laupäev, 5. detsember 2009

Vihas mõtle halastusele!

Sest nägemus ootab küll oma aega,
aga ta ruttab lõpu poole ega peta.
Habakuk 2:3

Prohvetil oli probleem. Ta elas patuse rahva keskel ja vaevas oma vaga hinge rahva pattude pärast. Oleks ta meie ajal elanud, oleks ta ehk veel rohkem piinelnud. Madonna afterparty Püha Vaimu kirikus, abordid, üheöösuhted, jne. Lisaks sellele ütleb ta, et Seadus (Jumala Sõna) on jõuetu ja õigus ei tule iial esile. Miks siis? Sest õel piirab õiget ja nõnda tekib väänatud õigus. Prohveti süda aga tuksub Jumala südamega kooskõlas ja ta ägab: Jumal, KUI KAUA VEEL???

Ja Jumal annab vastuse: nüüd ei lähe enam kaua. Ma saadan kaldealased teile kallale. See rahvas on kardetav ja julm, sest temast enesest tuleb ta õigus ja vägi (1:7). Kuid mis peamine, see rahvas on rohkem hukas kui Iisrael, kelle pärast prohvet ägas. Kuidas siis nii? Prohvet ei saa ühtäkki enam aru Jumala plaanidest. Kuidas, Sa Jumal, saad seda pealt vaadata? See poleks ju õiglane?!

Jumal vastab: Kirjuta üles nägemus! Ehk teisisõnu, ma seletan sulle, kuidas asjad on! Jah, tõesti! See rahvas on patusem kui Iisrael, kelle karistamiseks ma teda kasutan. Aga minu õiglus ja mu pühadus nõuavad hüvitamist. Jumal on suveräänne valitseja üle kogu universumi. Tema on seadnud rahvaste rajad, tema paneb kuningad troonile ja tagandab nad. Kuningate südamed on otsekui veeojad tema käes. Jumal on õiglane. Kõik tema kohtuotsused on õiged! Jumal on püha. Ta ei salli pattu. Süütute inimeste vere hääl kisendab maa pealt Jumala poole (1 Mo 4:10).

Nüüd võime ehk küsida: aga kuidas on ristiga? Kas rist mitte ei ilmuta meile Jumala suurt armastust? Loomulikult ilmutab. Kuid ega rist ei ole tühjaks teinud Jumala iseloomu. Jesaja ütleb, et ka teie, Iisraeli lapsed, ei ole sellega hakkama saanud! Jumal on seesama eile, täna ja igavesti! Ja ristiga on veel see asi, et selleks, et risti vägi ja risti veri toimiksid meie eludes, on vaja hästi risti lähedal elada ja olla.

Kui me ise vabatahtlikult ristist taganeme, teeme kurja. käime oma teedel ning peame Jumalat kui talismaniks, et ikka hea, kui olemas on, siis ei jää üle mingit ohvrit enam pattude eest (He 6:4). Siis hakkab toimima Vana Testamendi seadus, mis nägi ette silm silma, hammas hamba vastu. Uus Testament ütleb selle kohta külvi ja lõikuse seadus, aga mõte on sama. Selline "vahetusohver" loomulikult ei päästa, kuid ta rahuldab Jumala õiglast viha, mille patt Temas tekitab. Rist näitab meile, et Jumala pühadus nõudis, et keegi maksaks patuvõla ära, et Jumal oma armastuses saaks seeläbi inimesi endaga osadusse kutsuda. Rist ei tee tühjaks Jumala iseloomu, vaid hoopis vastupidi, kinnitab seda, nii Tema õiglust kui pühadust.

No aga prohvet küsib siis, et miks just need kõige kurjemad paganad? Selle peale vastab Jumal, et tegelikult ei ole vahet. See nende kurjus saab omakorda tasutud, kui üks teine rahvas neid hävitab. Jumala õiglus saab rahuldatud.

Kui prohvet on kuulnud neid selgitusi, siis ta mõistab, et tal pole enam Jumalale etteheiteid. Kõik, mida Tema laseb sündida, on tõene ja õiglane. Ning ta ütleb:

"Issand, ma olen kuulnud su sõnumit,
ma kardan su tegu, Issand.
Aga lase see ligemail aastail sündida,
tee see ligemail aastail teoks
ja mõtle oma vihas halastusele!"
Hb 3:2

Luba mul Sulle esitada üks küsimus, hea lugeja! Kas Sinu kristlik elu oleks teistsugune täna ning kas midagi muutuks, kui Sa teaksid, et lähima 5 aasta jooksul muutub meie maa uuesti sõjatandriks ja kõik, mille nimel me nii palju vaeva oleme näinud, saab hävitatud? Patuse ja kurja rahva poolt, kelle keelt me ei mõista? Mõttetus konfliktis hukkuksid meie lapsed ja lapselapsed. Kas see paneks meid muretsema ja sekkuma meie ühiskonna probleemidesse ja valupunktidesse, mitte pelgalt lootusega muuta seadusandlust, vaid pigem, muuta inimsüdameid, Jumala Vaimu ja väega?

Mida oleks vaja, et meie, kristlased, kuuleksime pasunahäält ning ärkaksime ning ei muretseks pelgalt oma isikliku päästmise ja hardushetkede pärast. Sest selles suhtes on Risti veri piisav ja kindel. Mis iganes sünnib maal ja mis Sinuga ka ei juhtuks, kui oled Jeesuse vastu võtnud oma isiklikuks päästjaks ja lunastajaks, siis saad surres Taevasse. Ja see on Jumala suurim kingitus, pretsedenditu oma armus ja väes. Ja selles pole mingit küsimustki. Jeesuse veri maksab isiklikult Sinu eest ja minu eest.

Mida aga teha selle kogukondliku patuga? Meid on ju asetatud olema soolaks ja valguseks ja kui sool tuimaks saab, siis pole tast kasu ühtigi ning ühiskond hakkab peegeldama koguduse usulist kärbumist. Siis peabki Issand tulema ja külastama maad ehk nagu ütleb Jesaja: "kui sinu kohtumõistmised tabavad maad, õpivad ilmamaa elanikud õiglust" (Js 26:9). Sest me pole aru saanud, nagu Rooma kiri ütleb, et Issanda heldus meid ajab meelt parandama. (Rm 2:4) Selle asemel oleme ise endale jumalateks, mõistame kohut teiste üle ja suhtume üleolevalt Jumala Sõnasse (Rm 2:1-16).

Jumal võib hommikul olla Su hardushetkel Sulle väga ligi ja sa võid kogeda ülevoolavat armu ja ligiolu, kuid pärast lõunat võib Su maad tabada häving ja Su lapsed hukkuvad, ning siin ei oleks mitte mingit vastuolu, kui vaadata Jumala iseloomu. Meie isiklik suhe Temaga ei välista ebaõnnestumisi meie ümber, eriti kui ümberringi on kriis ja me ei ole suutnud isegi aru saada, et Jumal meile selle kaudu midagi öelda tahab.

Me võib-olla ei kujuta sedagi ette, et Jumal meiega üldse suhelda saaks/tahaks. Nagu eelmises postituses öeldakse, on vaja oma süda viia kooskõlla kriisiga ja hakata küsima neid valusaid küsimusi nagu Habakuk: MIKS ISSAND? Miks oled lasknud meile tulla pretsedenditu finantskriisi ning kuidas Sa tahad, et me selle valgel käituksime?! Ja kui küsimused on valusad ja vastused veel valusamad, ei tohi me ometigi hakata ennast polsterdama Jumala sõnaga, mis tõotab rahu ja julgeolekut. Peame suutma silma vaadata omaenese patususele ja oma rahva patususele ning möönma, et me ei ole suutnud katastroofi ära hoida, vaid pigem vastupidi, oleme muutunud samasugusteks. Peame mõistma, et vajame puhastust oma enese huvides ja oma rahva huvides, et säiliks vähemalt JÄÄK, mis on püha seeme.

ja kui siis minu rahvas,
kellele on pandud minu nimi,
alandab ennast
ja nad palvetavad ja otsivad minu palet
ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt,
siis ma kuulen taevast
ja annan andeks nende patu
ning SÄÄSTAN NENDE MAA.

2 Ajaraamat 7:14

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Käsk rõõmustada

     Katkend raamatust:   Samuel Whitfield. "Jüngerlus algab vaatlemisest".  Tõlkinud Kõrberoos UY.  Copyright  © 2023, by OneKing...