Suvemõtted

Külastasin hiljuti oma kolme vaimuliku aktiivsuse perioodi lähimat "võitluskaaslast" (igast perioodist ühte). Kummaline oli aga see, et seekord olin ma kõigil kolmel korral nende abikaasade külaline. Meestele ei saa nagu "pihta" enam eriti. Üldse tundub praegu kuidagi olevat "naiste aeg". Mehed oleks justkui kõik Tarsise poole teel...

Hommikul lugesin taas Chambersit. Räägin siinkohal siis ikka sellest raamatust "Kirkuse kütkes", mis on postuumne kompilatsioon ühe piiblikooli kaplani jutlustest, mis seejärel iga päeva sõnumiks on liigendatud. Seetõttu on kaval seda raamatukest lugeda järjest, saab palju parema pildi ja mõte ei lähe uitama. Netist saab inglisekeelse variandi http://www.myutmost.org/ . Paar nädalat tagasi lugesin ühe jutiga läbi juuni-juuli ning siis alustasin algusest, jaanuarikuust. Seekord võtsin ette, kust pooleli jäi. 26. jaanuar niisiis. Ja mõtlemapanevat on seal tõesti palju. Mõned näited

*Iga kord, kui meie vaimulik osadus on tuhmunud, on see tänu sellele, et oleme arvanud, et teame rohkem ja paremini kui Jeesus Kristus.

*"vaadake lilli väljal"- nad kasvavad ja õitsevad seal, kuhu neid on pandud. Paljud meie hulgast keelduvad kasvamast seal, kuhu meid on pandud (st põgenevad olukordade eest) ja seega ei juurdu me kusagil.

*"Ärge muretsege oma elu pärast"-see on hoiatus, mida tuleb ikka ja jälle korrata, et selle maailma mured, rikkuse petlikkus ja himu teiste asjade suhtes lämmatab meie seest kõik, mille Jumal on meisse pannud. Need asjad tulvavad meie ellu, kui me ei lase Jumalal nendega tegeleda.

*Põikpäisus ja omaõigus torkavad Jeesust kui mõõgaga iga kord. See ei pruugi kellelegi teisele haiget teha, kuid see haavab Tema Vaimu. Ja kui me aru saame, et oleme seeläbi kogu aeg Jeesus Kristust taga kiusanud, siis see on üks purustavamaid ilmutusi üldse.

*Kas Jumala Sõna on minu jaoks lõpmatult terav või valetab mu elu asjade kohta, mida ma õpetan?! Võin rääkida pühitsusest, kuid seejuures elada välja saatana vaimu, vaimu, mis kiusab Jeesust Kristust taga.

*Kas ma olen kiusanud taga Jeesust Kristust seeläbi, et nõuan innukalt, et saaksin teda teenida omal moel, minu tingimustel. Kui ma tunnen, et olen täitnud oma kohust, kuid olen seejuures ikkagi haavanud Teda seda tehes, võin olla kindel, et see ei olnud mu kohus, sest see pole minus esile toonud mitte tasast ja vaikset vaimu, vaid eneserahulduse vaimu. Me usume, et kui midagi on ebameeldiv ja raske, siis on see kindlasti meie kohus. Kuid kui Jumala vaim tegutseb, võime öelda kui Taavet. "Sinu käsk on mulle rõõmuks"

* Saagu Sulle harjumuseks öelda: "Räägi, Issand" ja Sinu elu muutub läbinisti romantikaks. Kui olukorrad hakkavad rõhuma, ütle: Räägi, Issand ja võta kuulamiseks aega. Kui me nõnda kuulame, lähevad meie kõrvad teravaks ja nagu Jeesus, hakkama kuulma Jumalat kogu aeg.

*Jumala kutse Sinule võib Sinu "Elile" (parimale inimesele meie elus) haiget teha, kuid kui püüame kedagi teist kaitsta Jumala ilmutuse eest (nagu Saamuel ei tahtnud Elile alguses rääkida), siis muutub see takistuseks minu hinge ja Jumala vahel. Lähed ise hukka, kui keeldud maha löömast oma paremat kätt või silma välja pistmast.

*Ära kunagi küsi nõu teistelt asjade kohta, mille suhtes pead ise Jumala ees seisma. Kui küsid nõu, juhtub peaaegu alati, et oled lõpuks saatana poolel. "Ma ei hakanud kohe nõu pidama liha ja verega".