Meil on Piiblis mitmed usueeskujud, kes jõudsid tõotuse ära oodata. Näiteks Hanna, kes oli aastakümneid pühakojas palvetanud ja lõpuks võis oma silmaga näha Jeesuslast. Meile ei räägita sellest, millistest protsessidest ta läbi pidi minema, mitu korda oma põhimõtetega pankrotis olema, enne kui Jumal sai teda nii palju muuta, et ta üldse võimeline oli Jumala lahendust vastu võtma. Kõikväeline kuningas sünnib vaesele perele loomalaudas?! See oli ju ennekuulmatu!
Meil on ka olnud ustavaid inimesi, kes on igatsenud, lootnud ja palvetanud. Osad on uinunud, tõotusi kätte saamata, teised on jätkuvalt ametis. Arvatakse justkui, et kui piisavalt kaua „tagumiktunde“ on investeeritud, siis ehk ühel päeval hakkab Jumalal hale ja ta annab meile me südame igatsuse. Samas on keegi kusagil pakkunud välja hullumeelsuse diagnoosi—samade asjade samamoodi tegemine, lootes teistsugust tulemust.
Teisalt on ärkamise definitsiooniks see, et ma olen ise ärganud. Ma olen Jumalale niipalju avanenud, et olen lasknud Ta enda sisse tööd tegema ja ta on saanud mind puhastada ja edasi viia. Kuidas Ta seda teeb?! Jällegi, kui vaadata „kogemusi“, siis normatiivne on see, et vaid Jumal ISE ja OTSE tohib seda teha ja mitte väga räigelt.
See, et kogudus on Kristuse ihu ja seega orgaaniline osa Jumalast, ei tule nagu kõne allagi. Liikmed justkui ei tohiks üksteise valukohtadele osutada. Mis samas võib olla tohutu ressursi raiskamine, sest just koguduse kaudu on Jumala mitmesugune tarkus ilmunud ja kui me ütleme, et ainult Jumal ise tohib meile nõu anda või probleemidele osutada, siis oleme tegelikult piiranud Jumalat.
Kas pole see ka nii, et igasugused ebameeldivad kogemused näitavad meile eelkõige ju meie enda kitsaskohti ja mida avatumalt me nendesse suhtume, neid arvestame, seda enam saab Jumal meiega tegeleda. Tähtis on ju see, et me tahame kasvada, mitte see, kelle kaudu Jumal meid kasvatab.
Siingi on ehk üks võtmetegur. Kas me üldse tahame muutuda, või arvame, et meil kõik juba käes on. „Usu läbi“, väidavad mõned. Ja see on ju kuidagi eriti auline ja kõrvusttõstev, sest siis ei saa me ju eksida! Sellist „usukindlust“ aga oli Jeesuse vestluskaaslastegi seas. „Me oleme Aabrahami lapsed! Me ei pea ega taha muutuda!“ oli nende deviis. „Tahame ainult väge ja ootame, et Jumala tõotused täituksid!“ Ja Jumal oli neile läkitanud Jeesuse, oma kalleima kingituse, aga teda ei võetud vastu, sest ta oli nende jaoks liiga ebamugav.
Nelipühapäev. Jällegi, jüngrid lihtsalt istusid seal koos, liigutamata lillegi ja Vaim lihtsalt langes. Tahame kaaaaa! Aga kallid, kas me unustame ära, millistest radikaalsetest elumuutvatest kogemustest enne seda läbi mindi?! Kõigepealt 3 aastat pidu oma Suure Juhi ja Õpetajaga, seejärel täielik masendus, pettumus ja läbikukkumine, kui Meister risti löödi. Siis 40 päeva Vana testamendi intensiivkursust, lähteülesandega alustada Uut Testmenti. Ja siis, kui kõik see kokku osutas enda täielikule võimetusele ja Jumala täielikule võimekusele, siis suudeti istuda vaikselt ning selles õiges ootusärevuses.
Et mis ma öelda tahan? Et võib-olla tegutseb Jumal ka veel tänapäeval nii, et saadab meie juurde need kõige ebamugavamad, kõige ebatõenäolisemad, kõige raskemini „emmatavad“ inimesed ja paneb meid valiku ette, mida või keda me tegelikult igatseme. Kas oleme valmis Jumala täistahte ilmumiseks kõik maha panema või ootame lihtsalt uut „vaimulaksu“, et oleks hea olla. Ja ta näeb meie südameid ning oskab meid õigalselt hinnata.
Kui siis kord kohtujärje ees seistes ütleme me talle, et me ju nii hirmsasti igatsesime ja palusime, miks Sa Jumal ei tulnud oma väega?!; siis kas ehk ei või vastus olla, et aga ma ju saatsin teile prohvetid ja need te kõik kas peksite läbi või tapsite, sest te armastasite pimedust rohkem ega tahtnud tulla valguse kätte. Kallimaks osutusid teile igasugu pärimused ja kombetäitmised ja muu harjumuspärane tegevus …
Prohvetitele, neile, kes kuulevad, mida Vaim kogudusele ütleb, soovin jätkuvalt jõudu. Selleks, et vastu astuda ja paljastada süsteeme, mis meid Jumalast lahutavad. Ärgu olgu vastuseis mingiks heidutuseks. Niisamuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid … Jeesus tuli sellesse, mis tema oma on ja isegi Tema omad ei võtnud teda vastu …
Tahaks juba mõnd värsket psyholoogiliselt-filosoofilist mõttetera lugeda!
VastaKustuta:-)))
VastaKustutaSSSSweet... :-)
Kiire on olnud ja kuidagi mõni mõttelõng on ka vahepeal läbi jooksnud, aga kui kohe ei istu maha ja kirja ei pane ning edasi ei arenda, jääb kuskile seisma. Eile õhtust on jooksnud läbi selline pealkiri: "Mida sa tahad, et ma Sulle teeksin?!" Eks näis, ehk varsti tuleb lisa ka... ;-)