Katkend raamatust:

Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".

Tõlkinud Kõrberoos UY.

I osa I alapeatükk

Jüngriks olemine algab vaatlemisest

Pauluse teine kiri korintlastele võtab kokku Uue Testamendi lähenemise jüngriks olemisele:

Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. (2. Korintlastele 3:18)

Jüngriks olemine algab sellest, et Jumala rahvas vaatab ühiselt Jumala kirkust Jeesuse palges.

See jüngerluse mudel oli algusest peale Jumala meetod ja kui jätame selle ühise vaatlemise tähelepanuta, eirame me piibellikku mudelit. Seetõttu peame küsima, kas meie jüngerluse meetodid järgivad seda mudelit.

Me ei tohi taandada jüngerlust teabe hankimisele. Uue informatsiooni õppimine ei ole „jüngriks olemine“; see on õppimine. Õppimine on jüngerluse protsessi väärtuslik osa, kuid see pole jüngerlus, välja arvatud juhul, kui uus teave võimaldab meil näha Issandat ja muutuda Tema näo sarnaseks. Kahjuks on paljud jüngerlusprogrammid tegelikult vaid info edastamiseks mõeldud koolitused. Selle tulemusena, eriti teadmisi hindavates kultuurides, kujutatakse ette, et meil on küpsus, mida meil pole. Oleme lihtsalt palju infot omandanud.

Samuti ei tohi jüngerlust taandada käitumise muutmisele. Käitumine on oluline ja aja jooksul võib see olla lakmuspaberiks, kuidas me Issandale vastanud oleme, kuid käitumise muutmiseks on palju erinevaid viise. On vägagi võimalik elada distsiplineeritud elu ja omaks võtta moraalne käitumine ilma Jumalat nägemata või Teda tundmata. Oleme kutsutud saama Jeesuse sarnaseks, mitte lihtsalt käituma nagu Tema.

Kui me rõhutame käitumist Jumala tundmise asemel, siis riskime teha „jüngreid“, kes kuulevad Issandat ütlemas: “Ma ei ole teid kunagi tundnud”, sest on võimalik käituda õigesti ja isegi tegutseda vaimulikus väes ning mitte muutuda Jeesuse sarnaseks.^{^[1]}

Jüngerluse eesmärk on näidata Jumalat inimestes täpselt nii, nagu Ta ilmutas end Jeesuses. Kuigi Jeesus üksi on täiuslik ilmutus, soovib Jumal Temasuguseid inimesi. Kui meie lähenemine jüngerlusele on suunatud millelegi muule, on see rütmist väljas. Kristliku käitumise õppimisest (kuigi sellest on abi), ei piisa, me peame saama Tema sarnaseks. Meie elu eesmärk praegusel ajastul on saada Jeesuse sarnaseks, kuid me ei saa muutuda kellegi sarnaseks, keda me ei tunne.

Teises kirjas korintlastele 3:18 võetakse kokku Pauluse lähenemine jüngriks olemisele ja see on meile edasi antud, et võtaksime selle meie endi kohalike koguduste jüngerluse paradigmaks. Enne selle paradigma põhjalikumat uurimist peame kaaluma paradigma mõningaid külgi.

Jüngriks olemine peaks üles õhutama vaimustust

Ilu vaatamine tekitab vaimustust ja vaimustus on parim viis inimese ümberkujundamiseks.

Mõelgem armunud noormehele. Vanemad, õpetajad, mentorid ja sõbrad võivad paluda noormeest, et ta muudaks teatud harjumusi ja võtaks omaks teatud distsipliinid, rääkides aastaid ilma suurema mõjuta. Kui aga noormeest haarab noore naise ilu, muutub äkki kõik. Ta keskendub oma tulevikule. Ta võtab innukalt omaks teatud korra. Tema elustiil muutub radikaalselt. Kogu tema elu saab uue suuna. Hetkega teeb ta muudatusi, mida tema vanemad ja mentorid olid palunud tal teha aastaid.

Vaimustus tekitab transformatsiooni ehk muutust.

Vaimustus tekitab ka jäljendamist. Armunud noormees hakkab ühtäkki huvi tundma asjade vastu, millele ta varem ei olnud mõelnud. Ta hakkab osalema uutel üritustel ja pidama uusi vestlusi. Naisest võlutud olemine tekitab temas jäljendamissoovi, sest inimese armastamise juurde kuulub selle nautimine, mida teine inimene naudib. Tema rõõm naise üle muudab tema ihasid ja elustiili. Kui armastus jätkub, toob mees vabatahtlikult ja rõõmsalt ülima ohvri abielu näol.

Abielu nõuab, et mees kõrvaldaks paljud võimalused, katkestaks teatud suhted ja suunaks ümber kogu oma elustiili. Tal ei jää enam sellist vaba aega nagu varem. Tõenäoliselt kaotab ta mitmeid sõpru. Ta võtab endale uued kohustused ja kaotab vabaduse. Miks peaks noormees vabatahtlikult ja hea meelega oma vabaduse loovutama ja hakkama elama kitsaraamilist pühendumuselu, mis seab püsivad nõudmised tema ajakavale, rahale ja füüsilisele jõule? Seda kirjeldab vaid üks sõna: vaimustus.

Vaimustus on teadliku ja kestva ohverduse võti ning see ei piirdu ainult romantikaga. Kui inimesed alustavad uut hobi või tegevust, reageerivad nad samamoodi. Hea meelega kulutavad nad sellele raha. Nad leiavad sõpru, kes on sama palju asjast huvitatud. Nad veedavad tunde oma uude ajaviitesse investeerides. Mõned isegi mõistavad, et nende kütkestus on veider, kuid nad ei pane seda endale pahaks, sest nende süda on lummatud. Sama juhtub ka siis, kui keegi on spordist või mõnest muust asjast haaratud.

Nii on inimsüda loodud ja see on piibelliku jüngerluse eeskuju. Me „näeme“ Kedagi, kes on ilus. Me oleme Temast vaimustunud. Ja siis me rõõmsalt ja hea meelega suuname oma elu ümber, et näha rohkem seda Isikut ja olla osa Tema rahvast.

Abielud muutuvad elutuks, kui teises inimeses pole rõõmu ega vaimustust, ja sama kehtib ka koguduste kohta. Me ei taha, et kogudused oleksid täidetud inimestega, kes teevad õigeid asju ja käivad kirikus, kuid kes ei tunne Jumalast rõõmu.

Kui inimesed võtavad omaks teatud rituaalid ja tegelevad teatud distsipliinidega, kuid ei ole vaimustunud, siis nad ei ole jüngrid.

Mõelge inimestele, kes armastavad joosta. Nad kogunevad loomulikult. Nad arutavad jooksmise üle. Ostetakse uued jalanõud ja jagatakse jooksmise kohta infot. Kuid ennekõike, need inimesed jooksevad regulaarselt. Mõned jooksevad rohkem kui teised, kuid nad leiavad jooksmises ühendava seose. Kui on inimesi, kes naudivad Jumala kohta õppimist, kuid tegelikult ei naudi Tema vaatlemist ja selle poole püüdlemist, mida Tema väärtustab, siis nad ei ole veel jüngrid. Nad on nagu jooksjad, kes loevad uuest jooksuvarustusest ja arutavad jooksmise üle, kuid tegelikult ei jookse.

Kui inimene loeb jooksmisest, kuid ei jookse, peab teine jooksja teda õpetama jooksma ja kogema jooksmise naudinguid. Jooksmisega mitte kokku puutunud inimesed peavad oma keha ümber orienteerima. Nad peavad treenima uusi lihaseid ja ületama esialgse valu, mis tekib siis, kui keegi, kes pole jooksnud, hakkab jooksma. Nad peavad arendama suutlikkust läbida pikki vahemaid. Tõenäoliselt kogevad nad heidutust. Samamoodi on jüngriks olemine protsess. Inimese võimed ja isud tuleb ümber kujundada. Nad võivad heituda. See on okei – jüngriks olemine on protsess ja me peame sellele pühenduma.

Noored usklikud vajavad küpseid usklikke, kes ise vaatlevad Jeesuse ilu ja suudavad noori kasvatada vaatlemises ja vaimustuses olevaks. Aga kui meie koguduste „küpsed“ ei ole ise vaimustunud, siis kuidas saavad nad teisi jüngriteks teha? Ja kas nad on tõesti „küpsed“? Oleme harjunud mõttega, et romantiline armastus muutub partnerite vananedes kahvatumaks ja vähem kirglikuks. See on aga patu tagajärg. See ei ole ideaalne olukord. Küpsed usklikud peaksid olema Püha Vaimuga rohkem lähedasemad kui noored usklikud ning Vaimuga läheduses olemise vili on vaimustus Jeesusest.

Võib-olla peaksime mõõtma koguduse küpsust vaimustuse alusel ning kasvava igatsuse ja harjumuse põhjal näha Jumala ilu Jeesuse isikus.

Kui inimene tuleb esimest korda Jeesuse juurde, on ta Jeesusest niivõrd kütkestatud, et tema elu hakkab muutuma. Inimeste suhted, harjumused, kulutused, meelelahutus ja aja veetmise viis hakkavad muutuma. Nad on tavaliselt näljased ja tahavad õppida Jeesuse kohta kõike, mida nad vähegi suudavad, sest nende silmad on äkki avanenud Tema ilule. Kas me toidame seda igatsust Jeesuse järele või rahuldame neid muude asjadega? Kas meie jüngerluse meetodid õhutavad igatsust Jeesuse tundmise järele või rahuldame noorte ihalust uute harjumustega?

Kristlikus elus võivad tulla raskuste, kannatuste, väljakutsete, üksinduse ja isegi heidutuse perioodid. Tuleb hetki, mil Jeesuse ilu on raske näha. Kuid aastate ja aastakümnete lahti rulludes peaks meie elu olema Jeesuse isiku ilu pidev avastamine. Me ei tohiks „küpseda“ üle igatsusest, mis noore uskliku puhul on tavaline, – vaadelda rohkem Jumalikku Inimest.

Me peaksime kutsuma inimesi sügavale pühendumisele, andumisele ja ohverdustele. Siiski peab see olema ilu ja kütkestuse kontekstis. Inimesed, kes on Jeesusest vaimustunud, ohverdavad meelsasti palju rohkem kui inimesed, kes on pühendunud, kuid mitte vaimustunud. Kui õpetame inimesi olema pühendunud, kuid Jeesuse ilu neid ei haara, muutuvad nad oma harjumustes religioosseks, kuid see pole jüngerlus, vaid lihtsalt üks silmakirjalikkuse vorme.

Loogikast ei piisa küpsete inimeste tekitamiseks. Patt on liiga petlik ja inimese süda pole robot. Inimese süda ei ole eelkõige ratsionaalne ja loogiline. See igatseb ilu järele.

Vaatlemine on kogukondlik

Me muutume, kui me kõik näeme Issandat. Tähtis on näha Issandat isiklikult, kuid me peame Teda ka koos vaatlema. Kirikud peaksid kaaluma, kuidas luua pidev ja jätkusuutlik rütm kogukondlikule nägemisele. Kogudus peaks regulaarselt kogunema, et vaadata Jeesuse ilu ja vastata sellele ilule korporatiivselt. Tegelikult peaks kogu korporatiivne teenistus seisnema vaatlemises.

See on jüngerluse aluseks, sest kristlik elu on korporatiivne kogemus, mida tuleks elada kogukonnas. Kristlastel pole võimalik saavutada täielikku küpsust, elades eraldatud, individualistlikku elu. Nagu üks mu sõber kunagi ütles, ei ole Jeesus mitmenaisepidaja. Ta ei otsi miljoneid „pruute“, kes Teda individuaalselt armastavad. Ta otsib vallalist korporatiivset pruuti, inimesi, kes on kokku kasvanud Tema kaaslaseks.^{^[2]}

Kuna Jeesus otsib rahvast ja mitte ainult üksikisikuid, peab jüngriks olemine olema korporatiivne protsess, kus me koos küpseme. Jumal ei anna endast kõike ühelegi inimesele. Selles, kes Tema on, on aspekte, mida saab kogeda ainult teiste inimeste kaudu Kristuse ihus. On asju, mida Issand räägib meile ainult teise inimese kaudu Kristuse ihus. Me ei saa olla ihuüksi täielikud Jeesuses. Mõned jüngerluse aspektid ilmnevad ainult siis, kui me Teda koos vaatleme ja seejärel hakkame koos elama selle kuju järgi, mida oleme näinud.

Kas sinu kogudus või väikegrupp koguneb ühiselt Teda vaatlema?

Muutumine (transformatsioon) peab olema eesmärk

Jumal ei saanud inimeseks selleks, et su elu parandada – Ta tuli selleks, et muuta sind Tema sarnaseks.

Igasugune lähenemine jüngriks olemisele, mis ei suuda inimesi muuta Jumala sarnaseks, ei ole õige, piibellik jüngerlus. Kuna eesmärk on muutuda Jumala sarnaseks, kaotab kogudus oma tee, kui ta koosneb andekatest ja pühendunud inimestest, kes ei ole lummatud Jumala ilust ega taotle muutumist Tema näo järgi. Edukas jüngerlus loob rahva, kes on muutumas Jumala sarnaseks. Kõigist muudest saavutustest on parimal juhul marginaalne kasu.

Üsna tihti püüame me veenda inimesi olema nagu Jumal, kui nad pole Teda näinud. Kui me vaatame koos Jumala ilu ja näeme Teda sellisena, nagu Tema on, vastandub see meie käitumisele ja hakkab meid Tema sarnaseks muutma.

Kui Jumalat ei nähta, siis mõõdetakse edukust lõppkokkuvõttes selle põhjal, mida nähakse. Selle tulemusena defineerivad paljud kirikud „edukust“ samamoodi nagu ümbritsev kultuur, võib-olla pisut kõrgemal moraalitasemel. Kui kellegi edukuse määratlus on identne teda ümbritseva kultuuriga, siis pole see edukuse piibellik määratlus. Selle asemel on see tõenduseks, et vaadatakse endiselt maailma peale ja ollakse rohkem haaratud selle võlust kui Jeesuse isikust.

Kui vaatame Jeesust, saab meie eesmärgiks pigem muutumine kui edukus, sest me mõistame, et Piibel ei tõotanud meile praegusel ajastul kunagi edu ja Jumala edukuse määratlus on maailmaga võrreldes radikaalselt erinev. Tegelikult kavandab Jumal mõnikord olukordi, mis tunduvad väga „ebaõnnestunud”, et kujundada oma rahva seas seda, mida Tema soovib. Mõnikord korraldab Jumal meie elus olukordi, et saaksime kogeda Tema enda valu või tekitab Ta midagi, mida pole võimalik muul viisil tekitada.

Jumal kasutab kõike meie elus, et tekitada muutusi – Ta kasutab isegi meie suurimaid ebaõnnestumisi. Peetrus on üks parimaid näiteid. Peetrus kutsuti karjaseks, kuid ta oli jultunud, uhke ja tugev. Siis, kui Jeesus reedeti, salgas Peetrus Jeesust avalikult kolm korda, sest üks teenijatüdruk esitas talle väljakutse. See oli alandav avalik läbikukkumine mehe jaoks, kes oli lubanud, et sureb koos Jeesusega.^{^[3]}

Jeesus läks Peetrusele pärast tema ebaõnnestumist järele. Ta küsis Peetruselt: „Kas sa armastad mind?“ kolm korda, et ravida kolme keeldumise torkehaavu. Iga kord, kui Peetrus ütles „jah“, vastas Jeesus: „Sööda siis mu lambaid.“^{^[4]} Peetruse ebaõnnestumine oleks pidanud ta juhirollist diskvalifitseerima, kuid Jeesuse vaatenurgast valmistas Peetruse ebaõnnestumine teda ette juhiks olema. Peetrus võis nüüd armu ja pika meelega teisi karjatada. Tema uhkus oli murtud ja sellest hetkest oli tema pastoriroll hoopis teistsugune. Tema suurim ebaõnnestumine viis teda edasi, sest ta tegi Jeesusega koostööd.

Kas näete oma elu väljakutseid – isegi kui need on teie enda ebaõnnestumiste tulemus – kui võimalust muutuda Jeesuse sarnaseks?

Liiga paljud inimesed on muutumise asemel rahul edukusega. Mitmed inimesed otsivad edu, loovad muljetavaldavaid ettevõtmisi ja suuri teenistusi, kuid edu pole kaugeltki nii oluline, kui nad ette kujutavad. Teised tunnevad end ebaõnnestununa, sest nad ei ole maailma definitsiooni järgi edukad, kuigi nad on ehk palju edukamad Jeesuse vaatenurgast, kui nad ise arvavad.

Kui keskendume edule, mitte muutumisele, siis oleme kas pettunud või heitunud, kui hindame oma elu ebapiibelliku edukuse määratluste järgi. Teisest küljest, kui võtame omaks muutumise, võime leida väärikuse kõiges, mis meie elus juhtub. Meid ei võrgutata püünistesse, kui näime „edukad“ või „mõjukad”, ja meid ei heiduta meie ebaõnnestumised või elu „väiksus”. Jumal võib võtta kõik, sealhulgas sinu ustavuse, ebaõnnestumised, kaotused, võidud, reetmised, kannatused ja rõõmud, ning kasutada neid sinu heaks ja sinu ümberkujundamiseks.

Sinust saab see, mida sa näed

Ilmutus Jeesusest kui inimese kaudu teatavaks tehtud Jumala täiusest peab olema kogu meie õpetuse ja teenimise keskpunkt, sest kui me Teda ei näe, ei saa me Tema sarnaseks.

Vanemad, kas te õpetate oma lastele Jumala tundmist või head käitumist? Piibliõpetajad, kui suur osa teie õpetusest on keskendunud Jumala tundmisele Jeesuse isikus? Ülistusjuhid ja lauljad, kas juhite rahvast Jeesust vaatlema? Juhid, teie teenistus peegeldab teie sisemist elu. Kui olete oma rahva jüngerluses pettunud, kas võib see olla teie enda jüngerluse peegeldus? Kui te ei suuda juhtida inimesi Jeesust vaatama, peate kõigepealt oma jüngerluse uuesti läbi vaatama. Alustage sealt, enne kui oma programmides muudatusi teete.

Kui teie teenistus ei ärgita inimesi Jeesust vaatlema, ei saa te eeldada, et nad muutuvad Tema sarnaseks.

Põhimõte, et inimesed muutuvad selleks, mida nad näevad, on inimkogemuse aluseks. Igat inimest kujundab kultuur ja kontekst, milles ta on üles kasvanud. Ta õpib keelt, kultuuri ja väärtusi, jälgides teisi. Kultuuri pole vaja õpetada. Lapsed jäljendavad loomulikult ümbritsevaid inimesi. Nad näevad ja jäljendavad seda, mida nad näevad, kuni nad muutuvad selleks, mida nad näevad.

Mõelgem katsele õpetada inimesele teise rahva kultuuri ainult teabe kaudu. Nad saavad õppida teavet, keelt ja kultuuriinfot, kuid nad ei oska käituda õigesti teise kultuuri kohaselt. Kui soovite, et keegi õpiks teist kultuuri tundma, peate ta sellesse kultuuri sisse kastma. Nad peavad selles elama, et hakata nähtut loomulikult jäljendama. Aja jooksul ei õpi nad mitte ainult keelt ja infot, vaid jäljendavad isegi kultuuri peenemaid aspekte ja peegeldavad kultuuri tõeliselt.

Samamoodi ei õpetata lastele nende oma kultuuri. Vanemad ei too välja raamatuid ega korralda kursusi mingisse inimrühma kuulumise kohta. Lapsed näevad, jälgivad ja on kultuuri sisse kastetud, kuni nad seda loomulikult jäljendavad ja sellest osa saavad. Nad jäljendavad täheldatud maneere ja käituvad väga sarnaselt. Miljon väikest asja muutub neile väga loomulikuks. Tegelikult muutub see osaks nendest.

Turundusinimesed on sellest teadlikud ja kulutavad selle mõttega miljardeid dollareid. Nad teavad, et mida iganes me näeme ja väärtuslikuks peame, seda püüame ka jäljendada. Nad kasutavad toodete propageerimiseks kuulsusi, sest nad teavad, et inimese süda tahab loomulikult jäljendada neid, keda ilusaks peetakse. Inimesed kulutavad miljardeid dollareid jalatsite, rõivaste ja varustuse ostmiseks, mida professionaalsed sportlased reklaamivad. Tegelikkuses ei tee see varustus inimestest sportlasi, kuid meil on igatsus jäljendada neid, keda me jumaldame.

Tegelikkuses pole kuulus isik pädev teadma, millised tooted on parimad, kuid turundusinimesed teavad, et inimesed tahavad jäljendada, seega kasutavad nad inimesi, keda soovitakse jäljendada. Kuigi kuulsused ei ole kvalifitseeritud hindama asju, mida nad reklaamivad, ja sportlik riietus ei tee kedagi paremaks sportlaseks, ihkame saada sellisteks, keda me ilusaks peame. Ettevõtted manipuleerivad sellega, sest see on sügavalt juurdunud inimese psüühikasse ja me peame mõistma, et see on kogu jüngerluse alus.

Mida sa vaatled? Mis iganes see ka poleks, sind kujundatakse sellele sarnaseks.

^{^[1]}Matteuse 7:21–23.

^{^[2]}Lisateavet selle kohta leiate raamatust „Mida Jumal tahab? Oma elu vastavusse viimine Jumala igatsusega.“

^{^[3]}Luuka 22:33; Johannese 13:37.

^{^[4]}Johannese 21:15–17.

Jüngerlus algab vaatlemisest

neljapäev, 23. november 2023