Mis aeg see on?

Mis on konsultandi ja eduka konsultandi vahe? "Tõed", mida kasutada, on ju kõigil ühesugused. Kas "parem hilja, kui mitte kunagi" või "mida varem, seda parem"? Kas "julge hundi rind on rasvane" või "parem karta kui kahetseda"? Õiged on need vanasõnad ju kõik. Ent kumba neist just selles olukorras kasutada? Vaat just selles ongi küsimus.

Koguja ütleb ka, et on olemas igasuguseid aegu: Aeg kive pilduda, aeg kive koguda. Kõigel on oma aeg. Ja ilmselt on kivide kogumine suht mõtetu just sel ajal, kui neid pilduma peaks. Et edukus ja viljakus ka Jumala riigis sõltub just selllest, et ära tajuda see õige AEG ja astuda esile. Kui see maha magada, siis võib juhtuda nii, nagu Jeesus Jeruusalemma kohta ütles: Sa ei ole ära tundnud oma armukatsumise AEGA.

Kui Hanna endale pisarsilmil poega palus, et Jumal tema alanduse ära võtaks, siis ta saigi oma tahtmise. Ja ka see oli üks eriline AEG Iisraelis... Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased. 1Sm 3:1. Ja siis tuli kunagi, enne Jeesuse tulekut, veel 400 aastat sellist aega, kus üldse Jumala sõna ei olnud. Ehk siis VAIKNE AEG.

Ja see ongi just praeguse hetke põhiküsimus. Milline on praegune aeg? See on võtmeküsimus, millest võib sõltuda rahva saatus. See, kuidas me kantslist või kust iganes mujalt Sõna kaudu inimesi juhime, ei saa olla kunagi neutraalne. Kas minna sõtta või olla kaitses? See on ju iga kindrali põhiotsus igal lahingupäeval. Ja mida iganes kindral valib, peab tal olema ka strateegia, et kuidas seda sõjategevust harrastada või kuidas seal kaitses tegutseda.

Jesaja raamatus on kaks peatükki, mis käsitlevad sõjategevust ja seda, mida on rahval Jumalalt sel puhul oodata. Peatükk 37 annab meile kindlust, et Jumal päästab, kui häda peaks tulema. Ja Jumal päästis imeliselt. Peatükis 39 tuleb Issanda sõna Paabeli saadikutega seoses ja siis on sõnumiks: "Kõik viiakse minema! Midagi ei jää järele!" Kuningas kuuleb ja ütleb, et ah vahet pole, MINU ajal on vähemalt rahu.

Kui Jeremija hakkab kuulutama selle 39. peatüki täitumist, siis on tema ümber hulk prohveteid, kes kuulutavad Jes 37 peatüki põhjal rahu ja julgeolekut. "VALE PEATÜKK!" tahaks Jeremija hüüda. "Te pole minuga osaduses olnud Jr 23:18," sekundeerib talle ka Jumal. Jr 23:22 "Kui nad oleksid olnud osaduses minuga, siis nad kuulutaksid mu rahvale minu sõnu ning pööraksid neid nende kurjadelt teedelt ja kurjadest tegudest." Nad tüssavad rahvast valelootusega, kuulutades rahu sõnumit. Jr 23:16 Nad ütlevad ühtepuhku...: "Issand on öelnud: Teil on rahu!" Ja igaühele, kes käib oma südame paadumuses, nad ütlevad: "Teile ei tule õnnetust!" Jr 23:17

Ehk Jeremija ajal toimus täpselt seesama asi, et enamik prohveteid ei taibanud ära, mis aeg tegelikult oli. David Wilkerson räägib oma raamatus America's Last Call (1998), et vaatamata tolleaegsele prosperityle on varsti järgnemas finantskriis, sest Jumal annab selliseid majanduslikult ülihäid aegu, et inimesed Teda otsiksid ja tulevasteks hädadeks valmistusid. (Joosepi ajal oli ju samuti ja Joosep oskas ilmutuse tagajärjel seda aega taibata). Aga nagu ikka, mõistetakse tarkus õigeks alles tema laste poolt. Ehk, alles lapsed oskavad hinnata seda, mida isad valesti tegid. Kui just Jumal armu ei anna ja ennast ja oma tahet ei ilmuta.

Eelmises postituses mainisin Jesajat ja seda, et me vajame hädasti Jesaja 6. peatüki ilmutust Jumala auhiilgusest. Keegi kuskil ütles, et see kutse, mis seejärel Jesajale tuli, see polnud üldse temale mõeldudki. Jesaja vaid KUULIS PEALT, kuidas Jumal küsib: Keda ma saadaksin? Kes läheks? Jesaja vaid kuulis seda pealt ja kuuletus: Saada mind! Olen siin! Et see kutse on tänagi veel jõus ja tänagi küsitakse: keda ma saadaksin? Kes läheks? Et seda kutset aga kuulda, on esmalt vaja olla osaduses ja siis paluda, anuda ja igatseda ilmutust Tema auhiilgusest. Ja siis loksub kõik muu paika. Ja küll tema siis juba puhastab ja läkitab ja kasutab oma astjat nii, nagu tema tahab.

Et siis milline aeg meil praegu Eestimaal (ja maailmas) on?! See on võtmeküsimus. Kui usume, et Taevas on lahti, siis peame Jumalat ka USALDAMA; et kui me teda siiralt palume, ta ei anna meile midagi muud. Ka Kristuse ihu on siin kui valvuriks: kurjus katab ennast kavalasti, aga koguduses tuleb kõik ilmsiks. Ja peaksime usaldama ka seda, KUIDAS ja kelle kaudu Jumal tahab tuua oma vabastust ja oma au. See saab ALATI olema teistsugune, kui meie ette kujutasime. Ja peaaegu alati peab arvestama, et enne au tuleb alandusest läbi minna. Kas või selle pärast, et oskaksime seejärel Jumalat paremini tähele panna.

Issand, ava me silmad ja ilmuta oma auhiilgust!