Jätkame printsessikroonikat ja mõtleme, mida me printsess seal merepõhjas teeb. Eks otsib aardeid. Vaimuande ja ajalikke õnnistusi. Ja teenistust kuningriigi heaks. Kuid ennekõike otsib ta sealt armastust. Ja mida raskemini leitav, seda tõelisem. Või nii ta arvab. Mida teeb seepeale Prints? mis tal üle jääb, vaatab kurvalt pealt, palvetab Isa poole, et Printsess ometi kord mõistaks ja aru saaks, et seekord on Prints ise mõrsjahinna maksnud ja pruudi oma vaev veimevaka kogumisel ei lisa sinna midagi juurde.
Kirjutasin eelmises postituses, et raskeim asi maailmas on panna keegi teine sind armastama. Ja isegi kui see õnnestub, või peaks ütlema, et "kui see juhtub", sest tegelikult ei ole olemas universaalset valemit, kuidas seda teha, on vaid manipulatsioonitehnikad a la Cosmopolitan ja selliste esimeste lausete kogud, mis teises pooles huvi peaksid äratama. Nii et isegi kui see juhtub ja inimesed üksteisesse armuvad, ei suuda me alati usaldada teise poole armastust ega täielikult vältida umbusaldust enda seest, et ehk teise motiivid pole ikka need isetuimad...
On suur vahe, kas armastame kedagi selle pärast, mida temalt saada võib... (rikkus, aga ka turvatunne või seltskondlik positsioon näiteks või midagi veel) või sellepärast, et meil on koos lihtsalt tore olla, suhtes on sädet ja jõudu, kõik ettevõetu läheb korda jne. Kui see alusmotiiv peaks olema see esimene ja ma näen vaid seda, kui palju partner mulle anda saab, kas praegu või tulevikus, siis pean ma ka ju ise vaatama, et ma tasemel oleksin, ja kui päris ei ole, siis jätma vähemalt muljet, et olen, sest muidu võib ta mu maha jätta. Ja kuna ta mulle nii palju annab, siis ma ju PEAN teda armastama. PEAN tegema seda, teist ja kolmandat, pean orjama nii, et ninast veri väljas.
Ja oletame, et mees seejuures tõesti armastab meie Lumivalgekest, armastab teda sellisena, nagu ta on, koos tema komplekside, hirmude ning taagana kaasas oleva lapsepõlvepärandiga. Sest need eelmisest elust kaasatulnud kompleksid ja valearusaamad, nendega on kerge toime tulla, kui tüdruk neid vaid tunnistada julgeb, siis saab ju mees temale kinnitada vastupidist nii sõnade ja tegudega. Ja ühel päeval usub naine mehe armastust ja see armastus muudab teda ning ta muutub inetust pardipojast kauneimaks luigeks.
Hullem on aga see, kui tüdruk oma otsinguil ühtäkki ise "täiuslikuks" saab, oma murtuse ja kompleksid nö seljataha jätab ning hakkab usus käituma selliselt, nagu ta arvab, et mees ning mehe seltskond (see, kuhu ta nii väga sisse on tahtnud saada) teda vajab ja hindab. Ühtäkki pole tal enam ühtki vajadust, on vaid tugevus, mis sest, et süda nutab endiselt. Nii on see väike kompleksides tüdruk müüdud orjusesse, kusjuures ta on seda teinud isiklikul initsiatiivil.
Ja sellist orjatari ei taha ka mees endale. Tal on raha ja rikkust jalaga segada. Ta võiks endale töötajaid palgata kümnete kaupa, kelle ametijuhendis ja töölepingus saab kindlalt ära määrata ja väga täpselt paika panna, millist käitumist oodatakse, millist riietust, millist kõnemaneeri; millisel kellaajal on iganädalased või -päevased arenguvestlused, millised on ülesanded ja millised on oodatavad tulemused. Tegelikult ongi mehel selliseid väga usinaid ja ustavaid töötegijaid ka juba enam kui piisavalt.
Ja naine vaatab neid töötegijaid, näeb, kuidas mees suhtleb nendega vabalt ja nad saavad täpselt seda, mida nad mehelt igatsevad. Naine aga ei saa, sest tema vajadused on täitmata. Lisaks oma eelmisest elust saadud kompleksidele tuleb sisse nüüd ka kadedus töötajate suhtes, mis õigusega nemad mehe suuremat tähelepanu naudivad?! Kasvavad üles viha juured, väikeses peakeses küpseb plaan, kuidas intriigide või millegi muuga veel mehe tähelepanu endale tõmmata, näidata oma ustavust ja lojaalsust kõigi ees, et ka mees ükskord ometi mõistaks, et naine on valmis tegema MIDA IGANES, et meest endale tagasi võita. Vahendeid valimata, sest sõjas ja armastuses on kõik lubatud.
Mees aga ei suuda ära imestada, mis on saanud sellest malbest ja sulnist tütarlapsest, kelle tema suudlus kord klaaskirstust äratas. Nüüd on asemele tulnud üks fuuria, kes võitleb kõigi ja kõigega, et mehe armastust ära teenida. Seega tahab ta naisele teha ÜLLATUSE, tänutäheks kõigi pingutuste eest, mida naine on teinud. Ta tellib catering firmast uhke pidusöögi, mida vaid nemad kaks koos võiksid nautida Mehel on vaid ÜKS igatsus, et naine mõistaks, kui väga mees teda armastab.
Cateringi auto jõuab õnnetuseks aga varem kohale kui mees. Naine tuleb uksele ja küsib, mida see peaks tähendama?! Catering?! Milleks? Kas minu toidud pole talle piisavalt head?! Ta püüab teenindajaid minema saata, kuid need jäävad endale kindlaks: KÕIK ON MAKSTUD! Palun VÕTA SEE VASTU! Naine ei viitsi rohkem nendega vaielda ja võtab kandikud enda kätte... ning suundub otsejoones prügikasti poole. Mauhti! lähevad need kõige kaduva teed.
Kiiresti läheb naine seejärel võileibu vorpima, sest talle meenub, et toit jäi valmistamata. Lisaks püüab ta oma käkerdistega mehe tähelepanu saavutada. Naisel aga ei suju miski, sest saavutamisvajadus on nii suur, et nuga lõikab näppu ja viilud tulevad kõik ebaühtlased. Sellest pole midagi, lõikan veel kiiremini, see PEAB ükskord õnnestuma! Verekaotus on aga suur ja naine langeb minestuses maha. Kui mees pisut hiljem koju tuleb, leiab ta naise köögi põrandalt vereloigust. Ja ta ei suuda mõista, mis toimub...
KALLIS, MIDA SA TEED????? Milleks selline rabelemine?! Ma ARMASTAN Sind. Sellisena nagu Sa oled. MINA valisin Sind, sina olid SURNUD, klaaskirstus küll, kuid surnud sellegipoolest. Ma ei vaja Su võileibu, mul on KÕIK OLEMAS. Mulle kuulub MAA ja SELLE TÄIUS. MA igatsen vaid SINU ARMASTUST. IGATSEN SIND ENNAST, et Sa mind võiksid armastada sellisena nagu MINA OLEN. Mitte sellepärast, mida ma Sulle praegu või tulevikus anda võin. KÕIK, mis on minu, on ka SINU OMA. USALDA MIND, veeda aega MINUGA, jaga minuga oma hirme ja muresid, las ma räägin Sulle, kui ilusana ma Sind tegelikult näen.
Sa oled MINU NAINE, mu KUNINGANNA. Ära pane end orjaikkesse, mul on töötegijaid niigi, rohkem, kui ma kokku suudan lugeda. Vajan vaid su SÜDANT. VÕTA VASTU minu armastus, ma ei anna sulle nii, nagu maailm annab. Minu armastus on täiesti teistsugune. Sa oled KUNINGANNA ja mitte keegi ei saa Su positsiooni kõigutada. Ära mine tagasi, ära mine tagasi merepõhja oma tühiseid aardeid otsima. Need on vaid hukkunud laevade riismed... Tuleb aeg, kui Merd ei ole enam...
Kirjutasin eelmises postituses, et raskeim asi maailmas on panna keegi teine sind armastama. Ja isegi kui see õnnestub, või peaks ütlema, et "kui see juhtub", sest tegelikult ei ole olemas universaalset valemit, kuidas seda teha, on vaid manipulatsioonitehnikad a la Cosmopolitan ja selliste esimeste lausete kogud, mis teises pooles huvi peaksid äratama. Nii et isegi kui see juhtub ja inimesed üksteisesse armuvad, ei suuda me alati usaldada teise poole armastust ega täielikult vältida umbusaldust enda seest, et ehk teise motiivid pole ikka need isetuimad...
On suur vahe, kas armastame kedagi selle pärast, mida temalt saada võib... (rikkus, aga ka turvatunne või seltskondlik positsioon näiteks või midagi veel) või sellepärast, et meil on koos lihtsalt tore olla, suhtes on sädet ja jõudu, kõik ettevõetu läheb korda jne. Kui see alusmotiiv peaks olema see esimene ja ma näen vaid seda, kui palju partner mulle anda saab, kas praegu või tulevikus, siis pean ma ka ju ise vaatama, et ma tasemel oleksin, ja kui päris ei ole, siis jätma vähemalt muljet, et olen, sest muidu võib ta mu maha jätta. Ja kuna ta mulle nii palju annab, siis ma ju PEAN teda armastama. PEAN tegema seda, teist ja kolmandat, pean orjama nii, et ninast veri väljas.
Ja oletame, et mees seejuures tõesti armastab meie Lumivalgekest, armastab teda sellisena, nagu ta on, koos tema komplekside, hirmude ning taagana kaasas oleva lapsepõlvepärandiga. Sest need eelmisest elust kaasatulnud kompleksid ja valearusaamad, nendega on kerge toime tulla, kui tüdruk neid vaid tunnistada julgeb, siis saab ju mees temale kinnitada vastupidist nii sõnade ja tegudega. Ja ühel päeval usub naine mehe armastust ja see armastus muudab teda ning ta muutub inetust pardipojast kauneimaks luigeks.
Hullem on aga see, kui tüdruk oma otsinguil ühtäkki ise "täiuslikuks" saab, oma murtuse ja kompleksid nö seljataha jätab ning hakkab usus käituma selliselt, nagu ta arvab, et mees ning mehe seltskond (see, kuhu ta nii väga sisse on tahtnud saada) teda vajab ja hindab. Ühtäkki pole tal enam ühtki vajadust, on vaid tugevus, mis sest, et süda nutab endiselt. Nii on see väike kompleksides tüdruk müüdud orjusesse, kusjuures ta on seda teinud isiklikul initsiatiivil.
Ja sellist orjatari ei taha ka mees endale. Tal on raha ja rikkust jalaga segada. Ta võiks endale töötajaid palgata kümnete kaupa, kelle ametijuhendis ja töölepingus saab kindlalt ära määrata ja väga täpselt paika panna, millist käitumist oodatakse, millist riietust, millist kõnemaneeri; millisel kellaajal on iganädalased või -päevased arenguvestlused, millised on ülesanded ja millised on oodatavad tulemused. Tegelikult ongi mehel selliseid väga usinaid ja ustavaid töötegijaid ka juba enam kui piisavalt.
Ja naine vaatab neid töötegijaid, näeb, kuidas mees suhtleb nendega vabalt ja nad saavad täpselt seda, mida nad mehelt igatsevad. Naine aga ei saa, sest tema vajadused on täitmata. Lisaks oma eelmisest elust saadud kompleksidele tuleb sisse nüüd ka kadedus töötajate suhtes, mis õigusega nemad mehe suuremat tähelepanu naudivad?! Kasvavad üles viha juured, väikeses peakeses küpseb plaan, kuidas intriigide või millegi muuga veel mehe tähelepanu endale tõmmata, näidata oma ustavust ja lojaalsust kõigi ees, et ka mees ükskord ometi mõistaks, et naine on valmis tegema MIDA IGANES, et meest endale tagasi võita. Vahendeid valimata, sest sõjas ja armastuses on kõik lubatud.
Mees aga ei suuda ära imestada, mis on saanud sellest malbest ja sulnist tütarlapsest, kelle tema suudlus kord klaaskirstust äratas. Nüüd on asemele tulnud üks fuuria, kes võitleb kõigi ja kõigega, et mehe armastust ära teenida. Seega tahab ta naisele teha ÜLLATUSE, tänutäheks kõigi pingutuste eest, mida naine on teinud. Ta tellib catering firmast uhke pidusöögi, mida vaid nemad kaks koos võiksid nautida Mehel on vaid ÜKS igatsus, et naine mõistaks, kui väga mees teda armastab.
Cateringi auto jõuab õnnetuseks aga varem kohale kui mees. Naine tuleb uksele ja küsib, mida see peaks tähendama?! Catering?! Milleks? Kas minu toidud pole talle piisavalt head?! Ta püüab teenindajaid minema saata, kuid need jäävad endale kindlaks: KÕIK ON MAKSTUD! Palun VÕTA SEE VASTU! Naine ei viitsi rohkem nendega vaielda ja võtab kandikud enda kätte... ning suundub otsejoones prügikasti poole. Mauhti! lähevad need kõige kaduva teed.
Kiiresti läheb naine seejärel võileibu vorpima, sest talle meenub, et toit jäi valmistamata. Lisaks püüab ta oma käkerdistega mehe tähelepanu saavutada. Naisel aga ei suju miski, sest saavutamisvajadus on nii suur, et nuga lõikab näppu ja viilud tulevad kõik ebaühtlased. Sellest pole midagi, lõikan veel kiiremini, see PEAB ükskord õnnestuma! Verekaotus on aga suur ja naine langeb minestuses maha. Kui mees pisut hiljem koju tuleb, leiab ta naise köögi põrandalt vereloigust. Ja ta ei suuda mõista, mis toimub...
KALLIS, MIDA SA TEED????? Milleks selline rabelemine?! Ma ARMASTAN Sind. Sellisena nagu Sa oled. MINA valisin Sind, sina olid SURNUD, klaaskirstus küll, kuid surnud sellegipoolest. Ma ei vaja Su võileibu, mul on KÕIK OLEMAS. Mulle kuulub MAA ja SELLE TÄIUS. MA igatsen vaid SINU ARMASTUST. IGATSEN SIND ENNAST, et Sa mind võiksid armastada sellisena nagu MINA OLEN. Mitte sellepärast, mida ma Sulle praegu või tulevikus anda võin. KÕIK, mis on minu, on ka SINU OMA. USALDA MIND, veeda aega MINUGA, jaga minuga oma hirme ja muresid, las ma räägin Sulle, kui ilusana ma Sind tegelikult näen.
Sa oled MINU NAINE, mu KUNINGANNA. Ära pane end orjaikkesse, mul on töötegijaid niigi, rohkem, kui ma kokku suudan lugeda. Vajan vaid su SÜDANT. VÕTA VASTU minu armastus, ma ei anna sulle nii, nagu maailm annab. Minu armastus on täiesti teistsugune. Sa oled KUNINGANNA ja mitte keegi ei saa Su positsiooni kõigutada. Ära mine tagasi, ära mine tagasi merepõhja oma tühiseid aardeid otsima. Need on vaid hukkunud laevade riismed... Tuleb aeg, kui Merd ei ole enam...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar