Vaimus ja Tões

Kuulasin eile päeval pühapäevast Kansase teenistust "Et Tall, kes oli tapetud, saaks kätte tasu oma kannatuste eest". Vt. www.ihop.org/weekendservices . Refereerin alljärgnevalt lühidalt.

Algas see jutlus meenutusega aastast 1732, kui kaks noort herrnhutlast ehk vennastekoguduse liiget müüsid end orjaks saarele, mille ateistist omabik oli lubanud, et et ükski kristlik misjonär sinna jalga ei tõsta ega tema 3000 orjale evangeeliumi ei kuuluta- Kui orjalaev sadamast lahkumist oli, küsisid pere ja sõbrad nuttes: Miks küll ometi?!, oli vastus: "Et Tall, kes oli tapetud, saaks kätte tasu oma kannatuste eest (oma pärandi palga)."

Isa otsib neid (2 Aj 16:9), kes teda tões ja vaimus kummardavad (Joh 4:23-24). Tões tähistab Sõna kogu tõde, vaimus aga sellist teenimist, mis ulatub kõige sisemisemate sügavusteni välja. Väljakujunenud ja ustavat Kolossa kogudust hoiatab Paulus Kol 2:4-8, et mitte keegi neid ei riisuks ilukõnede ega tühja pettuse abil.

Evangeelium kätkeb endas nö suurt päästelugu, Isa ja Poja tõotusi üksteisele lisaks meie kõigi individuaalsetele isiklikele päästelugudele. Vaid selle suurema päästeloo mõistmine, mis põhineb Kristuse printsiipidel, võimaldab meil ehitada oma elu eesmärgid, unistused ja ootused õigele alusele.

Kristuse printsiibid: 
1. Oleme kutsustud armastama Jumalat KOGU oma südamega. See on Jumala esimene prioriteet meie suhtes ja meie suurim kutsumus (Mt 22:37-38)

2. Kui Hesekiel prohveteeris uue lepingu kohta, siis ta tõi välja mõned Jumala motiivid, miks ta saadab Jeesuse oma rahvast päästma (Hs 36:22-32). Üheks põhjuseks oli see, et Jumala püha nimi saaks uuesti ausse tõstetud seeläbi, et Jumala Vaim aitab Jumala rahval sõnakuulelikult elada.

3. Jeesus suri, et osta inimesi Jumalale, et need oleksid täidetud sõnakuulmise ja Jumala armastusega. (Ilm 5:9)

4. Isa saatis Jeesuse, sest nõnda on Jumal maailma armastanud. Jeesus tuli otsima ja päästma kadunut. (Joh 3:16; Mt 18:11)

5. Jumal ei vaja kedagi ega midagi, ta on "iseenesestpiisav" (self-sufficient). Ta igatseb meie järele, kuid ta ei vaja meid ega meie ülistust, nagu täidaks see mingeid Jumala vajadusi. Jumal ei ole mingi ebakindel nartsissist, kes vajab meid oma vajaduste täitmiseks. Ainult siis, kui armastame Teda kogu südamest, võime kogeda, mida tähendab olla inimene, suheldes Temaga kui Isa ja Peigmehega.

6. Isa on tõotanud anda Jeesusele esimese koha kõiges. Teisisõnu. Isa tegutseb selle nimel, et kogu loodu oleks sõnakuulelik Jeesusele ja austaks teda selle läbi, kui pühad teda armastavad ja imetlevad. (kol 1:18, Filipi 2:9-11, Ilm 5:12)

7. Isa on tõotanud, et Jeesus täidab kõik kõiges (Ef 4:10, Kol 3:11)

8. Jeesus annab kõik Isale, et Isa oleks kõik kõiges lunastatute südames. (1 Kor. 15:24-28)

9. Mis on Jeesuse kannatuste tasu? Miks inglid rõõmustavad, kui keegi meelt parandab? Mis oli rõõm, millele Jeesus mõtles enne kannatusi (He 12:2)? Vastus koosneb kolmest osast:

A. Isa suhtes: Jeesus tuli ostma inimesi Jumalale ja puhtaks pesema Jumala nime. Tema pääste andis inimestele väe olla täis sõnakuulelikkust ja armastust Jumala vastu

B. Poja suhtes: Jeesus tuli vastu võtma Isalt oma pärandit, mis koosneb kahest osast: Tema Pruut, kes on Tema kaaslane igavesti ja ülemvõim kõigi rahvaste üle kui kuningate kuningas (Ps. 2:8; 110:1-3; Jes. 45:22-25; Ilm. 19:15-16).

C. Pühade suhtes: Jeesus tuli päästma kadunuid, nii et lunastatud võiksid elada kogu väärikuses ja selle eesmärgiga, milleks Isa neid loonud on.


Maailma printsiibid

Mis on need maailma algjõudude printsiibid, mis põhinevad tühjal pettusel? Nad on tühjad sellepärast, et ei aita kaasa meie osadusele Jumalaga, rahulda meie südame igatsusi ega päästa meid. 19. sajandi algul ründas kristlust ägedalt humanism (mõned esindajad: Voltaire, Nietzsche, and Darwin). Humanismi põhitees: meie eksistentsi põhiline põhjus on see, et inimesed oleksid õnnelikud. Humanistid defineerisid pääste kui maksimaalse õnnelikkuse saavutamise elus. Üsna pea leidis humanism tee ka kirikusse. Kristlikud liberaalid õpetasid, et me leiame õnne siin maa peal kõrgemate mõtete, kunstide, õigluse ja halastuse püüdluste läbi, sest ei taeva ega põrgu olemaolus ei saa kindel olla.

Kristlikud fundamentalistid aga uskusid Jeesuse surma ja ülestõusmist. Nad kuulutasid risti kui vahendit, mille kaudu saab inimene igavikus õnnelikuks. Nad kutsusid inimesi tulema Jeesuse juurde, et nad pääseksid põrgust ja oleksid õnnelikud. Nad kujutasid Jumalat ette Taevas valitsemas inimese õnne hüvanguks. Peamine on see, mida me Jumalalt saada võime.

Kristlikud liberaalid ütlevad, et religiooni eesmärk on teha inimene õnnelikuks maa peal. Tuues sotsiaalseid muutusi ja korrigeerides poliitilisi struktuure võime pääseda ja päästa maapealsest põrgust.

Fundamentalistid ütlevad, et religiooni eesmärk on teha inimene õnnelikuks pärast seda, kui ta maa pealt lahkub. Võime põrgust pääseda pärast surma. Humanistlikud fundamentalistid kujutavad Jeesust kerjusena, kes palub võimalust saada vastu võetud, mitte Isa au ja väärikuse jaluleseadjana. 

Kristlus ütleb, et meie olemise kõrgeim eesmärk on austada ja armastada Jumalat. Humanism ütleb, et meie olemise kõrgeim eesmärk on anda au inimesele. Kristlus sündis taevas ja annab au Jumalale. Humanism sündis põrgus ja annab au inimesele. Humanism on surmav filosoofia, mis on vallutanud Kiriku pooltõdedega.

Tänapäeva filosoofia Ameerikas on pragmatism. Kui see toimib, siis on asi õige. Kui humanism ja pragmatism kokku pannakse, siis määratletakse teenistuse väärtust numbrite ja arvude kaudu. Kas see müüb? Kas inimesed on õnnelikud? Kas massid tulevad kaasa?

Kas Jeesus on Sinu elus vahendiks või lõppeesmärgiks? Kas Jumal on meie eesmärk või on ta vaid vahend meie eesmärkide saavutamiseks? Kui mõtleme oma suhtele Jeesusega, siis kas tähendab see enamasti suuremat teenistust, rohkem raha, sõpru ja õnne? Või mõtleme armule, mis annab meile väe armastada Jumalat kogu südamest?

*****************
Mnjah. Väga mõtlemapanev tekst ja jutlus. Minu jaoks oli siin kõigele muule äratuntavale lisaks üks kurb tõdemus, et inimestena me lõpuks ei saagi kokku leppida, kui vaimud on erinevad. Ja pisut rõõmsam järeldus ka: inimlikult ei ole lahendust. Jumal PEAB oma väega sekkuma, kui Ta tõesti oma Nime tahab austada ja puhtaks pesta.

Kristlik humanism ja selle surmav mõju... ma ei ole varem sattunud mitte ühelegi käsitlusele, mis selle nii lihtsalt ja selgelt välja toob. Fundamentalism oli ikka see viimne kants, et kui oled fundamentalist, siis ei saa sinuga miskit viltu olla.

O. Chambers on öelnud, et kui Sa pole kunagi Jumalat kuulnud Sulle karme sõnu ütlemas, siis ilmselt ei ole Sa teda kunagi kuulnud. Ja põhjus pole ju selles, et Jumal ei räägiks või ei osutaks. Nagu eelmises postituses toodud näide piiblitunnist. Jumal räägib ja osutab, kuid meie oma kristlikus humanismis ja õnnetaotluses ei suuda lihtsalt enam uskuda, et Jumalal tõsi taga võiks olla. Kui see minule isiklikult vähegi ebamugav tundub, siis Jumal ei sunni mind selleks, oleks justkui levinud hoiak. MINA olen Talle selle heateo juba teinud, et ta vastu võtsin. Olgu nüüd sellega rahul! 

Ja Uus Testament on ju pilgeni hoiatusi täis, hoopis rohkem, kui neid "julgustusi", millest oma kindlust ammutame. Hoiatusi, KUI HOOLEGA peame valvama ja kinni pidama õigest õpetusest, et päästa nii iseennast kui neid, kes meid kuulevad. Mitte ükski inimlik liit ei püsi lõppeks Püha Jumala ees, kui Tema tõepoolest ennast ilmutab. Kas oleme selleks valmis? Kas me tõepoolest teenime Teda Vaimus (kogu olemusega) ning Tões (kogu Jumala sõna arvesse võttes), või nokime siit ja sealt, nagu meile meeldib. Ja arvame, et küll kõik ikka endiselt korras on, sest Jumal on ju armastus...