Kuidas uurida jutustust?

Eelmise postituse algus on suht segane. Mõte oli selles, et olin leidnud muuhulgas oma materjalidest need 1994. a jaanuaris loodud tavakoguduse piiblitundi ettevalmistavad materjalid ning otsustasin need seal ära tuua, sest teooriale peab alati järgnema praktika. Tänase postituse aluseks on kunagi tõlgitud peatükk Oletta Waldi raamtukesest "Avastamise rõõm", kuid lisan märkusi ka jurde.

Selle nädala viimase"tunnina" tuleb narratiivi ehk jutustuse uurimine. Ehk siis enamik 5 Moosesse raamatust, Joosua, Kohtumõistjad, Rutt, Esra, Nehemja, Ester, Saamueli, Kuningate ja Ajaraamatud, aga ka evangeeliumite teatud osad ja Ilmutuse raamat osaliselt, Apostlite teod ka on kõik narratiivid. Ei teagi, kas nimekiri päris lõplik sai, aga väga suur osa Piiblist on igal juhul narratiiv ehk LUGU.

Soovitatakse kuut "abimeest", küsisõnu: Kes, mis, kus, millal, kuidas ja miks.
KES? -Kes on tegelased, kuidas neid kirjeldatakse?
MIS? - Pane tähele sündmuste, tegevuste ja tegelaste jutuajamise täpset järjekorda ja detaile. Mõnikord on kronoloogiline järjestus paigast läinud ja tõlgendamisel on abiks, kui see enda jaoks taasluua. Mida vastavad inimesed üksteisele. Mis on kõneluse, juhtumi õhkkond? Loe seda lugu kujutlusvõimega, püüdes "näga" seda stseeni oma vaimusilmas ning seda justkui uuesti läbi elada. Püüa lugedes näha, kuulda ja tunda seda, mida loo tegelased nägid, kuulsid ja tundsid (kaasaarvatud hääletooni, näoilmet, kehaliigutusi). Kas kirjakohas on midagi, mis tähelepanu äratab?
MILLAL? - Mis ajal see toimus? Mis on ajalooline kontekst? Millised asjad olid just (või ka varem) juhtunud ja kuidas nad selle looga haakuvad? Millised asjad juhtuvad selle loo tagajärjel?
KUS? - Pane tähele loo toimumispaika. Milline oli selle maa kultuur (Egiptus, Paabel või Israel)? Mis tähtsus on konkreetsel paigal, kus tegevus toimub (nt Jeesus seisis Pühakoja juures ja õpetas... - Miks on autoril seda vaja rõhutada?)

MIKS? - Püüa leida põhjuseid jutustatud lugude taustal. Miks need sündmused juhtusid just niimoodi? Miks käitusid tegelased just nõnda? Kas nad oleksid saanud teisti käituda? Miks mingi asi õnnestub/teine ebaõnnestub? Mis on sellise käitumise tulemus?
KUIDAS? - Kuidas lugu lõpeb? Kuhu jõuavad sündmused ja tegelaste teod välja? Kuidas tegelased omavahel suhtlevad, kuidas käituvad? Kas on mingi vahe käitumisega varem ja nüüd? (nt Peetrus enne ja pärast Jeesuse ülestõusmist). Mis selle erinevuse tingis? Kuidas oleksin mina selles olukorras käitunud (st Millise tegelasega ma sealt kõige enam hetkel samastuksin, kui mind ajamasinaga sinna viidaks?). Kuidas oleks lugu sel juhul lõppenud, kui mina oleksin olnud peategelane?

Mõnikord on jutustustes mingi "pähkel". Loed ja ei saa aru, miks see või teine inimene ütles või tegi nii, nagu ta tegi. Või miks on teatud lause sinna sisse lükitud. Siis tuleks ikka rohkem süüvida teksti ja püüda see pähkel katki hammustada, küsida nõu ka teistelt inimestelt või viimases hädas konsulteerida "tarku raamatuid", kui kusagilt mujalt abi ei saa . Selline lähenemine aitab pinnapealsete tõlgenduste ja rakenduste vastu, mis meile ammu pähe jäänud on ja "kulunud" tunduvad. Kui kohe teiste allikate juurde tormame, ei saa Sõna meie endi sees tööd teha ja jääb viljatuks nii meie eludes, kui nende eludes, kellele seda jagame.

Inimene, kes on midagi avastanud (tal on ahhaa! elamus), suudab palju veenvamalt oma avastust teistele edasi anda, kui see, kes vaid teiste inimeste mõtteid kordab ja vahendab. Vahe on umbes samasugune, kui soojal leival ja kuivikul, mis vaid hambaid lõhub (hädapärast saab midagi hamba alla, aga nälg on majas). Nii et Sõnaga maadlemine tasub vaeva. Nii saab Püha Vaim meile ilmutada Jeesust ja juhtida Jeesuse kaudu Isa juurde. Hoiatas ju Jeesuski meid Johannese evangeeliumi 5. peatükis: 39Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu- ja just need on, mis tunnistavad minust.40Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu. Vaid Sõna oma ellu lastes saab Jumal meie sees oma tööd teha ja rohkendada külvi, et me vilja kannaksime.

Arvestades ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga (st nende valikutega, mis tollel ajal inimestel olid ja asjadega, mida neil polnud) peaksime kasutama oma kujutlusvõimet, et näha seda lugu "elavana", püüdes samastuda tegelaste emotsioonide, igatsuste, vaevade, raskuste ja rõõmudega. Kergem on samastuda väliste tegevustega, kuid püüda võiks mõista ka sisemisi vajadusi ja emotsioone, mis nendes välistes tegevustes peegelduvad.

Punane niit
Vaatamata oma loomulikkusele selles mõttes, et Piibel on inimkeelne raamat, millest on võimalik aru saada, on ta muidugi ka üleloomulik, sest Piibel on iseendaga kooskõlas, kuigi autorid elasid eri ajastutel ja olid üksteisest kardinaalselt erinevad. Üheks üleloomulikkuse tunnuseks on Jeesuse vere liin, mis punase niidina kogu Piiblit läbib. Tema ristisurm, mis oli lõplik ohver inimese patu eest, sai eeltähenduse Vana Testamendi ohvriteenistuses. Ja isegi näiteks nahkriiete eest, mille Jumal esimese inimpaari alastust kattis, oli keegi loom andnud oma elu. Päästelugu algab "pulmaga", kus esimene Aadam saab endale naise ning lõpeb pulmaga Ilmutuse raamatu 22. peatükis, kus teine Aadam - Kristus - saab kokku oma Pruudiga, kes on Tema Ihu ning on lõpuks ometi abiellumisikka jõudnud ning võrdväärne partner.

Sellist kirjanduslikku võtet nimetatakse inclusioks, nimetasin seda vist eelnevalt sandwichiks. Seda on tihti mujalgi. Nt. Matteuse evangeliumi alguses on öeldud Jeesuse ühe nime Immanuel tähendus: "Jumal meiega!". Raamatu lõpus kinnitab Jeesus selle prohveteeringu täitumist, öeldes, et ta on iga päev meiega.

Jeesuse vere liiniks võib lugeda ka Jumala rahva loomise ja kandmise lugu. Vanas Testamendiks on selleks otsese vereliini säilimine Aadamast Taavetini ja Taavetist läbi Paabeli vangipõlve ja nn vaikse aja, kuni Messias sündis. Uues Testamendis on selleks Kristuse Ihu kogumine (Jeesuse verepalk) maa pealt eelkõige paganate (ehk mittejuutide) seast, aga kui paganate arv täis saab, siis ka Iisraeli uuesti vastu võtmine. Püüa lugedes alati ka neid liine jälgida, sest selle läbi avaldub järjest rohkem Jumala iseloom... tema armastus, halastus, pühadus, ustavus, võimsus, vägevus, tarkus jne jne.

Allegooria ja ülekantud tähendus
Paulus kasutab allegorilist lähenemist Galaatia kirja lõpus, kus ta räägib Aabrahami naistest ja nende lastest Iisakist ja Ismaelist (Gal 4:21). Paulusele omasel moel teeb ta seda "kõiki reegleid rikkudes" ja arvab Ismaeli järglasteks kõik vere poolest juudid. Kõik selleks, et oma mõtteid illustreerida. Kas meie tohime ka nii teha? Kui lugeda Augustinuse tõlgendust halastaja samaarlasest, siis jääb küll mulje, et algse looga on üsna vähe seost. Ehk, niiviisi võiks kontrolimatult mida iganes selgitada.

Samas, Jeesus nägi kõiges ümbritsevas seoseid Jumala Sõna ja Jumala isikuga ning nägi elu kui tervikut. Ta kasutas ka enda kohta palju sümboleid (Viinapuu, Tee, Hea karjane, Lammaste uks, Eluleib, Maailma Valgus jne), seega peaks nendele sümbolitele ka mujal tähelepanu pöörama. Näiteks, kas hulkade toitmise lood on ikka vaid pelgalt Jumala provisoooni demonstratsioon?! Kui see nii oleks, miks on meil sel juhul kaks eri lugu, kus erinev on nii inimeste arv, algne leibade hulk kui järelejäänud raasukeste arv. Miks meil kahte sarnast lugu vaja on?

Aga nüüd üks praktiline ülesanne.

Jeesuse ristilöömine
Luuka 23:32-49


A-osa jälgi detaile
1. Uuri Lk 23:32-49
KUS toimub tegevus?
MILLAL tegevus toimub? Kuidas seda teame?
KES on inimesed, kes tekstis figureerivad?
MIDA ja kellega räägib Jeesus ja mida teised inimesed ütlevad?

2. Analüüsi hoolikalt Luuka ev 34-49.
Püüa analüüsida, kuidas iga inimene Jeesusele vastab. Jaga paberileht neljaks osaks kirjuta detailid üles. I osa KES? II osa MIDA nad Jeesuse suhtes tegid? III osa KUIDAS vastasid Jeesusele? Milliseid tiitleid talle andsid? Milliseid asesõnu (sina, tema) nad tema kohta kasutasid? IV osa KUIDAS Jeesus vastas?

B-osa Püüa leida tähendusi
1. Näe seda stseeni vaimusilmas.
Püüa ette seda lugu kujutada nii, justkui oleksid sa seal olnud. Vali üks inimene ning jaga teistega, kuidas ja miks see inimene sinu arvates käitus ja rääkis ning mida mõtles. Kunagi kirjutas üks mu õpilastest võrratu kokkuvõtte teise röövli hingeelust. Ka see kirjatükk sattus mulle näppu ja tõi tagasi mälestusi.

2. Küsi endalt küsimusi
a) Inimeste sõnade ja tegude kohta: Kas kasutatud tiitlitel on mingit tähtsust? Kas kasutatud asesõndel on mingit tähtsust (sõdurid ütlesid "sina", valitsejad ütlesid "tema")?
b) Võtmesõnade kohta. Üks võtmesõnadest on "päästma". Mida see sõna tähendab? Mida tähendas see neile, kes Jeesusega rääkisid?

3. Püüa leida vastuseid küsimustele
a) Loe paralleelkirjakohti. Uuri Jeesusele antud tiitlite tähendust.
b) Uuri sõna "päästma", mõtle selle tähendusele ha kasutusele. Pane selle sõna kasutust paralleelkirjakohtades 19:10, Joh 12:47.
c) Loe seda kirjakohta eri tõlgetes

C-osa Tee Piibli õpetus isisklikuks.
Inimesed, kes ristilöömist pealt nägid, väljendavad erinevaid hoiakuid, mis inimestel või Jeesuse suhtes olla. Samas on võimalik, et oleme oma elus mingil etapil suhtunud Jeesusesse samuti, nagu need inimesed.

1. Määratle suhtumine
Millist suhtumist peegeldavad:
sõdurid, valitsejad, esimene röövel, teine röövel, rahvahulk, väepealik ?

2. Samastu kellegagi
Ilmselt oleme ka meie oma elus suhtunud Jeesusesse nii, nagu mõni selle loo tegelane.
Mõtle oma praegustele tunnetele. Samastu inimesega, kes sinu suhtumist praegusel hetkel Jeesusesse kõige paremini väljendab.
1) ... viha, sest Jeesus ei tee seda, mida sina tahaksid
2) ... vaatad kõrvalt, ei taha asjasse sekkuda
3) ... suhtud Jeesusesse üsna ükskõikselt
4) ... nõuad, et ta "päästaks" sind sellest olukorrast, milles oled
5) ... tunned end täiesti abituna, palud vaid: Mäleta mind!
6) ...lööd endale kurvastuses "vastu rindu", et õiglus on maailmast otsa saanud
7) ... kiidad ja ülistad Jeesust

3. Mõtiskle selle stseeni üle. Lõpeta laused:

Üks asi, mida ma (nüüd) usun, on see, et ...
Olen inimsuhete kohta õppinud seda, et ...
Hoiatav sõnum selles kirjakohas on...
Hea Sõnum selles kirjakohas on ...

4. Palveta oma suhtumise pärast, mida iseenda kohta teada said. Palu eestpalvet ka oma lähimatelt kaaslastelt. Jaga nendega pärleid, mida Piiblit uurides avastasid.