Puhastumise vajadusest

Issand! Kes võib tulla külaliseks sinu telki?
Kes tohib elada su pühal mäel? (ps 15:1)

Vastuse võib leida lauliku õhkamises. Ehk vastus on lühidalt, et "see, kes elab laitmatult". Nii telk kui püha mägi tähistavad siinkohal Jumala nähtavat ligiolu, tema auhiilgust. Kes võib seista selle ligiduses ja mitte olla ise ohustatud. Me teame, et Moosesele ütles Jumal, et rahvas ärgu mäele väga ligidale tulgu, et nad ei hukkuks (2Mo 19:21). Kohe edasi ütleb Jumal, et preestridki peavad end pühitsema, et Issand neid ei kohtleks karmilt. Ja veel kästakse nii rahval kui preestritel jääda eemale, vaid Aaron ja Mooses tohivad Jumalale ligineda.

Jumal ei ole ju muutunud. Me igatseme näha Jumala au, me igatseme näha ärkamist ja selle väliseid vorme, kuigi vastus, kuidas seda kõike saavutada, on juba aastatuhandeid olnud meie silme all. See tee on alandav ja vaevaline, aga tasu on suur. Mitte ainult siin- vaid sealpoolsuses. Mõned kirjakohad:

Mt 5:8Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

2Tm 2:20Aga suures majas ei ole üksnes kuld- ja hõbeastjaid, vaid neid on ka puust ja savist - osa auliseks, osa autuks tarbeks.2Tm 2:21Kui nüüd keegi end puhastab neist vigadest, siis ta saab auliseks astjaks, pühitsetuks ja peremehele kasulikuks, valmiks igale heale teole.

Kuidagi läbi humanismi ja valgustusaja on meil tõde libisenud käest, justkui oleks usk midagi, millega me iseennast aitame siin kurjas maailmas. Midagi, mis lohutab ja trööstib, kui meil on kitsas olla. Usu sisu ja kese on justkui inimene oma vajadustega. Kuula nt tüüpilisi palvevastuseid: "mul oli seda vaja" (kas siis mingit ajalikku asja või olukorra lahenemist või lihtsalt kindlust, et kui Jumalast tunnistan, siis ise lolliks ei jää), ja "Jumal andis". Kus on siin see, et "otsige esiti Jumala riiki ja kõike muud antakse pealegi"?! Ikka mina ja minu vajadused on see, millele tuge otsime ja mille esikohale seame. Aga peaks olema vastupidi. Jumala riik peaks olema esikohal.

Ehk siin on ärkamise võti. Maailm on küps ja ärkamiseks valmis. Samas on vaja, et "preestrid", kes Jumala armu ja auhiilgust vahendavad, oleksid "pühitsetud", (st puhastunud), et see auhiilgus neid ära ei neelaks ja teisalt, et nad näeksid Jumalat, st kuuleksid tema juhtimist igapäevaselt ja suudaksid seda järgida. Omaõigust jm ballasti täis süda seda ei suuda.

Usupuhastusega on ikka kaasnenud nö vana asja väljaviskamine. Ka Kuningas Hiskija alustab oma reforme (2 Aj 29) just niiviisi. Ta kutsub esmalt üles leviite puhastuma (29:5). Järgnevalt annab põhjuse, miks seda vaja teha on... sest usurahvas on kurja teinud Jumala vastu ja tema maha jätnud (29:6). Järgneb pikk loetelu, kuidas Iisrael taganenud oli ja kuidas Jumal neid seetõttu karistanud oli. Kolmandaks tahab kuningas Issandaga teha lepingu ja rahva osaduse taastada (29:10). Ja järgnevates salmides leviidid teevadki kuninga käsu järgi ning see protsess oli aeganõudev. Siit on selgesti näha ka Kuninga vastutus, mis tänapäeval on Karjase vastutus. Kui karjane ei mõista usupuhastuse olemust ega rahva seisukorda ega igatse Jumala ligiolu, siis jääb tema juhitav kari kõigest ilma.

1Tm 4:16 "Pane tähele iseennast ja õpetust, jää kõigesse sellesse püsima, kui sa seda teed, siis sa päästad enda ja need, kes sind kuulavad", ütleb Paulus Timoteosele. Ehk ümber üteldes, kui sa ennast ja õpetust tähele ei pane, siis hukkud ise ja hukutad oma koguduse, mille kohta sul tuleb lõpuks aru anda. "Jää kõigesse sellesse püsima"--milline vastutus, milline kohustus. Ja ometi olen ma liiga sageli kuulnud, kuidas võetakse välja need imearmsad kirjakohad, kuidas Jumal meid väga-väga armastab ja meeleparandusest ei räägita midagi. Ometi on see ainus viis igavikus koos Jeesusega olla. Sest trooni ümber ja Taevases laulukooris on vaid need, kes "oma rüüd on pesnud" ja on saanud "lumest valgemaks". Ning pulma võetakse vaid need, kellel on õli lampides, mitte tühjad lambid (nt väliselt ilus teenistus Issanda nimel). Ja õli ega Püha Vaimu jõgi ei saa minna kõrgetesse paikadesse, vaid voolab sinna ja täidab need kohad, mis on muust maailmast madalamad.

Ka Jeremija kaudu noomib Jumal preestreid ja prohveteid, kes Jumala rahval pöörduda takistavad. Prohvetite all võib tänapäeval mõista Sõna jagajaid, sest nemad kuulutavad Jumala Sõna, nagu prohvetid vanal ajal. Jer 23:14 Aga Jeruusalemma prohvetite juures nägin ma kohutavaid asju: abielurikkumist ja valelikku eluviisi. Nad julgustavad kurjategijaid, et ükski ei pöörduks oma kurjusest. Nad kõik on mulle nagu Soodom ja Jeruusalemma rahvas on nagu Gomorra.

15Seepärast ütleb vägede Issand prohvetite kohta nõnda: Vaata, ma söödan neid koirohuga ja joodan mürgiveega, sest Jeruusalemma prohveteist on jumalakartmatus levinud kogu maale. 16Nõnda ütleb vägede Issand: Ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile prohvetlikult kuulutavad -nad ainult tüssavad teid tühiste lootustega: nad räägivad oma südame kujutlustest, mitte Issanda suust.

17Nad ütlevad ühtepuhku mu laimajaile: "Issand on öelnud: Teil on rahu!" Ja igaühele, kes käib oma südame paadumuses, nad ütlevad: "Teile ei tule õnnetust!" 18Aga kes neist on olnud osaduses Issandaga ja on näinud ning kuulnud tema sõna? Kes on tähele pannud ja kuulnud tema sõna? 19Vaata, Issanda torm, tema raev puhkeb, ja keeristorm keerutab üle õelate pea. 20Issanda viha ei pöördu enne, kui ta on teoks teinud ja korda saatnud oma tahtmise. Viimseil päevil te mõistate seda hästi.

Jumala iseloom ega toimimisviis ei ole tänapäeval muutunud. Rist kehtib vaid siis, kui me selle vastu oleme võtnud ja selle alt ära ei jookse oma kurjasid tegusid tegema. Need patud, mis siin üles on loetletud, toovad tänapäevalgi Jumala viha rahvastele: valelik eluviis (st pisimgi kompromiss Jumala Sõnaga "praktilistel kaalutlustel" ja selle sõna kasutamine oma eesmärkidel, nagu "kõrvad sügelevad"), nn "kurjategijate julgustamine" ehk inimeste mitte aitamine pöördumisel, oma kujutluste jutlustamine ilma lähedase osaduseta Jumalaga ja mis peamine, rahule uinutamine, kui Issand ootab hoopis ärkamist ja puhastumist. Võtke kinni need väikesed rebased, kes hävitavad meie viinamägesid, ilma et me sellest arugi saaksime Ül 2:15.

Me oleme ka palju kuulnud, et kui tunnistame Jumalale oma patud üles, siis sellest piisab. Ja näiteks kuningas Taavet tegi nii. Taaveti puhul see toimiski, sest ta tunnetas Jumalat väga isiklikult. Aga kui ikka juhtub nii, et taevas on justkui kinni ja Jumalale kord tunnistatud asjad ikka ja jälle juhtuvad (et kui astud korduvalt samasse "ämbrisse"), siis peaks valima teise tee. Ülestunnistustel peab olema oma hind. Taavetil oli raske Jumalale tunnistada, meil ilmselt väga raske ei ole, eriti sel perioodil, kui me peaaegu ei tunne ega koge Teda (kui ülestunnistus tundub kui iseendaga rääkimine).

Kui igatsesin sellest aastatepikkusest stagnatsioonist väljuda, oli ainsaks võimaluseks tunnistada kellelegi, kelle arvamus mulle midagi maksis. Ja mulle ei läinud korda mõte: Mis siis, kui ta pärast seda minust halvasti mõtleb?! Tajusin, et kui mõtleb, siis mõtleb, mina olen ju Jumala ees end puhastanud ja see on nii palju tähtsam. Muu (nt inimeste ees austatud olemine) on täiesti teisejärguline. Ning siis on tõepoolest kõik mu ajad Jumala käes ja küll Tema siis teab, kuidas seda saviastjat kasutada. Seda esiteks.

Teiseks tuleks seal Jumala puhastustules viibida nii kaua, kuni Tema Sinuga valmis on saanud, mitte esimeste vabaduse hingetõmmetega kohe põgeneda ja oma teedel käia. Ehk teisisõnu, vaja oleks seista palves Jumala ees ja paluda, et Tema näitaks, mis on need asjad, mis viinapuu elumahlale takistuseks on. Ja kui nimekirjale enam midagi ei lisandu ja need asjad korda ajad, siis seisa veel ja vaata, kas midagi on veel, mida Issand tahab Sulle Sinu kohta rääkida. Küll siis koged rõõmu, rahu ja andestust.

Rm 12:1Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus. Teisal öeldakse Ps 118:27Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus. Siduge peoohvrid köitega altari sarvedeni! Eks just seepärast, et see ohver tuleks muidu enne altarilt ise maha. Kui Jumal hakkab puhastama, siis Ta on kui kirurg, kes opereerib ja ise ei saa sellele väga kuidagi kaasa aidata. Tuleb vaid lasta Temal tegutseda ja samas järgida arsti ettekirjutusi hoolikalt.

Kolmandaks ehk küsimus, et kuidas alustada. Mina alustasin füüsilisest puhastumisest. Jätsin ära kohvi ja püüdsin kõigest väest toituda mõõdukalt. Viimane väga hästi ei õnnestunud, küll aga paremini läks kohviga. Tunnetasin, et kuidagi on vale, kui mul on vaja mingit mõnuainet, mis mind hommikuti "käima tõmbaks", ehk minu jaoks oli see sidumine, mitte lihtsalt jook. Samas on ilma kohvita palju lihtsam minna paastuma, sest ihu ei põe võõrutusnähte. Üleüldse on paastumine (ihu puhastumine) üheks oluliseks tegevuseks kõigile, kes tahavad Jumalaga lähedamasse osadusse saada. Samas, paastumine ilma õige meelsuseta on kasutu (vt. Jes 58).

Ma usun südamest, et ärkamine oleks ammu juba kogudustes nähtav, kui meie, kristlased Jumalat paremini mõistaksime ja Teda pühaks peaksime.