Jeremija 3/52. Põlatud armastus

Jeremija 3. peatükk

Nii nagu Iisrael oli kihlatud Jumalale, on Kogudus Jeesuse kihlatud pruut. Selline kõnekujund eeldab lepingulist suhet, mille tagajärjel peaks kujunema väga sügav vaimne ja hingeline side, tihe läbikäimine ja üksteisega arvestamine. Eelkõige eeldab see aga ustavust, kõigi teiste intiimsuhete hülgamist ja pühendumist oma Kallimale. Paraku, nii nagu inimsuhetes võidakse lahku kasvada ja teineteist iseenesest mõistetavaks hakata pidama, toimus midagi sarnast ka Iisraeli rahva suhtes Jumalaga (s.20). Formaalselt tundus, et kõik on korras--Jumalat peeti ikka Isaks ja parimaks sõbraks, kuigi inimsüda oli sellest lepingust ammu lahkunud ja käis oma teedel (s.5). Siiski, Jumal jääb ustavaks ja eeldab inimestelt selle kahepoolse lepingu täitmist (s.6-7).

Teine suur ja tõsine teema selles peatükis minu jaoks on "teesklemisi pöördumine" (s10), mis võib juhtuda siis, kui me teame kõike ja räägime sellest, aga see kuidagi ei jõua südamesse. Oleme enese jaoks kindlaks ja selgeks teinud, mida tähendab Jumalat teenida, mida tähendab meelt parandada jne, ning käime oma usus. Jumala hinnang olukorrale võib kardinaalselt erineda--sa ei tunne oma süüd, vähe sellest, sa teed kurja edasi, sest arvad, et "mis see siis ikka nii väga on!?" Kuidas on see võimalik?-- Väga lihtne... Sa ei KUULE, mida Jumal tegelikult räägib (minu häält ei ole te kuulnud, s13 ja s25), sa ei veeda aega tema sõnas ega palves teda otsides.

Jumala kavatsused meie ning me maa ja rahva suhtes on parimad-- Küll tahaksin anda sulle parima pärisosa rahvaste (paganate) keskel! (s19)-- kuid inimestena takistame seda oma teguviisidega. Eriti oluline on, et rahvas, kellele on pandud Tema nimi, elaks Jumalale ustavalt. Jumal ei saa/taha oma ebajumalaid teenivat rahvast õnnistada, sest sellise rahva heaolu heidaks varju ka Jumalale, kellega teda samastatakse. Lisaks sellele roojastub maa inimeste patu tõttu (s2) ning Jumala tõotused ei saa täituda (s3). Seega on ainsaks lahenduseks südamest pöördumine, et Jumal saaks taastada oma õnnistuse ning tervendada maa (s21-22).

Suur Jumal, me täname sind, et oled meid nõnda armastanud, et oled oma Poja Jeesuse andnud ristisurma meie eest.  Ilmuta meile oma vägevust ning armastust meie vastu ja Su igatsust meie suhtes. Anna armu veeta aega palves ja Sõna lugemises, kuulda Sinu häält. Aita meil oma südameid läbi katsuda ja ilmuta meile kõik meie ebajumalad. Anna armu need hüljata ning vaid Sulle elada. Meie ei taha enam käia oma kurja südame kanguse järgi (s17). Anna armu, et me meeleparandus oleks siiras ja mitte teesklemisi (s10). Anna tunda, et me eludel on tähendus, et iga samm, mida astume, maksab Sinu ees. Juhi meid ja suuna meid, me tahame südamest Sinu poole pöörduda. Tänu Sulle, et Sa oled armuline ega pea viha igavesti (s12).

Issand, Sa näed ka kõiki neid intriige, mis me riigis on viimastel päevadel lahti pääsenud. Patt on me rahva hinge löönud ravimatud haavad, vaid Sina, Issand, saad meid tervendada! Taas me palume oma valitsejate eest, ilmuta neile oma auhiilgust, anna arusaamist, et Taevas valitseb. Pööra meie rahva teenrite südamed Sinu poole, Issand! Riku ära kuradi töö me rahva (juhtide) hulgas. Kaitse ja varja meid oma tiibade varju all! Tänu Sulle, Issand, Sinu igavese armastuse eest! 

Palveteemad:
1) Jumal tooks palvevaimu oma kogudusse ning kasvataks igatsust (nälga ja janu) isikliku osaduse järele;
2) ühe (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
3) Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
4) Jumal ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu;
5) Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni.

************
Käesolev postitus on 3. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel.

Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, umbes üks tund päevas (või pool tundi, kui nii pikalt ei jaksa) :-). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb. Kommentaarides võib seda julgesti ka teistega jagada, nagu ka muid tunnistusi ning tagasisidet.

Jeremija 2/52. Jumal mäletab...

Jeremija 2 

Ma mäletan su kiindumust... Mitte, et Jumal kunagi midagi unustaks, kuid siin on midagi enamat... ta igatseb taga oma rahva 'kehvemate päevade' osadust.  Selliste päevade, kus Jumal oli kõik, mis neil oli. Ning puudust polnud tegelikult millestki.

Ometi toimus mingil hetkel muutus. Tasapisi 'ununes' Jumala suur päästetöö, kas Egiptuse vangipõlvest või Jeesuse ristisurma läbi; tasapisi tulid argimured, muud asjad said (õigustatult?) tähtsamaks. Jumal võrdleb seda praguliste kaevude kaevamisega, mis ei pea vett, selle asemel, et tulla eluveeallikale  (Jr 2:13), ta nimetab seda kahekordseks süüteoks.

Huvitav on siin see, et rahvas justkui ei saa aru, miks prohvet neid 'alusetult' süüdistab (2:23). Usaldus Jumala vastu ja usk tema päästesse, kui seda peaks vaja minema, on ju alles (2:27c) Samuti ollakse veendunud oma süütuses (2:35a) ning kõrgeimaks printsiibiks on armastus (2:33). Ometi väärtustab Jumal midagi hoopis muud: alistumist tema juhtimisele (2:20), viljakandmist (2:21), loobumist täitmast oma südame igatsusi muudest allikatest (2:18 - nn. 'Siihori ja Frati veed'). Mind on ikka intrigeerinud 34. salm. Kes on need vaesed süütud, kelle veri me kuuepalistusele jääb?! On need abordilapsed, kelle elu eest me pole osanud võidela? Või hoopis vastpöördunud, kes tihtipeale kogudustes "ellu ei jää", sest me pole osanud neid toetada?!    

Issand, anna meile armu palves läbi tungida sellest näilikkuse foonist ning mõista oma tõelist olukorda Sinu ees. Katsu mind läbi ja vaata, kas ma olen valuteel ning juhata mind igavesele teele Ps 139:24.  Näita mulle minu osaduse sügavust ning Sinu armastuse suurust minu ja mu rahva suhtes. Me ei taha enam juua võõrastest allikatest, tahame uuesti leida Sind kui eluvee allikat. Tänu Sulle, et Sa pakud eluvett ilma hinnata kõigile, kes janunevad Sinu järele. Aita, et me ei unustaks Sinu suurt päästet meie eludes ega meie rahva seas. Ava meile oma sõna uks ning toida meid taevase roaga.Tahame pöörduda tagasi Sinu juurde ning alistuda Sinule. Läkita meid välja ning kasuta meid oma nime auks ja kiituseks. Anna meile kaastunnet kaitsetute vastu ning pane meid märkama abivajajaid.

Palveteemad:
1) Jumal tooks palvevaimu oma kogudusse ning kasvataks igatsust (nälga ja janu) isikliku osaduse järele;
2) ühe (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
3) Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
4) Jumal ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu.
5) Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni;

***********
Käesolev postitus on 2. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel (http://www.facebook.com/paast2015).

Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, umbes üks tund päevas (või pool tundi, kui nii pikalt ei jaksa). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb.

Jeremija 1/52. Prohveti kutsumine

Miks Jeremija? Jeremija kuulutas ajal, mis eelnes suurele katastroofile, kus riik lakkas olemast ning elanikud küüditati suures osas Paabelisse. Samas oli see ka aeg, kus midagi oleks saanud veel muuta. Vaatame, kas ja mida oleks saanud teha teisiti.

Juba 1. peatükis näeme, et Jeremija on üdini inimlik. Kui Jumal teda kutsub, on vastuseks eestlaslik "mis nüüd mina". Olen liiga noor/vana/paks/peenike jne jne. Jumala vastus on nagu alati sel puhul: Jumalast endast piisab ja vaid sõnakuulelik süda on see, mida ta inimeselt ootab. "Räägi kõike, mida ma sind käsin."  Seejärel puudutab Jumal prohveti suud (võrdle Jes 6:6), teda seeläbi puhastades ning lubab anda oma sõnad talle suhu. Tulevased sõnumid aga on karmid, sest rahvas on Jumala maha jätnud (ise seda tajumatagi) ning pöördunud ebajumalate poole.

Issand, puuduta täna mu suud. Pane valvur mu suu ette, hoidja mu huulte uksele! (Ps 141:3). Jeesus, puhasta mind oma verega, et ükski nurjatu sõna ei tuleks üle mu huulte. Ilmuta mulle mu südame salajasi asju, et ma mõistaksin Sinu armu suurust ning võiksin meelt parandada kõigest, mis Sind ei austa. Tänu Sulle, Issand, et liit Sinuga on piisav mistahes eluolukorras -- ma ei pea kartma, kui Sina oled minuga, isegi siis mitte, kui vaenlased mind piiravad.

Anna võimsalt tunda oma ligiolu igale palvetajale täna. Tõmba inimesi Eestimaal oma osadusse, ava neile varjatud varakambreid, sest üks päev Sinu õuedes on parem kui muid tuhat (Ps 84:11). 

Palume ka, et Sa puudutaksid loodava riigikogu liikmete südameid, annaksid neile võimaluse endid Sinu valguses näha ja tunnetada oma tegelikku olukorda ja otsida Sind. Ilmuta ennast me valitsejatele. Palume, et nad võiksid mõista oma kõrkuse meeletust ning pöörduda Sinu poole.  Anna neile tarkust seda riiki juhtida.  Palume, et kogu rahvas tõstaks oma silmad Sinu poole, Issand, ja mõistaks, et Sina valitsed.

Palveteemad:
1) Jumal tooks palvevaimu oma kogudusse ning kasvataks igatsust (nälga ja janu) isikliku osaduse järele;
2) ühe (vabalt valitud) hääleka jumalavastase arvamusliidri pöördumise pärast;
3) Jumal annaks tarkust valitud riigikogule ning pööraks nende südamed;
4) Jumal ilmutaks oma au me maal imetegude ja tunnustähtede kaudu.
5) Jumal kaitseks Eestit, Baltikumi ja kogu Läänemere regiooni;

***********
Käesolev postitus on 2. osa 52-päevasest seeriast Jeremija raamatu põhjal, kus igal päeval loetakse järjest üks peatükk, mõtiskletakse pisut loetud Sõna üle ning palvetatakse maa ja rahva pärast. Postitused on järg 21-päevasele Taanieli palvele ja paastule 2015. a. riigikogu valimiste eel (http://www.facebook.com/paast2015).

Julgustan osalejaid võtma aega Jumalale palveks ja Sõna lugemiseks mingil kindlal kellaajal, umbes üks tund päevas (või pool tundi, kui nii pikalt ei jaksa). Väga soovitav on enne selle palvemõtiskluse lugemist selle päeva peatükk ise läbi lugeda ja otsida, mida Jumal sealt elavaks teeb.

Kuidas uurida jutustust?

Eelmise postituse algus on suht segane. Mõte oli selles, et olin leidnud muuhulgas oma materjalidest need 1994. a jaanuaris loodud tavakoguduse piiblitundi ettevalmistavad materjalid ning otsustasin need seal ära tuua, sest teooriale peab alati järgnema praktika. Tänase postituse aluseks on kunagi tõlgitud peatükk Oletta Waldi raamtukesest "Avastamise rõõm", kuid lisan märkusi ka jurde.

Selle nädala viimase"tunnina" tuleb narratiivi ehk jutustuse uurimine. Ehk siis enamik 5 Moosesse raamatust, Joosua, Kohtumõistjad, Rutt, Esra, Nehemja, Ester, Saamueli, Kuningate ja Ajaraamatud, aga ka evangeeliumite teatud osad ja Ilmutuse raamat osaliselt, Apostlite teod ka on kõik narratiivid. Ei teagi, kas nimekiri päris lõplik sai, aga väga suur osa Piiblist on igal juhul narratiiv ehk LUGU.

Soovitatakse kuut "abimeest", küsisõnu: Kes, mis, kus, millal, kuidas ja miks.
KES? -Kes on tegelased, kuidas neid kirjeldatakse?
MIS? - Pane tähele sündmuste, tegevuste ja tegelaste jutuajamise täpset järjekorda ja detaile. Mõnikord on kronoloogiline järjestus paigast läinud ja tõlgendamisel on abiks, kui see enda jaoks taasluua. Mida vastavad inimesed üksteisele. Mis on kõneluse, juhtumi õhkkond? Loe seda lugu kujutlusvõimega, püüdes "näga" seda stseeni oma vaimusilmas ning seda justkui uuesti läbi elada. Püüa lugedes näha, kuulda ja tunda seda, mida loo tegelased nägid, kuulsid ja tundsid (kaasaarvatud hääletooni, näoilmet, kehaliigutusi). Kas kirjakohas on midagi, mis tähelepanu äratab?
MILLAL? - Mis ajal see toimus? Mis on ajalooline kontekst? Millised asjad olid just (või ka varem) juhtunud ja kuidas nad selle looga haakuvad? Millised asjad juhtuvad selle loo tagajärjel?
KUS? - Pane tähele loo toimumispaika. Milline oli selle maa kultuur (Egiptus, Paabel või Israel)? Mis tähtsus on konkreetsel paigal, kus tegevus toimub (nt Jeesus seisis Pühakoja juures ja õpetas... - Miks on autoril seda vaja rõhutada?)

MIKS? - Püüa leida põhjuseid jutustatud lugude taustal. Miks need sündmused juhtusid just niimoodi? Miks käitusid tegelased just nõnda? Kas nad oleksid saanud teisti käituda? Miks mingi asi õnnestub/teine ebaõnnestub? Mis on sellise käitumise tulemus?
KUIDAS? - Kuidas lugu lõpeb? Kuhu jõuavad sündmused ja tegelaste teod välja? Kuidas tegelased omavahel suhtlevad, kuidas käituvad? Kas on mingi vahe käitumisega varem ja nüüd? (nt Peetrus enne ja pärast Jeesuse ülestõusmist). Mis selle erinevuse tingis? Kuidas oleksin mina selles olukorras käitunud (st Millise tegelasega ma sealt kõige enam hetkel samastuksin, kui mind ajamasinaga sinna viidaks?). Kuidas oleks lugu sel juhul lõppenud, kui mina oleksin olnud peategelane?

Mõnikord on jutustustes mingi "pähkel". Loed ja ei saa aru, miks see või teine inimene ütles või tegi nii, nagu ta tegi. Või miks on teatud lause sinna sisse lükitud. Siis tuleks ikka rohkem süüvida teksti ja püüda see pähkel katki hammustada, küsida nõu ka teistelt inimestelt või viimases hädas konsulteerida "tarku raamatuid", kui kusagilt mujalt abi ei saa . Selline lähenemine aitab pinnapealsete tõlgenduste ja rakenduste vastu, mis meile ammu pähe jäänud on ja "kulunud" tunduvad. Kui kohe teiste allikate juurde tormame, ei saa Sõna meie endi sees tööd teha ja jääb viljatuks nii meie eludes, kui nende eludes, kellele seda jagame.

Inimene, kes on midagi avastanud (tal on ahhaa! elamus), suudab palju veenvamalt oma avastust teistele edasi anda, kui see, kes vaid teiste inimeste mõtteid kordab ja vahendab. Vahe on umbes samasugune, kui soojal leival ja kuivikul, mis vaid hambaid lõhub (hädapärast saab midagi hamba alla, aga nälg on majas). Nii et Sõnaga maadlemine tasub vaeva. Nii saab Püha Vaim meile ilmutada Jeesust ja juhtida Jeesuse kaudu Isa juurde. Hoiatas ju Jeesuski meid Johannese evangeeliumi 5. peatükis: 39Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu- ja just need on, mis tunnistavad minust.40Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu. Vaid Sõna oma ellu lastes saab Jumal meie sees oma tööd teha ja rohkendada külvi, et me vilja kannaksime.

Arvestades ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga (st nende valikutega, mis tollel ajal inimestel olid ja asjadega, mida neil polnud) peaksime kasutama oma kujutlusvõimet, et näha seda lugu "elavana", püüdes samastuda tegelaste emotsioonide, igatsuste, vaevade, raskuste ja rõõmudega. Kergem on samastuda väliste tegevustega, kuid püüda võiks mõista ka sisemisi vajadusi ja emotsioone, mis nendes välistes tegevustes peegelduvad.

Punane niit
Vaatamata oma loomulikkusele selles mõttes, et Piibel on inimkeelne raamat, millest on võimalik aru saada, on ta muidugi ka üleloomulik, sest Piibel on iseendaga kooskõlas, kuigi autorid elasid eri ajastutel ja olid üksteisest kardinaalselt erinevad. Üheks üleloomulikkuse tunnuseks on Jeesuse vere liin, mis punase niidina kogu Piiblit läbib. Tema ristisurm, mis oli lõplik ohver inimese patu eest, sai eeltähenduse Vana Testamendi ohvriteenistuses. Ja isegi näiteks nahkriiete eest, mille Jumal esimese inimpaari alastust kattis, oli keegi loom andnud oma elu. Päästelugu algab "pulmaga", kus esimene Aadam saab endale naise ning lõpeb pulmaga Ilmutuse raamatu 22. peatükis, kus teine Aadam - Kristus - saab kokku oma Pruudiga, kes on Tema Ihu ning on lõpuks ometi abiellumisikka jõudnud ning võrdväärne partner.

Sellist kirjanduslikku võtet nimetatakse inclusioks, nimetasin seda vist eelnevalt sandwichiks. Seda on tihti mujalgi. Nt. Matteuse evangeliumi alguses on öeldud Jeesuse ühe nime Immanuel tähendus: "Jumal meiega!". Raamatu lõpus kinnitab Jeesus selle prohveteeringu täitumist, öeldes, et ta on iga päev meiega.

Jeesuse vere liiniks võib lugeda ka Jumala rahva loomise ja kandmise lugu. Vanas Testamendiks on selleks otsese vereliini säilimine Aadamast Taavetini ja Taavetist läbi Paabeli vangipõlve ja nn vaikse aja, kuni Messias sündis. Uues Testamendis on selleks Kristuse Ihu kogumine (Jeesuse verepalk) maa pealt eelkõige paganate (ehk mittejuutide) seast, aga kui paganate arv täis saab, siis ka Iisraeli uuesti vastu võtmine. Püüa lugedes alati ka neid liine jälgida, sest selle läbi avaldub järjest rohkem Jumala iseloom... tema armastus, halastus, pühadus, ustavus, võimsus, vägevus, tarkus jne jne.

Allegooria ja ülekantud tähendus
Paulus kasutab allegorilist lähenemist Galaatia kirja lõpus, kus ta räägib Aabrahami naistest ja nende lastest Iisakist ja Ismaelist (Gal 4:21). Paulusele omasel moel teeb ta seda "kõiki reegleid rikkudes" ja arvab Ismaeli järglasteks kõik vere poolest juudid. Kõik selleks, et oma mõtteid illustreerida. Kas meie tohime ka nii teha? Kui lugeda Augustinuse tõlgendust halastaja samaarlasest, siis jääb küll mulje, et algse looga on üsna vähe seost. Ehk, niiviisi võiks kontrolimatult mida iganes selgitada.

Samas, Jeesus nägi kõiges ümbritsevas seoseid Jumala Sõna ja Jumala isikuga ning nägi elu kui tervikut. Ta kasutas ka enda kohta palju sümboleid (Viinapuu, Tee, Hea karjane, Lammaste uks, Eluleib, Maailma Valgus jne), seega peaks nendele sümbolitele ka mujal tähelepanu pöörama. Näiteks, kas hulkade toitmise lood on ikka vaid pelgalt Jumala provisoooni demonstratsioon?! Kui see nii oleks, miks on meil sel juhul kaks eri lugu, kus erinev on nii inimeste arv, algne leibade hulk kui järelejäänud raasukeste arv. Miks meil kahte sarnast lugu vaja on?

Aga nüüd üks praktiline ülesanne.

Jeesuse ristilöömine
Luuka 23:32-49


A-osa jälgi detaile
1. Uuri Lk 23:32-49
KUS toimub tegevus?
MILLAL tegevus toimub? Kuidas seda teame?
KES on inimesed, kes tekstis figureerivad?
MIDA ja kellega räägib Jeesus ja mida teised inimesed ütlevad?

2. Analüüsi hoolikalt Luuka ev 34-49.
Püüa analüüsida, kuidas iga inimene Jeesusele vastab. Jaga paberileht neljaks osaks kirjuta detailid üles. I osa KES? II osa MIDA nad Jeesuse suhtes tegid? III osa KUIDAS vastasid Jeesusele? Milliseid tiitleid talle andsid? Milliseid asesõnu (sina, tema) nad tema kohta kasutasid? IV osa KUIDAS Jeesus vastas?

B-osa Püüa leida tähendusi
1. Näe seda stseeni vaimusilmas.
Püüa ette seda lugu kujutada nii, justkui oleksid sa seal olnud. Vali üks inimene ning jaga teistega, kuidas ja miks see inimene sinu arvates käitus ja rääkis ning mida mõtles. Kunagi kirjutas üks mu õpilastest võrratu kokkuvõtte teise röövli hingeelust. Ka see kirjatükk sattus mulle näppu ja tõi tagasi mälestusi.

2. Küsi endalt küsimusi
a) Inimeste sõnade ja tegude kohta: Kas kasutatud tiitlitel on mingit tähtsust? Kas kasutatud asesõndel on mingit tähtsust (sõdurid ütlesid "sina", valitsejad ütlesid "tema")?
b) Võtmesõnade kohta. Üks võtmesõnadest on "päästma". Mida see sõna tähendab? Mida tähendas see neile, kes Jeesusega rääkisid?

3. Püüa leida vastuseid küsimustele
a) Loe paralleelkirjakohti. Uuri Jeesusele antud tiitlite tähendust.
b) Uuri sõna "päästma", mõtle selle tähendusele ha kasutusele. Pane selle sõna kasutust paralleelkirjakohtades 19:10, Joh 12:47.
c) Loe seda kirjakohta eri tõlgetes

C-osa Tee Piibli õpetus isisklikuks.
Inimesed, kes ristilöömist pealt nägid, väljendavad erinevaid hoiakuid, mis inimestel või Jeesuse suhtes olla. Samas on võimalik, et oleme oma elus mingil etapil suhtunud Jeesusesse samuti, nagu need inimesed.

1. Määratle suhtumine
Millist suhtumist peegeldavad:
sõdurid, valitsejad, esimene röövel, teine röövel, rahvahulk, väepealik ?

2. Samastu kellegagi
Ilmselt oleme ka meie oma elus suhtunud Jeesusesse nii, nagu mõni selle loo tegelane.
Mõtle oma praegustele tunnetele. Samastu inimesega, kes sinu suhtumist praegusel hetkel Jeesusesse kõige paremini väljendab.
1) ... viha, sest Jeesus ei tee seda, mida sina tahaksid
2) ... vaatad kõrvalt, ei taha asjasse sekkuda
3) ... suhtud Jeesusesse üsna ükskõikselt
4) ... nõuad, et ta "päästaks" sind sellest olukorrast, milles oled
5) ... tunned end täiesti abituna, palud vaid: Mäleta mind!
6) ...lööd endale kurvastuses "vastu rindu", et õiglus on maailmast otsa saanud
7) ... kiidad ja ülistad Jeesust

3. Mõtiskle selle stseeni üle. Lõpeta laused:

Üks asi, mida ma (nüüd) usun, on see, et ...
Olen inimsuhete kohta õppinud seda, et ...
Hoiatav sõnum selles kirjakohas on...
Hea Sõnum selles kirjakohas on ...

4. Palveta oma suhtumise pärast, mida iseenda kohta teada said. Palu eestpalvet ka oma lähimatelt kaaslastelt. Jaga nendega pärleid, mida Piiblit uurides avastasid.

Kuidas piibliuurimist praktiseerida?

Leidsin mõned küsimused ammusteks piiblitundideks. Siinkohal oleks ju kena praktiseerida eelmises postituses Kuidas uurida Piiblit? loetut ja õpitut. Selleks mõned suunavad küsimused, mida siis hiljem järgmiste uuritavate raamatute kohta kohandada annab.

I Habakuke raamat

Habakukest on teada, et ta elas 7. sajandil eKr ja prohveteeris arvatavasti a. 612-588 eKr, enne Nebukadnetsari (Babüloni, Paabeli kuningas, paabel=kaldealased) kallaletungi Juudale, mis algas 605 a eKr. Iisrael ehk Põhja Kuningriik oli selleks ajaks juba assüürlaste poolt vangi viidud (722 eKr). Habakuke kaasaegne on Jeremija.

Tegevuskava:
1) Palveta ja otsi juhatust

2) Loe raamat 1-2 korda mõttega läbi. Mõtiskle loetu ple. Millised salmid ja mõtted jäävad kõlama?

3) Pane selgelt eristuvatele lõikudele pealkirjad ja koosta nendest ülevaatlik kava. Katseta julgesti. Kõik variandid on õiged.

4) Vaatlusküsimused
Milline on raamatu toon?

Kuidas aitab ajalooline tagapõhi mõista raamatu sõnumit?

Mis teeb prohvetile muret rahva juures?

Mis olid tolleaegsed rahva patud? (vt uuri Jeremijast (1-7), kui abi vajad)
Miks on Jumala lubatud karistus prohvetile vastumeelt? (kaldealased karistama)
Mida vasta Jumal sellele murele?
Kuidas prohvet sellesse vastusesse suhtub?
Missugused teguviisid toovad Jumala karistuse (2:9, 15 jne)?
Kust leiab prohvet jõudu rõõmutseda? Miks hävitus teda ei häiri?
Mida õpetab see raamat Jumala iseloomust?
Kas Jumal ei kuule palveid (1:2)? Põhjenda.
Millisen kujutled prohvetit inimesena? tema usuelu?
Veel küsimusi? Lisa nii palju juurde, kui oskad.

5. Tõlgendavad küsimused
Kuidas juhib Jumal ajalugu?
Mis on sotsiaalse õiglusetuse tagajärg?
Mis on Habakuke raamatu põhjal sõdade ja hävituse põhjus? Miks lubab Jumal hävituse maale?
Kus on Jumal, kui jumalarahval (ebaõiglaselt?!) raske on?
Kuidas peaks jumalarahvas raskeid olukordi taluma? Kuhu pöörduma, kuidas käituma?
Mida annab prohvetile teadmine tulevastest õnnetustest? (Miks võib prohvet rõõmutseda hädade keskel?)
Mis annab prohvetile lootust?
Kuidas komenteerida väidet Pimedaim aeg on enne koitu Habakuke raamatu valgel?
Kuidas Jumal suhtub meie kahtlustesse?

Millised on peamised teemad, mis välja joonistuvad ja millest võiks ka teistele jagada? Nt konkreetsete vastustena küsimustele:
Milline on Jumal ja kuidas ta tegutseb?
Milline on inimene ja mida ta vajab jumalakartlikuks eluks?

6. Rakendus
Milliseid paralleele võime leida Juuda tolleaegse olukorra ja meie ühiskonna/üle-eestilise koguduse vahel?
Milline peaks olema meie vastus nende paralleelide äratunnetamisel?
Mida on prohvetil meile õpetada?
Milline kirjakoht rääkis isiklikult enim Su vastu ja millised juhtumid Sulle koheselt meenusid?


II Jakoobuse kiri

1. Loe kiri läbi, mõtiskle selle üle ja uuri seda põhjalikult.

2. Kes on kirja autor? Mida me temast teame? Kõige tõenäolisemalt Jakoobus, Jeesuse poolvend. 1 Kor 15:7, Gal 2:9, Apt 15

3. Kellele Jakoobus kirjutab? Kes on 12 suguharu?

4. Miks see kiri kirjutati? Võta peatükkide kaupa kokku, milised olid selle koguduse probleemid. Milline on kirja toon? Kas see muutub läbi raamatu?

5. Pane peatükkidele pealkirjad (kuni 1 lause). Kirjuta need üles.

6. Milliseid lahendusi pakub Jakoobus koguduse olukorrale? Kirjuta üles kõik manitsused, käsud, keelud.

7. Milline on õige usk Jakoobuse arvates? Kas ta läheb Rooma kirjaga (eriti 4. ptk) vastuollu?

8. Millised on seosed Mäejutlusega?

9. Mis on kirja põhiteemad? Mida õpime Jumalast, inimesest, inimestevahelistest suhetest, inimese ja Jumala vahelisest suhtest? Milline on Jumala tahe kõigi nende suhete jaoks?

10. Vali üks kirjas toodud piiblikangelane (Raahab, Iiob, Eelija). Uuri nende elust ka Vanas Testamendist ja püüa mõista, milles seisnes nende usk. Kuidas see kriitilistes olukordades väljendus?

11. Vali üks kirjas käsitletud teemadest (kannatused, kiusatus, keele talitsemine, usk, teod) jne. Guugelda seda sõna http://www.piibel.net/ ja uuri, kuidas on seda sõna kasutatud teistes kirjakohtades. Millised on järeldused? Kuidas minu arusaamine sellest teemast seeläbi avardus?

12. Millised kirjakohad kõige valjemini "rääkisid" ja kõige elavamaks said? Mis on need 3-5 asja minu elus, mida peaksin ümber hindama/korrigeerima oma elus ja mõtetes selle kirja valgel? Milliseid julgustusi ja kinnitusi kogesin?

Ülevoolavaid õnnistusi kõigile, kes viitsivad neid harjutusi kaasa teha!

Kuidas uurida Piiblit?

Tänasest algab nädalalõpu piiblikool :-). Usun, et on tulnud aeg jagada, kuidas midagi teha või tegemata jätta. Mitmeid vihjeid olin saanud juba nädala jooksul, et selline vajadus on. Täna siis taipasin, et Teeme ära! Kuna olen kraadiga piibliõpetaja ja seda ametiti ka kunagi praktiseerinud, siis kasutan oma vanu materjale, tehes neist loomulikult mingi valiku ja püüdes samas kõigele värske pilguga läheneda. See tähendab ka seda, et püüan materjali pisut lihtsustada ja praktilisemaks teha, et see kes loeb, võiks joosta (vana tõlge) või soravalt lugeda (Ha 2:2)

Paulus kirjutab oma usupojale Timoteosele: (2Tm 3:14): 14Aga sina püsi selles, mida sa oled õppinud ja usaldanud, teades, kelle käest sa oled õppinud, 5ja kuna sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. 16Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks,noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, 17et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.

Paar märkust: 1. Pühad kirjad võivad tarkust anda ja tulla päästeks, aga ei pruugi. Asi ei juhtu iseenesest. Midagi on veel lisaks vaja. 2. Väärtusta koguduse ihu osadust (püsi selles, mida oled usaldanud, teades, kes seda sulle õpetas) 3. Pühakirja õppimise ja uurimise eesmärk on Jumala rahva varustamine praktiliseks eluks, mitte ajugümnastika.

Piibel kui raamat. Tõlgendamise võimalikkus ja praktiline näide.

Kuigi Piiblisse tuleb alati suhtuda austusega ja kohelda seda kui Jumala Sõna (pese eelmnevalt määrdunud käed, hoia Piiblit korralikult, palveta ja otsi Jumalat, enne kui lugema/uurima asud jne), tule samas ka mõista et Piibel on antud meile ajaloolis-grammatilises kontekstis. See tähendab seda, et sündmused toimusid teatud ajal, neil oli teatud tähendus, teatud põhjused ja tagajärjed. Seega on inimajalugu üks olulistest komponentidest Piibli sõnumi mõistmisel. Enamasti küll selles kontekstis, et näe, juhtuski nii, nagu Issand oli ette ennustanud. Ajaloolises tõlgenduses tuleb tähele panna ka kultuurikonteksti ja kirjutamise tingimusi. Võiks iganenud tavade kohta küsida, et mida tänapäeval see tähendada võiks, kuidas on kombed muutunud (nt tänapäeval ei teenita kujusid (baale), aga kas tähendab see, et meil ebajumalaid polegi?! Kui on, siis millises vormis me nad tänapäeval ära tunneme?)

Teiseks tähendab see seda, et Piibel on kirjutatud inimkeeles, et INIMENE seda lugedes sellest aru saaks. Vastandiks oleks mingi märk või kujutis, mida ainult keegi väga valitud inimene mõista saaks ja ainult väga spetsiaalste instrumentide (nt võluprillid) abil. Ajaloos on sellised näited täiesti olemas. Piibel aga on KÕIGILE kättesaadav, täpselt nii nagu Jeesus sündis tallis, et kõik inimesed ennast temaga samastada saaksid, on ligipääsetav ka Jumala sõna. Sõna lugemine ja mõistmine pole vaid valitute privileeg.

Grammatiline kontekst tähendab lisaks kättesaadavusele ka seda, et seda tuleb lugeda kui igat teist raamatut, kus sõnadel on mingi tähendus ja laused moodustavad terviku, millest koosne tekst. See tähendab lühidalt seda, et kõik kirjanduse ja emakeele tunnis kuuldu, kuidas tekstist aru saada, tuleb kasuks. Jällegi on kontekst üks olulisemaid asju.


Tähele tuleb panna sõnade tähendust.

1. Sõnade kasutus -Milliseid sõnu kasutatakse? Mis on nende värving, emotsionaalne/mitteemotsionaalne? Milline on õhkkond seda lugedes?

2. Sünonüümid ja antonüümid- samatähenduslikud ja vastupidise tähendusega sõnad (midagi lugedes püüa mõelda sünonüümidele ja antonümidele)

3. Metafoorid ja muud kõnekujundid.

Tähele tuleb panna ka sõnade omavahelisi seoseid. Sõnade järjekord lauses, korduste kasutamine, jne.

Tähele võiks panna ka kirjanduslikku žanrit (kas on tegemist poeesiaga või jutustusega), sest neil kõigil on väike omapära, kuidas mõista. Nt. heebrea luule üks põhimõtteid on, et teine rida kordab sageli esimest (kas sünonüümselt või antonüümselt), kuigi võib olla väljajätmisi ja kõik elemendid pole esindatud. Nt Js 1:3Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime, aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista.

Kas siin on tegemist sellega, et härg on targem kui eesel? Üks tunneb peremeest, teine aga ainult tema toidulauda?! Sugugi mitte, kirjakoha võib lahti kirjutada/mõelda nii ja lisada puuduvad sõnad:

Härg tunneb oma peremeest (ja Isanda sõime)
ja eesel (tunneb) oma (peremeest ja) isanda sõime,
aga Iisrael ei tunne (oma peremeest ja oma isanda sõime, st kust toit tuleb),
mu rahvas ei taha mõista (ei peremeest, ega seda, kust toit tuleb).

sõna AGA vastandab siin kaks gruppi. Juhmid loomad vs Jumala valitud rahvas. Esimene saab aru, teine ei saa. Kui juhm see rahvas siis ikkagi on, kui loomadki Jumalat paremini mõistavad?!

Olemegi jõudnud kirjakoha VAATLUSEST (mis sõnad on kasutatud, kuidas kasutatud) TÕLGENDUSENI (mida see tähendab?). Kolmas etapp on RAKENDUS. See tähendab, et tuleb küsida, mida MINU jaoks see kirjakoht tähendab? Ehk siis küsimused: kas mina TUNNEN (mitte ainult ei TEA temast oma mõistusega, vaid TUNNEN) oma peremeest, st oma Jumalat. Kas mul on isiklik suhe? Kas tahan teda mõista ja tundmises areneda või on mul ükskõik?

VAATLUS - Vastab küsimusele "Mida ma siit loen?"

I. Loe mingi lõik või raamat läbi, püüdes mõelda sellele, millest seal juttu on. Püüa leida põhiidee või sõnum. Püüa loetu sisu kokku võtta lühikeste pealkirjade või alapunktide kaupa. Kirjuta need pealkirjad üles. Nt. Rooma kirja 4. ptk

1. Õndsaks ei saa tegudest 4:1-8
a. Näide 1: Aabraham
b. Näide 2: Taavet
2. Õndsaks ei saa religioossete rituaalide täitmisest
a. Näide: Ümberlõikamine
3. Õndsaks ei saa käsust 4:13-15
4. Õndsaks saab usu läbi 4:16-25
a. Tõotuse kaudu 4:16-22
Näide Aabraham ja Saara
b. Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi 4:23-25

Kõige paremini annab niimoodi liigitada Pauluse kirju, aga meetod on abiks ka teiste raamatute puhul. Evangeeliumite ja nt Moosese raamatute puhul võiks lõikudele ja/või peatükkidele panna oma pealkirja (kui tegevus muutub). Seejärel tuleks vaadata, miks on see järjekord just selline. Mis eelneb, mis järgneb, kas sellel on mingit tähendust? Mõnikord on kasutatud "sandwichi" -hamburgerit, nt veritõbine naine puudutab Jeesuse kuuepalistust just siis, kui Jeesus ruttab surnud tüdruku juurde. Mida see näitab Jeesuse prioriteetidest (nt kiirustamisest, sahmimisest või selle puudumisest jne)?

II. Süüvi sisusse:
1. Esita hulgaliselt küsimusi: Miks? Kuidas? Millal? Mis? Kas? Kes? Kus? Nt. Kes on tegelased? Mis toimub? Kus tegevus toimub? Millal toimub? Mis sündmused leiavad aset vahetult enne seda (kas põhjuslik seos olemas?) ja pärast (tagajärg?-võib olla, võib ka mitte olla)?

2. Kas on tekstis manitsusi, hoiatusi, käske, keelde, nõuandeid, tõotusi, julgustusi?

3. Millise õhkkonna kirjakoht loob? Rõõm, mure, ärritus, tänulikkus, iroonia, ärevus suursugusus?

4. Kuidas on salmid/lõigud omavahel seotud? Milliseid sidesõnu on kasutatud (ja, ning, ega, või, AGA, jne) ja mis lisatähenduse nad annavad. SEEPÄRAST on seal kindlasti millegi pärast. (What is therefore there for?!) Mille pärast siis? Vaata eelnevalt lõiku/lauset vms. (Kuna need asjad on NII, siis SELLEPÄRAST on need teised asjad NII.) Pärast seda kui....; kuna...siis...; selleks et... jne

5. Püüa üles leida võtmesõnad (rasked sõnad, teoloogilised sõnad, sünonüümid, antonüümid, sõnad, mis aitavad loetust aru saada, emotsionaalse värvinguga sõnad, sõnad, mis väljendavad tundeid, korduvad sõnad (kas kõik on otseses või on mõni tähendus ka ülekantud?) Selle viimatimainitu näiteks tooksin sõna "magama" 1 Tess 4:13-15 ja 5:6-7, 10. Sõna on kasutatud kolmes eri tähenduses. Leia need üles!

6. Vali enim silmatorkav võtmesõna ja guugelda seda http://www.piibel.net/ kaudu. Kus on seda sõna veel kasutatud? Millise lisaväärtuse see annab uuritavale kirjakohale?

7. Kuidas haakub see kirjakoht ülejäänud Piibliga? Kuidas läheb kokku või vastandub? Nt meie näide Rooma kirja 4. ptkst. Kas siin on vastuolu Jakoobuse kirja 2. peatükiga, kus ka räägitakse usust ja tegudest. Mida see võrdlus juurde annab tervikliku õpetuse jaoks?


TÕLGENDAMINE- vastab küsimusele: Kuidas seda mõista?

Sageli tõlgendab autor ennast ise (nt Jeesus tõlgendas tähendamissõnu). Mõnikord aitab tekstist aru saada tema kultuuriline ja ajalooline tagapõhi. Lõpuks tuleb vaatluse ja ülejäänud Sõna valgel otsustada, millest tekst räägib. Selle järelduse võiks endale ka kirja panna.

Pühakirja meelevald on Jumala enda meelevald. Sellest tunnistab ka Jeesus Mt 5:18. Peetrus kirjutab Pauluse kohta: 2Pt 3:16 Sama ütleb ta kõikides kirjades, kus ta räägib neist asjust. Nendes on küll mõndagi raskesti mõistetavat, mida õppimata ja kõikuvad inimesed väänavad nagu muidki raamatuid iseendale hukatuseks. Kuna autoriks on Peetrus, lihtne kalamees, siis ei saa "õppimata" kuidagi viidata magistrikraadi puudumisele, vaid ikka sellele, et inimene keeldub õpetust vastu võtmast.

Ehk siin on antud hoiatus, et Jumala Sõnasse ei tohi suhtuda triviaalselt. Tuleb allutada ENNAST Sõnale, mitte vastupidi, väänata Sõna oma mõtetele vastavaks. Üks väga ohtlik ja hoiatav näide saadeti mulle eelmisel nädalal (autorit polnud nimetatud) ja paluti arvamust, et mida see tähendab. Kirjakoht oli Ef 3:20 Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata paljurohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda... Sellest kirjakohast oli keegi järeldanud, et tsiteerin: (((Ef 3:20, see on mõtlemise ja palumise reegel. Mõned arvavad, et saadakse palumise pärast, kuid piibel ütleb ka “palumise” ja “mõtlemise” kaudu. Jumal annab vastused meie mõttemaailma kaudu, võib teha üle kõige selle mida me mõtleme või palume. ))).

Kui sellele sõnale otse silma vaadata, siis mingit mõtlemise reeglit sealt küll kuidagi välja ei pigista. Pigem on ju öeldud, et VÄGI SAADAB KORDA. Ja ÜLE SELLE, mida mõtleme või palume. Vahet pole (selle kirjakoha kontekstis), kas ÜLDSE mõtleme või palume. Kui tuletada selline reegel, siis peaks olema kusagil mujal see väga selgelt välja toodud (nt palvete mõju kohta on ohtralt kirjakohti: Paluge, siis antakse! jne jne), mõtlemise ülistamisest ei oska ma kohe ühtegi tuua. Manitsetakse küll mõtlema taevastele asjadele Kolossa kirjas ja mõtlema ja mediteerima Sõna üle läbi terve Piibli, kuid lõpuks on see ikkagi küündimatu: Issanda teed ja mõtted on kõrgemad (Js 55:8). Kusagil ei ole öeldud, et küll teie palved on ikka mannetud, vastupidi Jk 5:16 Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. Ükski tekst ei saa tähendada seda, mida seal kirjas ei ole.

Et just niisugused on need väga ohtlikud väänamised, mida õppimatud ja kõikuvad inimesed propageerivad ning mis hukutavad nii neid endid, kui neid, kes neid kuulavad. (parafraas 1Tm 4:16 Pane tähele iseennast ja õpetust, jää kõigesse sellesse püsima, kui sa seda teed, siis sa päästad enda ja need, kes sind kuulavad.)

Ka Jakoobus manitseb 3. peatükis Sõna jagajaid (st õpetajaid). Lõik järgneb vahetult terve peatüki pikkusele manitsusele, mis algab sõnadega, ärge püüdke paljud saada õpetajateks, sest vastus on väga suur. I-le paneb punkti Jk 3. peatüki lõpp:

13Kes teie seas on tark ja arusaaja? Las ta näitab hea käitumisega oma tegusid tarkuse tasaduses.14Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu!15See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik.16Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid.17Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.

Hoiatus on siin selles, et kui süda pole puhas, ei saa ka Sõnast õigesti aru. Ka Jeesus väljendab seda mäejutluses, öeldes: Kui su silm on rikkis, on kogu ihu pimeduses Mt 6:23. Ja see on VÄGA ohtlik olukord. Kui Sõna on Sulle kuidagi kuiv ja ei avane, siis seisa Jumala ees ja las ta näitab Sulle Su olukorda ja seda, mida on vaja enne ära korraldada. Väga ohtlik on seda kuivust mitte tähele panna ja siis forsseerida ja oma mõtteid Jumala mõtete pähe esitada. Sest süda läheb siis ju järjest kurvamks ja tühjemaks.

RAKENDUS - Kuidas seda praktiseerida?

Jk 1:22Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.

Praktika on parim ravim vaimuliku liigsöömise ja "ülisuurte peade" vastu. Praktiseeri ise seda, mida õpetad. Mul siin märkmetes on kirjas 3 sammu

1. veendu, et oled õigesti tõlgendanud
2. pane leiud printsiipidena kirja
3. ela ise nende printsiipide järgi

Kui loed Piiblit oma tarbeks, siis praktikas tegelikult juhtub nii, et need kolm etappi (vaatlus, tõlgendus, rakendus) toimivad koos ja ilma teadliku panustamata (võib olla ka vilumusest). Nt loed midagi ja Vaim avab ja südamesse tuleb äratundmine ja kindel teadmine, mida ma edasi pean tegema. Et mingeid printsiipe pastakast välja imema ei pea. Sõna on nii suus ja südames.

Samas, kui me aga jutlustame teistele, on mingeid juhiseid siiski vaja. Printsiip võiks olla seega:

1. kooskõlas ülejäänud Sõnaga

2. olema spetsiifiline, et inimesi tegevusse innustada (mine oma kambrisse ja sule uks!) mitte liiga üldine ("me peame Jumalat armastama" või "kanna oma risti!"--kuidas seda tegema peaks?)

3. kohandatud sihtgrupile. Mida Sõna täna MEILE ütleb? Milliseid probleeme meie koguduses/kirikus/ühiskonnas see printsiip käsitleb? Milline on sihtgrupi vanus, tagapõhi, vajadus, huvid?

4. olema realistlik. Konkreetne, mitte abstraktne. Samastu kuulajatega, püüa olla kursis inimeste väljakutsetega (probleemid, võitlused).

5. Praktiseeri ise seda, mida kuulutad. (Ära pane teistele koormaid, mida ise vaevalt liigutada jaksaksid, aga ei suvatse (Mt 23:4)).

16Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale!