Olemas! Tehtud!
Ma tõesti usun, et nii ongi. Et ongi nii lihtne nagu need neli punkti, kui nad praktikasse panna.
1. Confess all known sin (Tunnista kõik oma teadaolevad patud)
2. Deal with and get rid of anything ‘doubtful’ in your life (Lõpeta ära igasuguse "kahtlaste" asjadega tegelemine, saa neist asjadest vabaks)
3. Be ready to obey the Holy Spirit instantly (Ole valmis alistuma Pühale Vaimule otsekohe)
4. Confess Christ publicly (Tunnista Kristust avalikult)
Sellist jutluste kondikava kasutas Walesi ärkamise ajal 26-aastane Robert Evans, kelle teenimistöö tulemusena aasta jooksul 100 000 pöördus. Tehke järele, tänapäeva jutlustajad! More info: http://www.welshrevival.com/lang-en/1904evanroberts.htm
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaEks ootasin minagi seda pasunahäält reede õhtul, aga ei läinud õnneks... :-(
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaKuidas saab? --Ikka saab! Arvatakse, et kui Jumal tuleb, küll tema siis äratab. Senikaua täname ja rõõmustame, et meil on parimad autod, majad, töökohad, pangaarved. See ongi väidetavalt see rõõm ja rahu Pühas Vaimus.
VastaKustutaJa maailm peab pisarates meelt parandama, siis nad saaks ka hakata sama tubliks kui meie oleme.
Püüdsin täna ühele grupile väita, et me oleme justkui professionaalid, et ükskõik, mida öeldakse, miski ei eruta enam ega pane närvi liikuma. Selle peale tuli protestilaine. Aga ometi on neil kogu aeg kõik vastused kõigile küsimustele olemas. Ja mõned vastused on eriti pikad ja põhjalikud, nii et järg käest kaduma kipub, kui lugema satud...
Lõpuajad, mis parata, öeldakse ka. Aga selle apaatsuse pärast kõik ju ära lõpebki. Ja seda teadis Jeesus hästi, et ta enam usku ei leia maa pealt, kui ta tuleb. Isegi innukam osa käib juba ammu "nägemises"-kõik on juba ammu käes. Nüüd jääb üle vaid tänada...
Esiteks suur tänu väljendamast neid kõiki mõtteid ja südame igatsusi, millest olen juba pikka aega blogi vahendusel lugenud vahel imestan, et kust Sa neid välja imed :) - ei ole sugugi lihtne panna neid asju sõnadesse. Mõtisklen ka ise samadel teemadel, mistõttu elan kaasa ka teistele, kes samas suunas ja igatsuses mõtlevad ja otsivad ning ma usun, et lõpuks ka leiavad.
VastaKustutaKonkreetse kirjatüki juures aga tekkis mul küsimus, et mida mõeldakse avaliku tunnistamise all? Originaalist selgub, et vend nt palvetas avalikult palvekoosolekutel...jah, seegi nõuab vahel julgust. Inimesed reeglina teavad ju, et oleme kristlased, kas peetakse silmas nt seda, et elame nende keskel evangeelimi vääriliselt austades oma sõnade ja tegudega Kristust? Või peaksime hoopis nui neljaks evangeliseerima oma sugulasi ja naabreid, hoolimata sellest, et nad meid varsti isegi oma väravast sisse ei lase? :) Et kuidas Sa seda asja enda jaoks mõistad ja praktikasse rakendad?
Püüan mitte välja imeda:D, kirjutan siis, kui teisiti enam rahu ei saa:-). Aga aitäh kirjutamast.
VastaKustutaConfess publicly, on ikkagi kõigile teada andmine, et oled kristlane. Selle fakti mitte varjamine, et tahad end Kristusega samastada. See sõnapaar ei kätke endas teiste evangeliseerimist, kuid eeldab küll, et kõik igapäeva valikud tehakse sellest suhtest lähtuvalt.
Näiteks kui keegi küsib, miks sa ei joo, kui teised töökollektiivis napsu võtavad, siis ei hakka hämama, et "võtan antibiootikume ja koos ei tohi" vms. Et kokkuvõttes siis ehk elada evangeeliumi vääriliselt ja kui küsitakse, siis selgelt aru anda selle lootuse kohta, mis meil on.
Ja muide, kui praktikast rääkida, olen märganud, et kui need kolm esimest punkti on täidetud, hakkab miski sinus ja sinust voolama ja siis hakatakse küsima, et mis lahti ja kus ja kuidas. Nii et väravad tehakse kõik lahti hoopis:-)
See on vägagi selgitav ja tõesti, kui nüüd selle peale edasi mõelda, siis ma pean tõdema, et just nii see on - kuidagi see igatsuse suurus on korrelatsioonis väljaelatuga küll, kuid pean tõdema, et kindlasti on mul selles osas veel arenenemisruumi kõvasti.
VastaKustuta