Andke Issandale maad oma südames!

Psalm 50 muide on ka väga õpetlik Ps 50:16 Aga õelale ütleb Jumal: "Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?" Lugesin seda ja jahmatusin: kas õelad siis ka Jumala sõnast jutustavad ja tema lepingust kiitlevad?! Tuleb välja, et jah! Edasi räägitakse sellest, kui ohtlik on olla Jumala sõna juures, laskmata seda enda südamesse tööd tegema: Ps 50:17 17Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha. Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega. 19Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.

Ma usun, et kui saaksime analüüsida neid olukordi, millest prohvet siin räägib, siis leiaksime, et mitte avalikult ja otse ei toimu need patuteod, vaid "poliitilistel kaalutlustel", "pragmaatilistel alustel", "et oleks kõigil hea ja vähem tüli". Aga see on väga ohtlik tee ja Jumalat pole seal ammu, ehkki ta pole siiamaani otseselt sekkunud. Ps 50:21Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!" Ehk selgituseks, kuna ma pole siiani sekkunud, siis sa arvad, et tegutsed minu heameele all ja mind esindades. Ära lase ennast eksitada (vabane pettekujutelmadest ja hakka elama Jumala sõna reaalsuses!), mina ei ole selline nagu sina. Paranda ruttu meelt, enne kui on hilja. Sest igavikus ei ole sul enam lootust.

Tahaksin taaskord tsiteerida Aino Henno luuletust Selguse pasunast

Nüüd aga kuula häält selguse pasunast:
Saatan on süüdlane, tema teid pettis.
Keelates vabadusvõitlusse asumast
julguse, usu ja rõõmu teilt võttis.

Jeesus ootab tänagi veel, et me meelt parandaksime, teeksime seda aga tõeliselt, avades oma sisemuse ja tehes selle haavatavaks (vt Vägvisare, kuidas kogeda janu), mille tagajärjel saab Jumal oma astjatesse armu valada. Andku Issand tarkust ja tunnetust selleks!