Tegemist siis Heebrea kirja hoiatusega, mis uues tõlkes kõlab nii ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks. (Hb 12:15). Tahtsin mina kirjutada selle eelmise teema jätkuks kirjakohtadega selgituse, kuidas Jumala au ja auhiilguse nägemine ikka ongi kõigi asjade võti, kuid nüüd tunnen, et pean kirjutama hoopis sellest teemast.
Tegelikult on need teemad ka pisut seotud, küll sellises negatiivses võtmes. Nagu üks armas õde eilses piiblitunnis ütles, oli Eliisa teener Geehasi näinud Jumala tegusid, kuid ta süda oli paadunud. Lisaksin, et samuti Juudas Iskariot. Et siis järeldus võiks olla selline, et mitte Jumalariigi struktuuridele ligidal seismine ega oma aja kõige vingeima jumalamehega isiklik lähedane kontakt pole see, mis inimese Jumala riiki toob. Vaid ikka see isiklik nägemus Troonil Istuvast Tapetud Tallest, kes on väärt rikkust ja väge ja au ja ülistust.
Pärast piiblitundi, kus me ei jõudnud selgusele, et millised need valeprohvetite viljad siis ikkagi on, kõndisin ma kodu poole, jalutades mere ääres ja kuulates mp3st järjekordset jutlust. Growing through mistreatment 2. Seda ei saa kohe alla laadida, küll saab seda seeriat 5 dollari eest osta http://www.ihopmp3store.com/Store/Categories/1000000545/All_MP3s/Teaching_Series/Speaker/Allen_Hood.aspx
Aga piiblitunnis siis juhtus nii, et valeprohvetite vale vili, mida neil ei ole, ja õige prohvetite õige vili pidi olema see, kui suure armastusega nad suhtuvad kaaskristlastesse ja kui hästi nad kõigiga läbi saavad. See pidigi olema üks nähtavamaid märke. Kui siis pressida edasi ja küsida lähiajaloo kohta, nt Karl Reits visati omal ajal kõigi meie armsate vendade poolt kirkutest välja ja sõnum polnud ka kellelegi meelt mööda, et kuidas siis tema viljaga on?
Või Jeremija? Riiakas ja tülikas mees, kes isegi soovis enda surma, sest need sünumid, mida edastama pidi, olid nii rasked. Ja kui ta püüabki kõrvale hiilida, siis ei leia ta ka endale enam mingit rahu (Jeremija 15). Lahenduseks pakub Jumal talle meeleparandust ja pöördumist (Jer 15:19-21). Samas valeprohvetid olid austatud ja armastatud, neil ei olnud suhtlemisprobleeme, rahvas järgis neid reservatsioonideta, sest Jumala põhiolemus on ju armastus ja nende sõnum oli sellega kooskõlas. Valeõpetajatest rääkivad 2 Pe 2 ja Juuda kiri hoiatavad ka, et valeõpetajad on need, kes räägivad inimeste meeleheaks. Ehk nagu ka ettekandja ütles, olevat John Wesleygi pidanud valeprohveteiks just laia tee õpetajaid, et lai tee viib taevasse, pühitsus pole oluline...
Sammusin siis kodu poole ja mp3 pealt oli jutluste järjekord jõudnud just sinnamaale. Jutluses räägib Allen, kuidas viha on Uues Testamendis pea alati seotud deemonliku tegevusega ja nii kui me laseme vihal endast võitu saada, muutume kasutuks (ses mõttes, et me ei suuda enam toimida korralikult). Ja probleemiks on just see, et me arvame, et koguduses ei tohi meid keegi enam müksata. Tal pole selleks õigust. Maailm võib meid kiusata, aga koguduses peame olema kõik sellised kenad ja armsad, et me üksteiselt enam kunagi haiget ei saa. Kui keegi meid müksama peakski, siis mõtleme, et nojah, 2% osas oli tal ehk õigus. Samas 98% oli ta täiesti valel teel, nii et see inimene küll millekski ei kõlba. Ja muidugi kõige rohkem vihastab meid see, kui teisel on õigus. "How DARE YOU remind me of my humanity?!" (Kuidas sa julged MULLE minu inimlikkust meelde tuletada?!).
Ta ütleb ka, et mäejutluses on esimeseks hoiatuseks Mõrv (Mt 5:21-24). Me küll tänapäeval ei mõrva füüsiliselt, ütleb ta, kuid me puksime inimesi oma osadusest välja, kui keegi meid kuidagi häirib ja/või müksanud on. Ja tegelikult on ka see MÕRV. Just sellepärast on vihane oleku pärast kohus, suurkohus ja põrgutuli. Mitte selle pärast, et "karistusseadustikus on just sellised paragrahvid", vaid sellepärast, et kui su südames on viha ja kibedus, siis on seal ka deemonid ja need heidetakse lõpuks tulejärve. Sa lähed koos nendega, sest ei ole tahtnud neist kaaslastest siin maailmas vabaneda.
Ka Jakoobus räägib viha ja deemonliku seostest. Jakoobus 4:1-10 Ja loomulikult ei saa Jumala vaim vabalt tegutseda südames, kus deemonitele vaba voli on antud. Allen ütleb ka, et kui keegi tuleb oma viha probleemiga tema juurde, siis ta juhib nad kohe Jak 4:1-10. Pole probleemi. Aga kui keegi mind ennast müksab, siis on asjad teisiti! Siis ma lajatan vastu! Kogu täiega. Ja oh, küll oli hea! Mnjah, vaid lühiajaliselt. And the demon in you just got bigger... (ja deemon su sees muutus just suuremaks)
Kui Kain oli pahur (1 Mo 4:3-8), siis Jumal küsis ta käest: Miks sa vihastusid? Miks sa pilgu maha lööd? Mitte, et Jumal poleks teadnud, miks, vaid ta tahtis, et Kain saaks kontakti oma langenud loomusega. Sest, kui sa head teed, st kui oled vihastunud Jumala asjade pärast, siis on su pilk suunatud üles ja sa otsid Tema juhatust. Kui sa aga head ei tee, luurab patt ukse ees (mitte abstraktne kurjus, vaid konkreetsed deemonid, kes otsivad ulualaust). Aga SINA pead patu üle VALITSEMA. Aga nagu teame, ei tahtnud Kain valitseda iseenda üle Jumala abiga (sest see tundus liiga alandav), parem oli võtta asjad iseenda kätte ja tulemuseks oli mõrv. Esimene inimajaloos.
Kui viha ja enesehaletsus kokku saavad, siis on see surmav kombinatsioon, ütleb Allen. Patt luurab ja toob lõpuks surma. aamen! Nii see tõesti minu elus ka oli. Ja kuidagi koos sellega tuli tunne, et ma võin neid asju oma elus lubada, sest "ma olen ju nii palju kannatanud..."
Allen ütleb, et põhiline probleem on SURGE, see midagi, mis südames kihvatab, kui me vihastume. Ja selleks annabki Jumal armu, annab, et me võiksime sellega tegeleda ja kihvatusest vabaneda, enne kui viha juur meid endid hävitab. I tell you, there is something far greater than being right---it's being FREE. (Parem sellest, et mul on õigus, on see, et ma olen VABA!) Ja ka koguduses ei paku Jumal meile probleemideta ja müksamisteta elu, vaid ta pakub meile viise, kuidas toime tulla iseendaga ja kuidas nende müksamistega edasi elada. Mitte inimesi tõrjudes ja vältides, vaid tunnistades nii iseenda kui teiste langenud ja purunenud loomust. Ja võttes vastu Jumala andestuse ning Jumala laste au vabaduse.
Ja tagasi tulles valeprohvetite juurde, need seespidiselt kiskjad hundid, arvan ma, on need, kelle viha juured on üles kasvanud ja kes on valmis isikliku ja ametkondliku näiva või nähtava kasu nimel hävitama keda iganes või mida iganes. Nii oli see ka Jeesuse ajal, kui teatud inimestele oli Jeesuse sõnum väga vastukarva. Ja selmet oma südame viha juurtega tegeleda, oli parem see inimene isoleerida. Nii oli see Jeremija ajal ja ilmselt ka kõigil teistel aegadel. Sest inimsüda pole muutunud, see on läbinisti petlik ja patune ja ka meie inimlapsed, pole sellega hakkama saanud... inimsüda jääb lõpuni kurjaks. (Alleni kirjelduses, et pole nii, et pool südant on hea ja sellega on Ok ja poolt südant on vaja puhastada--ei, vaid KOGU SÜDA on lõpuni kuri). Võime teda vaid isetehtud viigilehtedega lappida, kuid see ei jää püsima. Ja kui me ei suuda oma kurjusega silmitsi seista ja isegi ei näe Jumaliku puhastuse vajadust, siis ei saa meid keegi aidata. See on siis, kui arvame, et enam vähem ju saame kõigi HEADE inimestega läbi (ergo: minu viljad on seega head) ja ju mul on kõik seega korras. Aga raskuspunkt on hoopis mujal. Südames on deemonid ja Jumal ei saa tegutseda...
5Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata: "Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse"?
6Aga ta annab veel suuremat armu; seepärast ta ütleb:
"Jumal paneb vastu ülbeile,
aga alandlikele annab armu!"
7Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.
8Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud!
9Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks!
10Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar