esmaspäev, 4. jaanuar 2010

Püha Jumala ligiolu

Jr 25:30 Aga sina kuuluta neile prohvetlikult kõik need sõnad ja ütle neile: Issand müristab kõrgusest ja toob oma pühast eluasemest kuuldavale oma hääle. Ta müristab võimsasti oma karjamaa kohal, kõigi maa elanike vastu kostab otsekui viinamarjatallajate hüüd.

Me oleme nii harjunud, et Jeesus on selline 30ndates noormees, kes on alati meie poolel ja kui me teda taas näeme, siis jookseme Ta sülle ja ta teeb meile pai. Ükskõik, mida usume või kuidas elanud oleme. See on järjekordne Saatana vale ja meie valelootus, mida hellitanud oleme. Ehk elame igapäevases eksituses. Ja eksitame mittekristlasi meie ümber, et Jeesus on ikka veel abitu sõimelaps, kellega meie võime teha mida tahame ja öelda, mida tahame ja lõpuks on kõik ikka korras, sest Jumal armastab meid nii väga.

Ilmutuse raamatu algus annab meile pildi, milline Jeesus täna on. Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Jakui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga 13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. (Ilm 1)

Apostel, kes oli elanud kolm aastat väga lähedases osaduses Jeesuse rinna najal ja kes oli kindlalt veendunud Jeesuse armastusest tema vastu, ütleb ülestõusnud ja Taevasse läinud Jeesuse kohta nii: Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ehk Armastuse apostelgi ei suuda Püha Jumala ees seisma jääda ja mingist sülle ronimisest ei ole juttugi. Kuid see lugu ei lõpe seal. Pühakiri ütleb: Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!". (ilm 1:17-19) Ehk teisisõnu, tõuse üles, mul on sulle ülesanne! Nüüd, kus ma olen Su tähelepanu endale saanud ja sa oled näinud mu pühadust, võin olla kindel, et sa kirjutad minu sõnu, mitte ei hakka ise luuletama.

Timoteosele kirjutab Paulus (1 Ti 6:14-16) et sa käsku säilitaksid puhtalt ja laitmatult meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni, 15 mille parajal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus võimas valitseja, kuningate Kuningas ja isandate Issand,16 kellel ainsana on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Tema päralt olgu au ja igavene võimus! Aamen. Ehk siis, see, mida Johannes Ilmutuse raamatu alguses nägi, oli vaid selline lahjendatud variant ja seda Johannese enda pärast, et ta otsemaid hukka ei saaks.

Jumal Isa Vanas Testamendis on samuti ligipääsmatu. Samas on mitmetel inimestel olnud võimalus Teda näha. Mooses mõistis Jumala pühadust, temaga suhtles Jumal "palgest palgesse". Kindlasti oli seal ka filtreid, Moosesel oli "kate näo ees", nagu Paulus ütleb. Mooses võis 80 päeva paastuda. Ta oli Jumalaga Siionil, tuli alla, nägi kuldvasikat, vihastus, lõi käsulauad katki ja läks uuesti üles mäele 40 päevaks 5Mo 9:18.

Mooses mõistab, et Jumala rahva patu pärast tuleb Jumala viha. Kui mägi veel suitseb, vaatab rahvas, et Mooses on nagu väga pikalt sinna Jumala juurde jäänud ja teevad endale nähtava ja kombatava ebajumala, kuldvasika. Ka meie pole enam ammu ärkamist kogenud ja nii oleme ka endale teinud kombatava ja hallatava kristluse, kus Jumala otsene kohustus on vaadata, et meie reputatsioon säiliks, kui me tema eest "võitleme". Kirjakohad pole ammu enam ühtse tervikuna me silme ees, võtame ja kasutame vaid seda, mille järgi "kõrvad sügelevad". (2 Ti 4:3) Ärge laske ennast eksitada. See on kuldvasikas, keda me tegelikult teenime.

Rahvas, kes Jumalat pühaks ei pidanud, löödi maha. Mooseski, kes vihastus ÜKS KORD üleliia rahva ees, ei saanud tõotatud maale, ei näinud oma töö vilja. MIKS? Sest ta ei pidanud Jumalat pühaks Iisraeli laste silme ees (4 M0 20:19-20). Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.12Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: "Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!"

Nagu näha, Jumala eesmärgid teostusid, rahvas sai juua. Aga juhid, kes Jumalat pühaks ei pidanud, ehk õige pisut omamoodi antud käsku täitsid, said oma karistuse. Olgugi, et inimlikult oli eksimus ju "nii väike"... Mooses LÕI kaljut, mitte ei ÖELNUD sellele. Just nii täpset allumist ootab Jumal meilt Tema ligiolus.

Jesaja oli prohvet, kes nägi Jumalat. Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina. 2Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas. 3Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: "Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!"4Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga. (Jes 6)

Jesaja ainuke mõeldav vastus saab olla: "Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat." Inimene, kes on näinud Jumalat, teab, et tema ligiolu paneb meid oma roojasusele vaatama ja ahastust tundma. Samas on väljapääs käeulatuses, ehk see masendus ei pea jääma prevaleerivaks. Jesaja puhul toimus nii: Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi,mille ta oli pihtidega altarilt võtnud.7Ja ta puudutas mu suud ning ütles: "Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud."

Jesaja puhul võttis ingel altarilt söestunud paasatalle tüki ja puudutas ta huuli. See oli väga valus kogemus, sest limaskestad ei talu suurt kuumust, nagu teame. Ja puhastumine, kas tule läbi nagu siin või kärpimine nagu Joh 15 ptk vihjab, ongi ju valus. Aga tulemus on väärt iga pingutust, sest "su süü on lahkunud ning su patt lepitatud." ALLES SIIS saab Jesaja tõeliselt vaadata Jumala pühadust ja seisma jääda. Alles siis saab ta astuda Issanda teenistusse ja jälle taas võime olla kindlad, et mingit isetegevust ta enam ei harrasta pärast sellist kogemust. Jesaja on tähelepanuväärne ka selle poolest, et teda kutsuti teenistusse poliitiliselt ja majanduslikult väga ebakindlal ajal nagu seda tänanegi päev on. Ja meie Paasatall Jeesus on samuti tapetud ning peame laskma Temal oma huuli ja südant puudutada. Tulega, et põleks ära kõik see, mis Jumalat ei austa.

Püha Vaim on samuti Jumal ja nõuab samasugust respekti. Põhjus, miks me ei näe igapäevaselt neid mahalööduid, kes Jumala nimel kurja teevad, on selles, et Vaimul ei ole vabadust ja neid surmasid ei osataks tõlgendada ning seetõttu oleksid need mõttetud ja külvaksid vaid paanikat. Samas, kui Vaimu töö aktiviseerub, siis võime taas seda näha, täpselt nagu algkoguduse päevil.

Apostlite tegude 5. peatükist loeme: Aga keegi mees, Hananias nimi, oli koos oma naise Safiiraga müünud omandi 2ja osa saadud rahast naise teades kõrvale toimetanud, ja osa ta tõi ja pani apostlite jalgade ette.3Siis ütles Peetrus: "Hananias, mispärast on saatanvallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?4Eks see sinu käes olles olnud su oma ja müüdunagi sinu meelevallas? Mispärast sa oled selle ette võtnud omasüdames? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale."5Neid sõnu kuuldes langes Hananias maha ja heitis hinge. Jasuur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.

Süü on VALETAMINE, mitte kogu vara üleandmisest keeldumine. Ära müü, kui ei taha. Aga ära valeta, et Sina või Sinu omand tervenisti Jumalale kuulub, kui ei kuulu. Tema naine tuleb ka sinna ja talle ei öelda, et mees surnud on. Tema süda pannakse koguduse ette ja oodatakse õiget ning ausat vastust. Umbes kolme tunni pärast juhtus, et tema naine tuli sisse ega teadnud, mis oli sündinud. 8Peetrus küsis temalt: "Ütle mulle, kas te müüsite maatüki sellise hinnaga?" Tema ütles: "Jah, selle hinnaga."9Peetrus ütles nüüd talle: "Mispärast te olete ühte nõusse heitnud, et Issanda Vaimu kiusata? Ennäe, nende jalad, kes su mehe on matnud, on ukse taga ja nad kannavad välja sinugi."10Otsekohe kukkus naine tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noormehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning kandsid ta välja ja matsid ta tema mehe kõrvale.11Ja suur kartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale,kes seda kuulsid.

Hiljuti kirjutas mulle keegi noor kristlane, kelle südamesse oli Jumal selle kirjakoha kaudu rääkinud: Aga kuidas on lood Jumala ligiolekuga, Püha Vaimuga? Mina loen sellest juhtumist välja, et Jumala ligiolekus patu tegemine on surmav, halastuseta. Samas, kes siis on täiuslik, et olla Jumala ligiolus patuta? Kas Peetrus oli siis täiuslik, patuta? Kes võib minna ja kuidas Jumala lähedale? Kas see, et Peetrus oli küll ekslik(ma oletan, ma ei tea)patune, siiski oli temas juba uus loodu Jeesuses Kristuses ja ta võis täituda Püha Vaimuga, kõndis Jumala halastuses mitte kohtumõistmises, kasvas Tema armus nii et sest samast arglikust kuid suure suuga mehest sai niivõrd julge ja konkreetne mees, kes lasi end pea alaspidi risti lüüa?
Aga OLETAN, ET Hananias ja Safiira olid nagu klubiinimesed, kes korraks astusid sisse arvates, et äkki siit saab kuidagi kasu lõigata. Nende süda oli kinni Jeesusele, Jeesus ei elanud nende südames, aga kokku puutudes Jumala ligiolekuga nad surid oma patuse loomuse tõttu silmapilkselt. Kas sellest ei või järeldada, et JUMALA LIGIOLU ON PÜHA JA SAMAS OHTLIK. Tähendab seda, et sellesse minemine ei ole mänguasi, muuseas ega inimeste jaoks, kellel Jeesust südames ei ole? Et see sama mis oli vana testamendi ajal kui preester pidi tegema vastavad toimetused enne kui siseneb pühasse paika ei ole muutunud. Tähendab Jumal ei ole muutunud selle koha pealt, küll aga templi teenistus, mis nüüd enam ei toimu loomade ohverdamise kaudu vaid Jeesuse kaudu, kes sai üheks ainsaks ja lõplikuks ohvriks.

Sellel noorel kristlasel on õigus. Lisaksin vaid, et templiteenistus on tõesti muutunud... tempel on nüüd meie südames ja kui me Jumalat seal pühaks ei pea, siis hukkume, igavikus kindlasti, kuid mõned ka juba siin elus, et teiste peale tuleks Jumala kartus. Ja seda siis, kui Jumala Vaim koguduses rohkem maad saab.

Ja Peetrus võis Jumala ees seista just ja vaid selle pärast, et enne ristile minekut oli ta iseennast ja oma väge täis: MINA TEAN! MINA LÄHEN! MINA TEEN! Aga olles Jeesust 3 korda salanud, sai tema enesepiisavus otsa ning ta suudab Tibeeria kaldal pobiseda vaid: "Sina, Issand, tead kõik". Ehk ta mõistab, et kõik, mis ta on või mida ta suudab, tuleb Jumalalt. Ja ta elab JUMALAKARTUSES ja ALLUB Jumala Vaimu juhtimisele.

Jumal tahab ka meie maale valada oma Vaimu ja on ennast juba ilmutamas. Valvake siis ja paluge, et teid arvataks väärt seisma Inimese Poja ees (vt kirjeldust Ilm raamatust).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Käsk rõõmustada

     Katkend raamatust:   Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".  Tõlkinud Kõrberoos UY.  Copyright  © 2023, by OneKing...