esmaspäev, 12. juuli 2010

Appihüüd. Epiloog

Pikk päevatee hakkab öösse kaduma... Ja mind on väga puudutanud üks vastus, mille e-mailiga sain. Tunnen, et ei saa seda jagamata jätta. See oli Jumala ülim armu ilming minu suhtes, kes ma seda kõige ilmsemat tähendust oma unenäole ei näinud.... Jeesuslaps mu südames tahab kasvada ja nõuab tähelepanu... mina aga topin talle toitu (liigsöömine) ja silikonlutti (asendustegevus e-portaalide ja silikoni ülistava meedia abil), et vaigistada seda last enda sees. Aga las see tekst räägib edasi juba ise... Siin ta on:

Ei ole vahet, et sul kodus telekat pole ja sa seepi ega filme ei vaata. Piisab, kui sul arvuti on olemas. Ja kogu maailm temas. Ja ma ütlen, et pole ka kasu, kui vaataksid-kuulaksid ära kõik kansase ülekanded, kuid ei leia aega olla koos Lapsega sinu sees, kes hüüab appi. Selle Lapsega, kes igatseb Isa järgi.

Meie oleme aga lapsevanemad ja üritame kõik asjad enne tehtud saada, kui hakkame päris asjadega tegelema. Siis aga uups, pole enam last, kes meid vajaks, me oleme ta ära suretanud. Miks on ühiskondlikud ja tööalased ja suhtelised probleemid tähtsamad, kui see, et Laps meie sees karjub? Ja nagu 'üldiselt' tavaks, topime tallegi luti või toitu, mis sellest, et ta kõht on täis ja ta igatseb hoopis olla läheduses, kuulata südamelööke.

Ma lugesin ka hommikul just Estrit. Alguses pidi Ester paluma luba, et juudid võiksid jääda elama ja vaenlased rahvast ei hävitaks. Hiljem pidid nad (ja mitte ÜHE korra!) ise vaenlased hävitama. Kuninga käsul ja imestusel. Kuningas VAATAS PEALT!


-Isa, luba, et me jääksime ellu. Luba, et see LAPS jääks ellu, kes meis elab. Laps, kellele vanemad on kõigeks ja kes ülekõige tahab olla koos oma vanematega.


-Jah, ma hoian Sind, mu laps. Ma kaitsen Sind vaenlase eest. Aga mine! Mine nüüd ja hävita KÕIK vaenlased, kes on koos Sinuga kuningalossis! Mine uuesti, mine teist korda veel!

Aga osad nimetasid ennast juutideks, sest nad kartsid ja ei tahtnud hävitatud saada. Kes need valejuudid minu südames on? Aga vara nad ei võtnud, ainult vaenlastest tahtsid lahti saada. Kas ma olen nõus ka ainult vaenlasest lahti saama või võiks mulle kuuluda ka nt parem töökoht, muid hüvesid, parem elamine? Mida sõjasaaki ma veel tahan? Et ennast peale lahingut uuesti orjastada (kuld, kard, HEAD sõjariistad, naised-lapsed töötajateks)?

Me oleme teinud kõik, mis meie võimuses ja võimaluste piires. Aga Jumalale pole võimalust antud. Mis kasu, et nimi on näoraamatus, kui seda pole Eluraamatus? Mis kasu on uuest ilusast rõivast, kui Isa ette minemiseks see ei kõlba? Mis kasu on tehnika- ja tehnoloogiasajandist, kui loeb ainult lambis olev ÕLI, et valgust saada? Mis sest, et taskulamp on mugavam kaasa kanda. Mis kasu on kirikutest, kui seal pole Jumalat? Kus ta on? Kuhu te olete ta pannud? Kuhu pagendanud? Kust Teda leiab? Teda, kes on 'Mina olen'?

A.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Käsk rõõmustada

     Katkend raamatust:   Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".  Tõlkinud Kõrberoos UY.  Copyright  © 2023, by OneKing...