Kuna mitmed on v6tnud n6uks kirjutada asjadest, mis t6sikindlalt meie hulgas aset on leidnud, siis teen seda minagi. Ei pretendeeri objektiivsusele ega pyyagi asju vaadata va:ljastpoolt.
Et siis Tartu ja mis seal erilist oli? Oli pastor A., kes kahtlemata kogu aeg otsis kedagi v6i midagi. Mis on iseenesest va:ga positiivne, sest hirmus tyytu on istuda kellegi "jalge ees", kes va:idab pidevalt, et tema on juba kohale j6udnud ja tulgu teised ja tehku samuti. Aga mu esimene pastor otsis ja ei saanud ka pidama. Kui va:ljastpoolt tundus, et ta juba midagi leidnud oli, siis polnud ta ise ometi kindel, et kas see ikka see pa:ris asi oli.
Aga see otsimine pani teisedki otsima, sest odava v6i nagu nyyd o:eldakse, lodeva armu 6petust meil polnud. Ma:letan, et pa:rast leerikooli l6ppu otsustasin ma patuse palvet mitte paluda, sest meile oli kogu aeg korrutatud, kui t6sine otsus see ikkagi on ja kui sa seda t6siselt v6tta ei suuda ja eluaegselt pyhenduda ei kavatse, siis a:ra tule yldse proovima, sest Jumalaga juba nalja ei tehta!!!
Ma siis ei so:andanudki, sest ma polnud kindel, et l6puni vastu suudan pidada. Pa:a:stmisele meelitas mind hoopiski pastor Laur, kes S6najalgade kontserdil 16. dets 1989 lubas lahkesti k6igi eest palvetada, kellel kasv6i peavalugi oli. Ja no kuna t6esti pea valutas, ja:in minagi sinna ja:relpalvele. Endalegi yllatuseks olin seda tehes l6puks patuse palve a:ragi o:elnud Syda hakkas kohe hirmsasti valutama, sest teadsin et nii pa:ris ei tohi. Kuna midagi teha ka enam ei saanud, sest s6na oli va:lja la:inud, la:ksin yyrikasse. O:o:sel tuli Jeesus minu tuppa ja nii lausa kolm korda, kuni ma ta a:ra ajasin o:eldes, et ma ei m6elnud seda t6siselt.
Hommikul otsustasin "selle jama l6petada" ja pastorile k6ik raamatud tagasi viia. Teha l6pparve selle uue asjaga. T6usin uljalt pysti, kuid varisesin sinna samasse voodi ette p6randale. See tegi ettevaatlikuks ja taltsutas mu hoogu. Otsustasin raamatukokku minna ja Piiblit uurida, seda enam, et mingi kursuse raames tuli teha eksam va:ljenditest, mis Matteuse evangeeliumist inglise keelde on tulnud. Siis tulid j6ulud, millest ma palju ei ma:leta.
26. dets oli ristimine. See oli olnud mu leerkooli tulemise ajendiks, nii et sellega tahtsin ka yhele poole saada. Teadsin, et ristimisbasseinis kysitakse igasugu kysimusi ja olin iseendas otsustanud, et kui kysitakse midagi sellist, millele ma vastata jaatavalt ei saa (nt kas usud, et Jeesus on su isiklik pa:a:stja), siis va:a:nan kitlisaba kuivaks ja astun va:lja. Kysiti aga hoopis, kas usud, et Jeesus on Jumala Poeg. Seda ma muidugi uskusin! ( ka kurjad vaimud usuvad ju seda ja va:risevad!) Ja saingi ristitud, kuigi rabelesin hirmsasti, kui vee alla la:ksin. Ja koheselt tuli ylisuur r66m, kuigi pa:rast hakkas ikka vaevama, et kuidas ma siis niimoodi...
31. dets o:o:sel olime peretuttavate pool J6geval. Teised la:ksid 6ue rakette vaatama, mina ja:in r6dule millegipa:rast. Korraga ma na:en vaimus, kuidas taevad kokku rullitakse ja Jeesus tuleb oma auhiilguses tagasi ja ongi l6pp. Ja ma teadsin, et mina sellisena kaasa ei saa. Kohe meenusid leerikoolist kaks asja. Esimene (tinglikult pyhitsus), et loobuda tuleb alkoholist, ka sellest k6ige lahjemast, seega ja:i tol aastal ja paljudel ja:rgnevatel aastatel shampus minust puutumata. Muu kraam ka. Uuesti napsitama 6petas mind palju aastaid hiljem hoopis yks USA pastor, kes muidu yks ytlemata kena inimene ja va:ga austusva:a:rne on. Ta:naseks on l6pparve tehtud nii selle pastori kui alkoholiga. Minul va:hemalt.
Teine asi, mis meelde tuli, on tinglikult evangelism. Ehk meenusid read Piiblist, et Jeesus tunnistab Isa ees k6iki, kes teda inimeste ees tunnistavad. Ja nii ma hakkasingi pidulauas teistele ka tunnistama, mida ma leerikoolis 6ppinud olin. Aga rahu ei tulnud. 2. jaanuari 6htul la:ksin pastorile koju. Ekslesin tykk aega, sest minu meelest oli raudtee ta:nav yldse kusagil mujal kui FIs, aga otsustasin ikka instruktsioone ja:rgida ja kuidagi j6udsin kohale. Ra:a:kisin oma ra:nnakutest ja palvetasime seal ylakambris, aga kuidagi ikkagi ei olnud see minu jaoks veenev. Yks asi on aga sellest 6htust siiani meeles... kui maja otsimisest ra:a:kisin, ytles ta, et nii ongi! kui instruktsioone ja:rgid, j6uad alati kohale.
3. jaanuaril tuli aga mu vaimulik ema M. Tallinnast tagasi ja tema ytles, et kuule, sa oled ju nyyd k6ik teinud ja uskunud, ja igatsenud ja kahetsenud, et nyyd pead lihtsalt usaldama. Ja nii ma tegingi ja mu elu muutus hetkega 180 kraadi, ka va:liselt, k6igile ymbritsevaile silmaga na:ha. Siis hakkasime Mga palvetama, ikka 1,5-2, isegi 3 tundi ja:rjest. Lihtsalt nii palju oli Jeesusele o:elda kogu aeg :), ikka vaheldumisi, nagu Vaim andis palvetada. Ysna pea sain ka "keeled" ja olin ylimalt pettunud, kuna olin arvanud, et see viib mind kuhugi "uuele tasemele", kuid midagi ei muutunud tunnetuslikult. Ju see ikka yks to:o:vahend on, ei enamat.
Siis ykskord sattus meie yhikapalvele psyhholoog M ja ytles, et kyll see oli imeline kogemus. Mina ei saanud aru, et mis imeline, see meie igapa:evane elu... La:ksid veel m6ned na:dalad mo:o:da ja neljapa:evase naistepa:eva hommikul na:en hommikupalves suurt valget laeva, mis on uppumas, nina pysti ja pooleldi juba vee all. Tekil seisab ainsana me pastor A, sirgelt ja uhkena, ning la:heb p6hja koos laevaga, nagu yhele ausale kaptenile kohane. K6ik teised on p6genenud nelja tuule poole. Tookord m6tlesin, et laev on meie kogudus ja pastori yksindus ta:histas suhteliselt yksiku inimese staatust, kuna koguduses oli kaks va:ga vastandlikku gruppi ja tema pyydis nende vahel oma rida ajada. Ta:na arvan teadvat, et visioon oli palju laiem nii ajaliselt kui ruumiliselt, ehk ulatus yle koguduse piiride ja ulatub veel tulevikkugi.
Reede 6htul oli Lea juures palve ja laulu6htu, kus juhtus midagi inetut. Pan T, kes noore A s6java:kke mineku ja:rel m6isavalitsejaks oli ja:etud, leidis, et mitte k6ik nendest uutest leeri6pilastest ei ole pa:ris k6lbulikud koguduse noorteosadusega liituma, sest see on ikkagi pyhade osadus. "Mittek6lbulik" sunniti lahkuma. Sellest 6htust ja:i suhu paha maitse. Laupa:eval hoidsin A ja S lapsi ning autos, tagasiteel yhikasse teadsin, et pean sellest visioonist ra:a:kima. Kogemata tulid aga planerimata s6nad: "Kapten, sa oled yksi oma uppuvas laevas!" Ehmatasin ise ka koledasti, ja kartsin et nyyd saan "piki pa:id ja jalgu", aga suur mees mu k6rval vajus hoopis ko:ssi ning kysis: Nojah, mida siis teha?!
Vastust ma teadsin: Psyhholoog Mi igatsus selliste palvete ja:rgi tuleb viia kogudusse, ehk vajab keegi teine veel?! Ytlesin siis, et pa:rast igat teenistust tuleb ja:a:da ja:relpalvele "altari ja eeskoja vahel". Ja tegimegi nii, ja"rjekindlalt 1,5 aastat enne tankide tulekut. Alles hiljuti ytles yhe suure koguduse pastor, et "ega tookord keegi ei uskunud, et me vabaks saame". Ja:tsin vaidlemata, kuid kiusatus oli. Nimelt, "meie kyll uskusime"! ning ykskord v6tsime isegi Karl Vaino ametist maha palve la:bi. Aga see oli vist elukate eeskujul, nad olevat nii teinud.
Tol ajal palvetati ilmselt yldse igal pool rohkem kui praegu, kuid ma ei tea, kas mujal oli ka selliseid systemaatilisi yhis-meeleparanduspalveid. Ja meie kutsusime "pyha koosoleku" kokku sellepa:rast, et prohvetite manitsused (Jesaja, Jeremija, Hesekiel, Hoosea ja eriti JOEL) olid va:ga elavaks saanud. Lugedes ja palvetades tundusid need ajakohasemad olema kui pa:evalehed.
Ta:na on olukord sama hull v6i hullemgi. Rahva enesekindlus on laes, polstriks EL, NATO, Euro jne. Jumal on ammu unustatud. Sa:ilinud on vaid lugupidamine ehk va:line viisakus. Ehk teenitakse huultega, kuid syda on Jumalast kaugel. Lohutatakse endid valelootustega, a la, see on Jehoova tempel!, Me oleme pa:a:stetud! jne, ometi on hea viinapuuna istutatud viljapuu kandmas roiskunud kobaraid ja 6iglus ei tule esile. Ja kohus on tulemas. Selleks, et puhastada.
Tol ajal olid populaarsed mingit ilmutused, kus Kristuse ihu on mudas, koost lahti ning vaklasid ja t6ukusid ta:is, kuid viimseil pa:evil Jumal t6stab ta yles ja Kristuse pruut saab puhtaks ja pyhitsetuks. Ta:na oleme 6nnelikud ja r66msad, et meil on selline Jumal, kes meilt midagi ei n6ua ja armastab meid isegi silmakirjalikena... Eks siis pa:rast paista, kuidas tegelikult on...
Ja mida siis veel o:elda pastor Ast ja tema valitsemisest?! Ta ei yhinenud kunagi selle uue liikumisega, mis l6puks umbes poolsada uut hinge koguduse juurde t6i (1,5 aastaga siis). Yhel korral ja:i ta kyll vist koos kaasaga palvele, aga see oli ka k6ik. See uuendusliikumine ei saanud "osaks temast" ja ta ei saanud sellele l6puni pihta v6i ei tahtnud ennast siduda. Kust mina tean?! Ja kuigi ta Ameerikas olles kyll pyydis a:rkamistele pihta saada eelnevate a:rkamiste osaliste elulugusid uurides, ometi ja:i hinge kahtlus, et ju peab kedagi teist ootama... (Miks peaks lood kellegi teekonnast Jumalaga yleyldse Jumala kellelegi teisele ligidale tooma?! Isegi lood Jeesusest ei suuda seda (vt Joh 5:39-40!)).
Aga yhte asja tuleks kyll l6puks mainida ajaloolise t6e nimel. Kuigi see, mis toimus, polnud pa:ris tema maitse, ei pannud ta ka ka:tt ette. Ju oli selle p6hjuseks yhelt poolt aukartus Jumala ees ning Ta igaks juhuks oli otsustanud Jumala to:o:d mitte takistada (a la kes neid teise inimese visioone l6puni teab?!) Teisalt oli seal kindlasti ka tubli annus enese- v6i ytleme siis, et "jumalakindlust", et kui asjad peaksid hakkama kontrolli alt va:ljuma ja peaks tekkima m6ni "uus v6imas 6petus", nagu loetud aastad varem yhes teises kohas oli juhtunud, siis on tema pastoriamet ja -ordinatsioon piisavad, et asjale 6igel viisil ja aegsasti piir panna. Dixi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar