neljapäev, 23. november 2023

Jüngriks olemine peab algama Jumalast

   Katkend raamatust: 

 Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest". 

Tõlkinud Kõrberoos UY. 

Copyright ©2023, by OneKing, Inc. All rights reserved. 

I osa IV alapeatükk



Jüngriks olemine peab algama Jumalast

Enne, kui vaatame piibellikku silmitsemise mustrit, peame mõtlema, miks jüngriks olemine peab algama vaatlemisest.

Jüngriks olemine on ülesehitamise protsess – see on inimeste ehitamine. Kui midagi ehitada, peab teadma, milline lõpptulemus välja näeb. Näiteks koostavad arhitektid ja insenerid valmis toote joonised, et töölised teaksid, mida ja kuidas nad tegema peavad. Ilma joonisteta ei teata, mida ehitatakse.

Jumal tahab kujundada inimesi, kes saavad Tema sarnaseks, ja Jumal Jeesuse isikus on jooniseks – Jumala kuju on jüngerluse lõplik „toode“.

Jüngriks olemine peab algama silmitsemisest, sest jüngriks olemine peab algama Jumalast – kui sa ei näe Jeesust järjekindlalt ja teadlikult, siis sa ei tea, milliseks Jumal tahab, et inimene muutuks. Ja kui sa ei tea, milline peab olema jüngerluse tulemus, siis ei saa sa korralikult jüngriks saada.

Kui teeme jüngerlusest eeskätt iseendast parema versiooni kujundamise, siis pole me põhiasjale pihta saanud. Jumal ei püüa luua paremaid inimesi. Ta kujundab rahvast, kes oleks nagu Tema. Me mõtleme sageli praegusest ajastust kui ajast, kus meie endi saatus lahti rullub, kuid praegune ajastu loodi selleks, et ilmutada, kes on Jumal, ja paljastada, mida Tema tahab. Meid kutsutakse Tema loosse, et saaksime olla kujundatud Tema näo järgi. Tema ei eksisteeri meie pärast ja Ta ei ole meie näo sarnane.

Jüngriks olemine peab olema Jumala-, mitte inimesekeskne. Praegune ajastu pole meie jaoks loodud; see on loodud Jumala jaoks.[1] Praegune ajastu ei ole ainult meie lugu; selle eesmärk on tuua meid Jumala loosse ja muuta meid Tema sarnaseks.

Me kipume kulutama palju energiat, et leida, kuidas saaksime kindlustada Jumala abi, et nautida oma „elusaatust.” Me kohtleme Jumalat kui vahendit, et kindlustada oma eesmärk, ja seda on rohkelt lahatud lugematutes kristlikes raamatutes. Igal aastal ilmub uusi raamatuid ja lugematul hulgal videoid salajaste valemite kohta, et tugevdada meie palveid ja võimaldada meil kindlustada Jumala soosingut. Lõpuks on asi selles, et me manipuleerime Jumalaga, et saada seda, mida tahame, ja see on tõendiks, et meid pole jüngriteks tehtud Piibli järgi. Tegelikult on selline lähenemine lähemal nõidusele kui kristlusele.

Jumal ei ole loodud meie näo järgi

Kui jüngriks olemine ei põhine vaatamisel, muutume me variseride sarnaseks, rahvaks, kes teab infot Jumala kohta ja järgib religioosset elustiili, kuid tegelikult ei tunne Jumalat.

Jumal ei ole loodud meie näo järgi. Meie oleme loodud Tema näo järgi ja kristlikku küpsust mõõdetakse selle põhjal, mil määral sa oled Temaga sarnane. Meie suurim probleem on see, et me ei tunne Jumalat ja me ei saa inimesi jüngriteks teha sellise Jumala näo järgi, keda me ei tunne.

Piibel lubab, et me muutume Jumala sarnaseks viisil, mida me ei suuda mõista:[2]

Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega (Roomlastele 6:5).

Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse. Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. … Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas (Roomlastele 8:17–19, 29).

Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevast. Milline oli muldne, sellised on ka muldsed, ja milline oli taevane, sellised on ka taevased. Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju (1. Korintlastele 15:47–49).

Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat - Issandat Jeesust Kristust, kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik (Filiplastele 3:20–21).

Selleks on ta kutsunud teid meie evangeeliumi kaudu meie Issanda Jeesuse Kristuse kirkuse saamiseks (2. Tessalooniklastele 2:14).

Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii önagu ta on (1. Johannese 3:2).

Uus Testament kirjeldab kogudust kui rahvast, kes muudetakse läbinisti Jumala näo sarnaseks. Me saame Tema sarnaseks viisil, mida me ei suuda ette näha. Isegi meie ihud muutuvad Tema sarnaseks. Jumal taotleb palju enamat kui paremat moraali.

Jüngrite tegemine ei seisne inimeste ettevalmistamises taevasse minekuks. Jüngrite tegemine on inimeste muutmine Jumala näo sarnaseks.

Me ei ole praegusel ajastul kutsutud omaks võtma jumalakartlikke iseloomujooni, et välja teenida taevast pensionipõlve. Kui me jüngriks olemist sel viisil esitleme, valivad inimesed olla helded, ennastohverdavad, alandlikud, tasased, andestavad ja pika meelega, lootes tasule. Kuigi Jumal tasub meile, ei ole see Jumala täielik eesmärk. Jumal loob endale kaaslast – rahvast, kes on nagu Tema. Ta tahab inimesi, kes naudivad elamist nii, nagu Tema elab, mitte inimesi, kes kannatavad ära teatud distsipliinide all elamise, et auhinda saada.

Jüngriks olemises on kaalul palju rohkem kui taevasse jõudmine. Jüngerluse põhiküsimus on, kas sa muutud Tema sarnaseks? Kas su elu võtab temasarnast kuju? Kui me õpetame inimesi põrgust pääsemiseks järgima teatud reegleid, siis me ei tee neid jüngreiks. Me petame neid, veename neid, et nad saavad Jumala heakskiidu osaliseks, elades teatud viisil, kuigi nad ei ela tegelikult kooskõlas Jumala tegevuskavaga.

Kui inimesed ei taha saada Jumala sarnaseks, pole vahet, kui „moraalne“ on nende elu ja kui terve on nende perekond. Nad ei ole jüngrid ja Jumalat ei huvita nende saavutused. Jüngriks olemine ei ole Jumala järeletegemine; see on Jumala sarnaseks saamise protsess. Papagoi võib sind järele teha, kuid papagoi ei või saada sinuks.

Jumal on uskumatult pika meelega. Piibel näitab, et Jumal suudab taluda igasuguseid ebaõnnestumisi, pattu ja ebaküpsust inimeses, kes tõesti tahab saada Tema sarnaseks. Ta ei ole ebamõistlik – ta on helde. Jumal on ka meiega väga kannatlik ja ta juhib meid sellest protsessist läbi. Ta teab meie nõrkust ja see ei heiduta Teda, kuid Ta tahab meid tervenisti ja me ei tohi jätta inimestele teistsugust muljet.

Müün kõik rõõmuga ära

Kui Jumal on nõudlik – ja seda Ta on –, kuidas saame me panna inimesi andma kõik Temale ja lubama Tal muuta kogu nende isik Tema näo sarnaseks? Vastus on lihtne armastus, mis tuleneb vaimustunud olemisest. Nad peavad nägema midagi, mis muudab valuliku, raske ja pika muutumisprotsessi väärtuslikuks. Kui keegi näeb midagi ilusat – olgu selleks siis teine inimene või kallis vääriskivi –, annab ta kõik selle aarde saamiseks:

Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu (Matteuse 13:44).

Nad mitte ainult ei „müü kõike ära“, vaid nad teevad seda rõõmuga. Me ei saa kutsuda inimesi sügavuti jüngriks olema, kui nad ei pea Jeesust kõigist teistest aaretest kõrgemaks. Me ei saa inimesi süütunde ja sunni kaudu korralikult jüngriteks teha. Jumal ei taha inimesi, kes järgiksid Tema Poega sellepärast, et nad tunnevad end süüdi ja kohustatud olevatena. Jumal kujundab rahvast, kes armastab Tema Poega sügavamalt ja peab Teda suuremaks aardeks kui mis tahes muud varandust.[3]

Jeesus on tuhandeid aastaid Pruuti oodanud ja Isa kavatseb kinkida Talle Pruudi, kes väärib ootamist – kaaslase, kes armastab Teda ja naudib Teda täielikult. Ükski peigmees ei taha tulla pulma ja leida eest pruuti, kes on seal kohustusest, lootes, et pulm toob isiklikku kasu. Peigmees ihkab pruuti, kes on armastuse kütkes (ja pruut ihkab sedasama peigmehest), kellel on tõeline soov tema järele – mehe järele, kellele ta oma elu pühendab. Jeesus ei erine teistest meestest selles suhtes. Ta ei taha ühineda rahvaga, kes ei pea Teda ihaldusväärseks, nauditavaks, meeldivaks ja ilusaks.

Jeesus seadis jüngriks olemisele väga kõrge lati. Ta kutsus meid ennast salgama ja meie eneseeitust omaks võtma selleks, et Teda järgida. Ta nõudis, et igas valdkonnas[4] Teda esikohale seataks. Tema nõuded jüngriks olemisele olid uskumatult kõrged ja Ta käskis inimestel enne Temale järgnemist hoolikalt arvestada Tema järgimise hinda.[5] Jeesuse nõuded jüngerlusele olid palju kõrgemad kui paljudel meist. Selge tõde on see, et paljud meist peavad Jeesuse nõudeid liiga kõrgeks ja püüavad neid pidevalt alandada.

Lihtne on lugeda Jeesuse nõudeid ja imestada, kuidas Ta eeldas, et keegi Teda järgida võiks, kuid Jeesus kunagi ei sundinud inimesi järgima. Tegelikult lasi Ta inimestel meeleldi ära minna.[6] Jeesus ei oodanud kunagi, et kõik Teda järgiksid. Ta otsib neid, kes Temast rõõmu tunnevad. Ta on meiega väga kannatlik meie puudustes ja ebaõnnestumistes, kuid Ta ei taha, et inimesed kohusetundest Teda järgiksid. Nagu iga teinegi pulmadeks valmistuv peigmees, tahab ta oma pruudile rõõmuks olla.

Jeesus järgis Isa käsku minna surma rõõmu pärast[7] ja Ta kujundab rahvast, kes järgib Teda rõõmu ja naudingu pärast.

Kui inimesed ei pea Jeesust ilusaks aardeks – palju ihaldusväärsemaks kui ükskõik milline teine aare –, ei pea nad jüngerluse protsessis vastu. Ja kindlasti ei müü nad kõike rõõmuga maha, et Teda kasuks saada ja Tema sarnaseks saada. On aja raiskamine püüda pidevalt jüngriteks teha inimesi, kes ei pea Jeesust ilusaks, kuid traagiliselt on meie kirikutes palju neid, kes pole veel Jeesust tõeliselt ilusana näinud. Selle tulemusena püüavad nad Teda teenida, kuid nad ei müü kõike rõõmuga.

Eesmärk on Jumal

Kui mõtleme jüngriks olemisest eeskätt kui teest kuulekuse kaudu taevast tasu saada (mis pole täiesti vale), võime kergesti rajalt kõrvale kalduda. Jüngerluse eesmärk ei ole taevas; eesmärgiks on Jumal.

Näiteks Paulus ei igatsenud kunagi taevast. Ta igatses olla koos Jumalaga:

Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!

Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem (Filiplastele 1:21–23).

Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust (3:7–8).

Pauluse soov oli Jumal Jeesuse isikus, mitte taevane pension. Tegelikult ei sea Uus Testament kunagi „taevast” meie jüngerluse eesmärgiks. Kui Paulus rääkis meie kodakondsusest taevas, ei keskendunud ta taevale, vaid Jeesusele. Me vaatame taeva poole, sest Jeesus on seal, ja igatseme, et Ta oleks taas meiega ja muudaks meid oma näo sarnaseks:

Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat - Issandat Jeesust Kristust, kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik (Filiplastele 3:20–21).

Esimese kirja korintlastele 15. peatükk on ilmselt lõik, kus Paulus rääkis kõige rohkem taevast ja usklikest, kuid isegi selles lõigus ei ole eesmärk taevas. Eesmärk on saada taevast pärit mehe sarnaseks:

Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevast. Milline oli muldne, sellised on ka muldsed, ja milline oli taevane, sellised on ka taevased. Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju (1. Korintlastele 15:47–49).

Paulus kirjeldab Jeesust auhiilguses kui Taevalikku Inimest, kuid kui ta räägib uskliku lootusest, siis see lootus ei ole kunagi taevas. Lootus on ülestõusmine ja Jumaliku Inimese sarnaseks saamine. Seega peab jüngriks olemine algama Jumala ilu nägemisest Jeesuse isikus.

Kui usud, et Ta on ilus, tõmbab sind Tema poole ja sa võtad omaks jüngriks olemise. Kui sa ei näe Teda ilusana, siis hülgad sa jüngerluse tee, kui see keeruliseks muutub, või muutud käsumeelseks inimeseks, kes peab kinni teatud reeglitest süütunde tõttu või lootuses taevasse saada. Sellest pole abi, kui seame inimeste lootuse sihi taevasse. See oleks ebamäärane ja määratlemata lootus ning see ei ole Uue Testamendi lootus.

Uue Testamendi eesmärk on selge: saage Jeesuse sarnaseks, et saaksite Temaga ühineda ja osaleda Tema loodu taastamises.

Jüngriks olemine algab silmitsemisest, kuid muutusi ei toimu, kui näeme kedagi või midagi, mida me ei pea ilusaks. Seetõttu on jüngriks olemine võitlus, mida peetakse ilu lahinguväljal. Ja see on koht, kuhu me peame järgmisena oma tähelepanu pöörama.



[1]             Vaata raamatut „Mida Jumal tahab? Oma elu vastavusse viimine Jumala igatsusega.“

[2]             Vaata ka 2. Korintlastele 5:17; Efeslastele 2:6.

[3]             Matteuse 6:21; 13:44–46; Heebrealastele 11:24–26.

[4]             Matteuse 10:37–38; 16:24; 22:37; Markuse 8:34; 10:21; Luuka 9:23–24; 14:26–27.

[5]             Luuka 14:26–33.

[6]             Matteuse 19:21–22; Johannese 6:66.

[7]            Matteuse 26:39–42; Markuse 14:35; Luuka 22:41–42; Kiri heebrealastele 12:2.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Käsk rõõmustada

     Katkend raamatust:   Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".  Tõlkinud Kõrberoos UY.  Copyright  © 2023, by OneKing...