Katkend raamatust:

Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".

Tõlkinud Kõrberoos UY.

I osa II alapeatükk

Apostellik muster

Paulus võttis jüngerluse tuuma kokku kui ümberkujundamise ühise vaatamise kaudu, sest tema enda muutumine sai alguse nägemisest.

Uus Testament tõstab ainulaadselt esile apostel Pauluse elu ja mõttelaadi, kuid kui lugeda Uut Testamenti eelkõige kui Pauluse ja algkoguduse ajaloo ülestähendust, jääb meil põhisõnum kahe silma vahele. Uue Testamendi kirjeldust Pauluse elust ja mõtlemisest ei ole meile antud lihtsalt ajalooliseks ülestähenduseks. See on meile antud, et saaksime jäljendada seda, kuidas tema vastas Jeesusele.

Paulus on midagi enamat kui vana-aja inimene. Ta on prototüüp ja me peaksime oma Jeesuse järgimise eeskujuks võtma tema järgimise.^{^[1]} Paulus on Uue Testamendi silmapaistvaim apostel ja see võimaldab tal olla prototüübiks mitmel põhjusel:

• Paulus seisis alguses evangeeliumile vastu. Ta oli algkoguduse vaenlane.

• Paulus ei olnud näinud ega kohanud Jeesust, nii palju kui me teame.

• Paulus ei olnud üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist.

• Paulus töötas väljaspool Iisraeli, paganate aladel.

Kui võrrelda Pauluse elu Peetruse või Johannese eluga, siis on tõeliselt kummaline, et Uus Testament räägib nii palju Pauluse elust. Enamik meist oleks esile tõstnud ühe Jeesuse jüngri, kuid Vaim tõstis esile Pauluse elu, sest see sarnaneb enamiku meie eludega palju rohkem kui nende eludega, kes kõndisid koos Jeesusega isiklikult. Jüngritega on raske samastuda, kuid Paulusega on see palju lihtsam ja seetõttu on ta jäetud meile prototüübiks, et me teda jäljendaksime.

Pauluse elu on samaaegselt nii ajalooline ülestähendus selle kohta, kuidas kirik alguse sai, kui ka koguduse elu muster praeguseks ajaks ning ka eeltähendus sõnumitoojate jaoks, kes ilmuvad esile, et viia kogudus ajastu lõpul küpsuseni. Tegelikkuses on kogu Apostlite tegude raamat prototüübiks, eeltähenduseks ajastu lõpu võiduka koguduse jaoks. See on pilt kirikust minevikus ja pilt sellest, kuhu kirik suundumas on.^{^[2]}

Kindlasti on jüngerlus enamat kui Issanda ilu vaatlemine, kuid vaatlemine oli jüngerluse apostelliku mustri keskne osa. Kui meid kutsutakse Paulust jäljendama, peame mõistma vaatlemise rolli tema elus ja missioonis ning see sai alguse tema pöördumisest.

Pauluse kohtumine Jeesusega

Paulus oli innukas evangeeliumi vaenlane, kuid äkitselt muutus ta, nähes Jumala au Jeesuse palges:

Aga Saulus, kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu, läks ülempreestri juurde... Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis üht häält, mis talle ütles: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” Aga tema ütles: „Isand, kes sa oled?” Ja hääl vastas: „Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad. Kuid tõuse püsti ja mine linna, seal öeldakse sulle, mida sa pead tegema” (Apostlite teod 9:1, 3–6).

Paulus oli tark mees, kes tundis Pühakirja väga hästi ja oli teoloogiast läbi imbunud. Ta pidas kinni isegi „judeo-kristlikest väärtustest” ja tal oli palju ühist kristlastega, keda ta taga kiusas. Seda silmas pidades on Pauluse esimene vastus Jeesuse ilule üsna paljastav :

Aga tema ütles: „Isand, kes sa oled?” Ja hääl vastas: „Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad. (Apostlite teod 9:5)

Paulus teadis Jumala kohta palju. Ta oli nutikas ja tal oli uskumatu intellektuaalne võimekus. Lisaks oli teda koolitanud üks oma aja parimaid teolooge ja Paulus tundis Piiblit palju paremini kui enamik kristlasi.

See erakordne teoloog oleks võinud vabalt pidada nädalase seminari Jumalast, kuid kui ta nägi Jumalat Jeesuse isikus, tekkis tal vaid üks küsimus: Kes sa oled? Paulus avastas, et Jumala nägemine on täiesti erinev teadmistest Tema kohta. Teave, mis Paulusel oli, ei pannud teda pöörduma, kuid üks ilmutusehetk muutis jäädavalt ja koheselt tema elu.

Pauluse isiklik jüngriks olemine sai alguse vaatamisest.

Paulus oli tark, haritud ja teadlik, kuid ta polnud kunagi näinud Jumala ilu Jeesuse palges. See juhtus hetkega – oskuslik teoloog ei saanud päästetud tänu paremale argumentatsioonile; ta muutus ootamatult, kui nägi Jumalat Jeesuse isikus.

Kui paljudele inimestele meie kogudustes on õpetatud teavet Jumala kohta, kuid kui nad tõesti näeksid Jeesuse isikut, võiksid ka nemad hüüda: „Kes sa oled?“

Kohtumine Jeesusega valdas Paulust, ta langes maha ja Jeesus avaldas Paulusele veel ühe oma ilu aspekti:

Ja maha kukkudes kuulis ta häält, mis ütles talle: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?“ (Apostlite teod 9:4)

Esimene asi, mille Paulus avastas, oli Jeesuse sügav samastumine oma rahvaga; Paulus oli Jeesust ennast taga kiusanud, kiusates taga tema rahvast. Sõnum oli selge: kui puudutate Jeesuse rahvast, puudutate Teda. Koguduse valu oli Jeesuse valu ja Jeesuse kirkus oli koguduse kirkus.^{^[3]} Seetõttu oli Pauluse kohtumine Jeesusega ka kohtumine koguduse auhiilgusega.

Pauluse vastus: „Kes sa oled?“ ei olnud küsimus ainult Jeesuse, vaid ka koguduse olemuse kohta.

Muudetud kahe ilmutuse kaudu

Paulus oli varem kuulnud kõiki teoloogilisi argumente, kuid kui ta nägi Jeesuse ilu, muutus ta ootamatult. Mees, kes oli olnud Jeesust armastavatele inimestele kannatuste tekitaja, oli ootamatult valmis taluma tohutuid kannatusi Jeesuse ja Tema rahva pärast. Pauluse kohtumine oli algus elukestvale püüdlemisele Jeesuse tundmise poole.

Jeesuse ilu on lõpmatu ja meie jüngriks olemine ei lõpe kunagi. Me ei kasva kunagi üle vajadusest näha Jumala ilu Jeesuse isikus.

Paulusele anti ka ilmutus Jeesuse rahva ilust. Paulus kirjutas oma kirjades korduvalt kiriku praegusest ja tulevasest auhiilgusest ja majesteetlikkusest.^{^[4]} Ta oli nii haaratud koguduse kirkusest, et tal ei jätkunud sõnu kirjeldamaks seda, mida tulevikus ilmutatakse Jumala rahva kaudu.^{^[5]} Paulusel oli palju kõrgem nägemus koguduse kirkusest kui enamikel kristlastel ja see kõik sai alguse tema kohtumisest Apostlite tegude 9. peatükis. Jeesuse ja Tema rahva kirkus murdis Pauluse pikali ja muutis ta täielikult.

Paulus soovib, et me loeksime Apostlite tegude 9. peatükki ja oleksime hämmastunud Jeesuse ilust ja Tema rahva ilust. Peame mõlemat sügavalt hindama. Kui meil on üks ilma teiseta, on meil evangeeliumist mittetäielik ilmutus.

Paulus muutus, nähes Issanda au Jeesuse palges, nii et ta mõistis, et see oli jüngerluse lähtepunkt.

Pauluse pöördumine tuli ilmutuse kaudu ja see paljastab midagi olulist: apologeetika, mis kaitseb kristlust, selgitades ja esitades selle poolt mõistlikke argumente, on küll väärtuslik, kuid see ei ole meie usu alus. Meie usu aluseks ei ole mõistus, vaid ilmutus. Peaksime teistega vestlema ja olema valmis selgitama evangeeliumi tõde, kuid tegelikuks pöördumiseks on vaja ilmutust. See ei ole tavaliselt nii dramaatiline kui Pauluse pöördumine, kuid inimsüda peab nägema Jeesust Vaimu kaudu, et muutuda.

Jeesuse nägemine ei olnud mitte ainult Pauluse pöördumise, vaid ka tema teenistuse aluseks. Kui me ära tunneme, millist rolli mängis nägemine Pauluse elus, saame paremini aru tema manitsusest korintlastele, et muutumine algab kogukondlikust nägemisest:

Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. (2. Korintlastele 3:18)

Järgmises osas näeme, et nägemise kaudu muutumise kontseptsioon ei saanud alguse Pauluse pöördumisest. Muutumine kogukondliku vaatlemise kaudu on algusest peale olnud jüngerluse jumalik meetod. See on iidne mudel, mis on sama vana kui Eedeni aed. Apostlid mõistsid seda ja kasutasid antud mudelit koguduste ehitamiseks. Peame selle mudeli uuesti avastama^{^[6]} ja uurima, kas oleme ise vaatlemise paradigmast kõrvale kaldunud.

^{^[1]}1. Korintlastele 4:15–16; 11:1; Efeslastele 5:1; Filiplastele 3:17; 1. Tessalooniklastele 1:6; 2. Tessalooniklastele 3:9; Heebrealastele 6:12.

^{^[2]}Pauluse elu võib vaadelda kui Iisraeli ajaloo prototüüpi. Piibel ennustab, et pärast pikka sõnakuulmatuse aega toob Jumal Iisraeli enda juurde tagasi äkilise ilmutuse kaudu Jeesuse isikus. Pärast seda ilmutust täidab Iisrael Jumala tõotuse ja muutub teistele rahvastele õnnistuseks.

^{^[3]}Ilmselgelt ei võta see Jeesuse ainulaadsuselt midagi ära, kuid tõstab meie arusaama kogudusest Uue Testamendi lähenemise tasemele.

^{^[4]}Roomlastele 6:5; 8:16–19, 29; 1. Korintlastele 2:9; 15:49; 2. Korintlastele 3:18; 4:10–11; Efeslastele 2:6; 3:19; 5:27; Koloslastele 1:22, 28.

^{^[5]}1. Korintlastele 2:9.

^{^[6]}Nagu näeme, defineerib see muster väärtusi, mitte mudeleid. Kogukondliku vaatlemise väljendamiseks on palju viise.

Jüngerlus algab vaatlemisest

neljapäev, 23. november 2023