Täna ehmatas mind üks piiblisalm. Viimasel ajal ikka mõni salm ehmatab, vaatamata 20- aastasele piiblilugemise staažile. Selle aja alguses ehmatas ka, vahepeal tundus kõik nii tuttav ja tüütu, et polnud mõtet lugedagi. Aga nüüd on jälle teistsugune aeg...
Jh 16:2 Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat.
NAD HEIDAVAD TEID KOGUDUSEST VÄLJA. Kogudusest. Mitte sünagoogist. Kes on nemad? Ju need, kel koguduses meelevald on. See kirjakoht ei saanud olla kirjutatud algkogudusele, sest neid aeti sünagoogidest välja. Kelle kohta siis see käia saab? Ühe variandina tuleb meelde prohvet Reits, keda ka kogudustest välja visati. Tänapäeval me räägime temast nii nagu oleks ta üks meie hulgast. et kui ta uuesti tuleks, siis võtaksime ta avasüli vastu ja kuulaksime ja teeksime, mida vaja. Aga teda visati välja kogudustest, mitte kogudusest (võib olla ka seda).
Salmi teine osa ütleb, et igaüks, kes teid tapab, arvab end au andvat Jumalale. Jällegi, need on inimesed, kellele Jumalale au toomine korda läheb. Need ei ole ei Jumalale vastalised ega ükskõiksed, vaid inimesed, kes arvavad end Jumalat teenivat, kuid on tegelikult vastase poolel.
Kuidas see võimalik on? Kuidas saab sellise olukorra juurde jõuda? Kuidas saab enese teadmata "pooli vahetada"?! Kui teaksime ja selle ära tunnetaksime, kas võtaksime siis midagi ette või laseksime edasi "business as usual". Kaalul on ju meie igavikuline saatus ja see ei tohiks jätta meid ükskõikseks. Jeesus rääkis ühe tähendamissõna rikkast mehest ja Laatsarusest. Paljud arvavad, et see polegi tähendamissõna, vaid päris lugu, sest Laatsarust on nimetatud nimepidi, mida tähendamissõnades pole. Aga see selleks.
Selles loos siis käis ka elu edasi tavaliste mallide järgi. Kuni mõlemad surid. Ja vaene Laatsarus sai Aabrahami sülle, rikas mees aga põrgusse piinlema. Ja endisel rikkal, nüüdsel vaesel mehel pole muud palvet, kui et saada Laatsarus mu vendade juurde maa peale, et ehk nad siis parandavad meelt.
29Kuid Aabraham ütles: "Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!"30Ent tema ütles: "Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!"31Aabraham aga ütles talle: "Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist ülestõuseks!""
Ehk loo moraal on lihtne, Kui sa ei kuula vabatahtlikult Jumala Sõna ega alluta end sellele, siis ei veena sind mitte miski väline ja keegi ei saa sind pöörata nö õigele teele. Ja mida enam loed ja kuulad inspireerivat materjali, kuid seda südamesse ei lase, siis seda enam paadub süda.
Maailmas ei ole varem olnud sellist olukorda, kus kõigi inimgruppide evangeliseerimine on lõpule jõudmas loetud kuudel Mt 24:14 ja ka Iisrael on tagasi omal maal. Ärkamine ja Püha Vaimu väljavalamine on juba alanud. Ma ei mõista, miks me sellest osa ei taha saada. Meie koguduses näiteks on kättesaadavam teistega koos võimelda (aeroobika) kui palvetada. Ja seda siis lõpuaegade alguses! Kojas, mis on ehitatud Palvekojaks kõigile rahvastele!
Üks asi, mis veel võiks meile tähelepanuväärne olla. Kui loeme Ilmutuse raamatu algusest tolleagsetest kogudustest, siis pilt ei ole väga roosiline. Ja seda ometi sel ajal, kui Paulus neil isiklikult külas käis, kirju kirjutas, isiklikult hoolt kandis, Vaim oli võimsalt välja valatud jne jne.
Milline lootus on meil, et meie õpetus on puhta ja rikkumatuna säilinud?! Jumal on ju kaua vaikinud, kuid see ei jää igavesti nii. Js 42:14 Mille peale me loodame? Kas me ikka tunneme seda Jumalat, keda arvame teenivat ja kellest arvame omale poolehoidu omavat?! Mis siis, kui need on valelootused? Mis siis kui oleme kogemata juhuslikult sattunud valele poolele? Mis siis, kui ainus ravim ongi end Jumala sõnale allutada kogu tema terviklikkuses? Ja kui see nüüd vabatahtlikult tegemata jääb, siis ei aita meid lõpuks mitte miski ega keski?
Inimese poeg ei tea, kas ta leiab usku maa pealt, kui ta tagasi tuleb... Lk 18:8. Kas leiab ta eest Pruudi, kes oma lihtsas toakeses ennast peigmehe jaoks hoiab ja vaid Teda igatseb? Või on pruut peole läinud, et igavust peletada ja lahutab meelt kõigega, mis kätte juhtub?! Leiab ta eest ustavad sulased, kes pererahvale õigel ajal toitu annavad või teenrid, kes Isanda viibimisest julgust saades oma võimu ja jõudu demonstreerivad Lk 12:45?
Ma ei arva, et minu pühendumine oleks täiuslik. Mõnedel päevadel läheb paremini kui teistel. Kuid ma vähemalt tean, kuhu suunas ma minema peaksin. Jeesus tõusis surnuist üles! Ta ei jää igavesti taevasse. Ta on väga kaua pealt vaadanud ja lasknud meil oma asja ajada. Ta tuleb tagasi väe ja meelevallaga. Kas see, mis meil täna on, kannab meid läbi nendest katsumustest?! Või igatseme tol hetkel, et kaljud meie peale langeksid, sest meie südames ei ole midagi, mis Püha Jumalaga samastuks? Oh, ärka, kogudus, ja valmista end hoolsalt. Varu õli, kuni on veel aega...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar