Jumala ääretuist vara-aitadest
rikkusi uusi näen saabuvat maale.
Uduseist mõistetest vabanend paikades
võrratuid imesid näha saame.
Jumal on hea - see on tõeline avastus
Hulk inimpõlvi ei teadnud vist seda.
Usk, elust irdudes, tuhmus ja labastus,
Jumal tast teiselpool pilvi elas.
Kui oli haigust, kui muud liiki äpardust,
öeldi - pead kandma - see Jumala tahe.
Usk maha löödi, ei antud tal äratust,
ei tehtud päeva ja öö vahel vahet.
Palju, mis saatan siin kurjuses külvanud,
arvati Jumala tegude sekka.
Pole siis ime, et pea oli hüljanud
inimkond Tema, kes hea olnud ikka.
Nüüd aga kuula häält selguse pasunast:
Saatan on süüdlane, tema teid pettis.
Keelates vabadusvõitlusse asumast
julguse, usu ja rõõmu teilt võttis.
Täna, veel täna end valmista võitluseks,
maailmast päästetud Jumala rahvas!
Jeesuse au särab siin sinu võitudes,
kui oled Jumala tahtmisi tahtmas.
Aino Henno, 1967
kogumikust "Hõbepasun"
neljapäev, 7. jaanuar 2010
teisipäev, 5. jaanuar 2010
Edukuse valem
Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes. Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi. (Ap 2:42-43)
Jutt käib siin algkogudusest, sellest samast, kus Pühale Vaimule valetamine tõi kaasa ajaliku surma--Jumal sekkus reaalselt igapäevaellu. Mida nad siis tegid, et olla edukad?
SÕNA
Nad püsisid apostlite õpetuses ehk Sõnas. Sõna on kõige alus. Sõna on see, mis oli alguses ja mille läbi on tehtud taevad ja maa. Ja sõna sai lihaks ja alles seeläbi tuli isiklik pääste. Kantslist kuuldud sõna peab ka lihaks ehk elavaks saama, muidu ei ole tast kasu millekski. Nagu soolgi, mis tuimaks saab, kõlbab vaid välja visata. Sest "Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees - tema ees, kellele meil tuleb aru anda." (He 4:12-13)
Kui Sõna, mida täna kantslist jagad, ei täida seda eesmärki, siis on kanal kinni, kusagil on ummistus ja Sa vaid mürgitad Kristuse ihu oma mõtete ja arvamustega.
Kui Sõna ei ole, siis pole Vaimul midagi kasutada, mida elavaks teha. Selle tagajärjel rahvas nälgib. Kui Sõna asemel on kiirtoit, siis tekivad söömishäired ja muud anomaaliad (nt rasvtõbi). Loe peatükki toidust postituses Meie usu suur ja sügav sisu.
OSADUS
Kristuse ihu osadus on kristluse müsteerium. Ja see pole pelgalt kohvilauaosadus, mis meil tänapäeval nii tavaline on. 20 a tagasi olime kohvita, kuid osadus liikmete vahel oli ehe.
Tema (Kristus) on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks,12 et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks,13kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda, 14 et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada, 15vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea - Kristus. 16Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses. (Ef 4)
Jällegi, kui neid ameteid koguduses ei ole, on kusagil mindud väga viltu ja asi ei toimi, nii nagu peab.
Kui räägitakse kristlase meelevallast, siis tihti räägitakse Efesose kirja 1. peatükist ja sellest, kui suur vägi meil Jeesuse ülestõusmise kaudu on. See (Jeesuse ülestõusmise vägi) sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas, 21kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul, 22ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele,23kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges. Mina ei loe siit välja, et igal liikmel oleks see meelevald, vaid hoopis, et see meelevald on antud kogudusele ja vaid koguduse osaduses võib see tõotus täituda. Kristuse ihu on TEMA TÄIUS, kes kõik kõiges täidab. Ehk need, kes arvavad, et neil kogudust vaja pole, seisatuge ja mõelge üks kord veel.
LEIVAMURDMINE
Sakramentidega on meil kõik korras. Kord kuus ikka, kui mitte rohkem. Aga kas siingi on mõeldud vaid välist kombetäitlust? Jeesus on käsu andnud leiba murda meenutamaks Tema ristisurma, KUNI TA TULEB. Ehk iga leivamurdmine peaks olema ka Kristuse taastulemise kuulutus. Me peaksime endale aru andma, et see igakuine kogunemine on kui Taevane eelmaitse, kui Peigmees tuleb järele oma Pruudile (kes on Tema ihu), kes oma rüüd on pesnud ja igatseb olla vaid oma Kallimaga. Vaid nii saab armulaud olla terviseks ja kinnituseks. Kes aga endale neist asjadest aru ei anna (ei anna aru sellest ihust, nagu Paulus ütleb), see sööb ja joob enesele nuhtlust. Nagu Juudas Iskariotki, kes oli usin armuvahendite tarbija, kuid arvas, et Jumala tahte täitmiseks siin maailmas piisab oma mõistusest küll (vt Juudase sündroom).
PALVED
Palve ja paastumine on üliolulised. Paastumine on palvete jõuallikas justkui ja seda seepärast, et meie inimlik loomus ei pääse siis nii palju esile ja me oleme tundlikumad Jumalale ja Tema märguannetele. Palve ei muuda Jumalat, vaid meid. Ja kuna meie saame tundlikumaks, siis võime paremini ja täpsemalt täita Jumala tahet. Palvetamine võib toimuda ka vales meelsuses. "Te palute pahasti" manitseb Jakoobus. Proovikiviks on taas jälle vilja olemasolu. Kas need palved on täitnud oma eesmärgi või mitte. Jumala suurimaks sooviks on vastata KÕIGILE palvetele, mis on palutud Jeesusega kooskõlas. Jälle taas, kui me seda ei koge, ehk ei ole me piisavalt Isa südame lähedal ja Jeesuse rinna najal?
IMETEOD JA TUNNUSTÄHED
Need tulevad, kui kõik neli eelnevat osa on koguduses üles tõstetud. Ehk teisisõnu, need ei saa jääda tulemata, kui Jumal meie keskel jälle tõeliselt tegutseda saab. Samas, imeteod ei ole iseenesest mitte midagi (tean, et paljud on neist vaimustuses). Nad on tühised selle kõrval, mida tähendab Jumala ligiolu, tema tuntav kohalolek igas eluolukorras. Kui seda koged, võid hõisata koos laulikuga: Üksnes Sind, mu kallis Jeesus! Siis ei ole enam vahet, kas Sul on õnnistused ja annid või mitte. Tähtis on Andja, kes samas on Iseenda minu eest andnud ning armastab mind igavese armastusega, rohkem ja sügavamalt kui ükski inimene seda suudaks.
Jutt käib siin algkogudusest, sellest samast, kus Pühale Vaimule valetamine tõi kaasa ajaliku surma--Jumal sekkus reaalselt igapäevaellu. Mida nad siis tegid, et olla edukad?
SÕNA
Nad püsisid apostlite õpetuses ehk Sõnas. Sõna on kõige alus. Sõna on see, mis oli alguses ja mille läbi on tehtud taevad ja maa. Ja sõna sai lihaks ja alles seeläbi tuli isiklik pääste. Kantslist kuuldud sõna peab ka lihaks ehk elavaks saama, muidu ei ole tast kasu millekski. Nagu soolgi, mis tuimaks saab, kõlbab vaid välja visata. Sest "Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees - tema ees, kellele meil tuleb aru anda." (He 4:12-13)
Kui Sõna, mida täna kantslist jagad, ei täida seda eesmärki, siis on kanal kinni, kusagil on ummistus ja Sa vaid mürgitad Kristuse ihu oma mõtete ja arvamustega.
Kui Sõna ei ole, siis pole Vaimul midagi kasutada, mida elavaks teha. Selle tagajärjel rahvas nälgib. Kui Sõna asemel on kiirtoit, siis tekivad söömishäired ja muud anomaaliad (nt rasvtõbi). Loe peatükki toidust postituses Meie usu suur ja sügav sisu.
OSADUS
Kristuse ihu osadus on kristluse müsteerium. Ja see pole pelgalt kohvilauaosadus, mis meil tänapäeval nii tavaline on. 20 a tagasi olime kohvita, kuid osadus liikmete vahel oli ehe.
Tema (Kristus) on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks,12 et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks,13kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda, 14 et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada, 15vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea - Kristus. 16Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses. (Ef 4)
Jällegi, kui neid ameteid koguduses ei ole, on kusagil mindud väga viltu ja asi ei toimi, nii nagu peab.
Kui räägitakse kristlase meelevallast, siis tihti räägitakse Efesose kirja 1. peatükist ja sellest, kui suur vägi meil Jeesuse ülestõusmise kaudu on. See (Jeesuse ülestõusmise vägi) sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas, 21kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul, 22ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele,23kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges. Mina ei loe siit välja, et igal liikmel oleks see meelevald, vaid hoopis, et see meelevald on antud kogudusele ja vaid koguduse osaduses võib see tõotus täituda. Kristuse ihu on TEMA TÄIUS, kes kõik kõiges täidab. Ehk need, kes arvavad, et neil kogudust vaja pole, seisatuge ja mõelge üks kord veel.
LEIVAMURDMINE
Sakramentidega on meil kõik korras. Kord kuus ikka, kui mitte rohkem. Aga kas siingi on mõeldud vaid välist kombetäitlust? Jeesus on käsu andnud leiba murda meenutamaks Tema ristisurma, KUNI TA TULEB. Ehk iga leivamurdmine peaks olema ka Kristuse taastulemise kuulutus. Me peaksime endale aru andma, et see igakuine kogunemine on kui Taevane eelmaitse, kui Peigmees tuleb järele oma Pruudile (kes on Tema ihu), kes oma rüüd on pesnud ja igatseb olla vaid oma Kallimaga. Vaid nii saab armulaud olla terviseks ja kinnituseks. Kes aga endale neist asjadest aru ei anna (ei anna aru sellest ihust, nagu Paulus ütleb), see sööb ja joob enesele nuhtlust. Nagu Juudas Iskariotki, kes oli usin armuvahendite tarbija, kuid arvas, et Jumala tahte täitmiseks siin maailmas piisab oma mõistusest küll (vt Juudase sündroom).
PALVED
Palve ja paastumine on üliolulised. Paastumine on palvete jõuallikas justkui ja seda seepärast, et meie inimlik loomus ei pääse siis nii palju esile ja me oleme tundlikumad Jumalale ja Tema märguannetele. Palve ei muuda Jumalat, vaid meid. Ja kuna meie saame tundlikumaks, siis võime paremini ja täpsemalt täita Jumala tahet. Palvetamine võib toimuda ka vales meelsuses. "Te palute pahasti" manitseb Jakoobus. Proovikiviks on taas jälle vilja olemasolu. Kas need palved on täitnud oma eesmärgi või mitte. Jumala suurimaks sooviks on vastata KÕIGILE palvetele, mis on palutud Jeesusega kooskõlas. Jälle taas, kui me seda ei koge, ehk ei ole me piisavalt Isa südame lähedal ja Jeesuse rinna najal?
IMETEOD JA TUNNUSTÄHED
Need tulevad, kui kõik neli eelnevat osa on koguduses üles tõstetud. Ehk teisisõnu, need ei saa jääda tulemata, kui Jumal meie keskel jälle tõeliselt tegutseda saab. Samas, imeteod ei ole iseenesest mitte midagi (tean, et paljud on neist vaimustuses). Nad on tühised selle kõrval, mida tähendab Jumala ligiolu, tema tuntav kohalolek igas eluolukorras. Kui seda koged, võid hõisata koos laulikuga: Üksnes Sind, mu kallis Jeesus! Siis ei ole enam vahet, kas Sul on õnnistused ja annid või mitte. Tähtis on Andja, kes samas on Iseenda minu eest andnud ning armastab mind igavese armastusega, rohkem ja sügavamalt kui ükski inimene seda suudaks.
esmaspäev, 4. jaanuar 2010
Püha Jumala ligiolu
Jr 25:30 Aga sina kuuluta neile prohvetlikult kõik need sõnad ja ütle neile: Issand müristab kõrgusest ja toob oma pühast eluasemest kuuldavale oma hääle. Ta müristab võimsasti oma karjamaa kohal, kõigi maa elanike vastu kostab otsekui viinamarjatallajate hüüd.
Me oleme nii harjunud, et Jeesus on selline 30ndates noormees, kes on alati meie poolel ja kui me teda taas näeme, siis jookseme Ta sülle ja ta teeb meile pai. Ükskõik, mida usume või kuidas elanud oleme. See on järjekordne Saatana vale ja meie valelootus, mida hellitanud oleme. Ehk elame igapäevases eksituses. Ja eksitame mittekristlasi meie ümber, et Jeesus on ikka veel abitu sõimelaps, kellega meie võime teha mida tahame ja öelda, mida tahame ja lõpuks on kõik ikka korras, sest Jumal armastab meid nii väga.
Ilmutuse raamatu algus annab meile pildi, milline Jeesus täna on. Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Jakui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga 13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. (Ilm 1)
Apostel, kes oli elanud kolm aastat väga lähedases osaduses Jeesuse rinna najal ja kes oli kindlalt veendunud Jeesuse armastusest tema vastu, ütleb ülestõusnud ja Taevasse läinud Jeesuse kohta nii: Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ehk Armastuse apostelgi ei suuda Püha Jumala ees seisma jääda ja mingist sülle ronimisest ei ole juttugi. Kuid see lugu ei lõpe seal. Pühakiri ütleb: Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!". (ilm 1:17-19) Ehk teisisõnu, tõuse üles, mul on sulle ülesanne! Nüüd, kus ma olen Su tähelepanu endale saanud ja sa oled näinud mu pühadust, võin olla kindel, et sa kirjutad minu sõnu, mitte ei hakka ise luuletama.
Timoteosele kirjutab Paulus (1 Ti 6:14-16) et sa käsku säilitaksid puhtalt ja laitmatult meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni, 15 mille parajal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus võimas valitseja, kuningate Kuningas ja isandate Issand,16 kellel ainsana on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Tema päralt olgu au ja igavene võimus! Aamen. Ehk siis, see, mida Johannes Ilmutuse raamatu alguses nägi, oli vaid selline lahjendatud variant ja seda Johannese enda pärast, et ta otsemaid hukka ei saaks.
Jumal Isa Vanas Testamendis on samuti ligipääsmatu. Samas on mitmetel inimestel olnud võimalus Teda näha. Mooses mõistis Jumala pühadust, temaga suhtles Jumal "palgest palgesse". Kindlasti oli seal ka filtreid, Moosesel oli "kate näo ees", nagu Paulus ütleb. Mooses võis 80 päeva paastuda. Ta oli Jumalaga Siionil, tuli alla, nägi kuldvasikat, vihastus, lõi käsulauad katki ja läks uuesti üles mäele 40 päevaks 5Mo 9:18.
Mooses mõistab, et Jumala rahva patu pärast tuleb Jumala viha. Kui mägi veel suitseb, vaatab rahvas, et Mooses on nagu väga pikalt sinna Jumala juurde jäänud ja teevad endale nähtava ja kombatava ebajumala, kuldvasika. Ka meie pole enam ammu ärkamist kogenud ja nii oleme ka endale teinud kombatava ja hallatava kristluse, kus Jumala otsene kohustus on vaadata, et meie reputatsioon säiliks, kui me tema eest "võitleme". Kirjakohad pole ammu enam ühtse tervikuna me silme ees, võtame ja kasutame vaid seda, mille järgi "kõrvad sügelevad". (2 Ti 4:3) Ärge laske ennast eksitada. See on kuldvasikas, keda me tegelikult teenime.
Rahvas, kes Jumalat pühaks ei pidanud, löödi maha. Mooseski, kes vihastus ÜKS KORD üleliia rahva ees, ei saanud tõotatud maale, ei näinud oma töö vilja. MIKS? Sest ta ei pidanud Jumalat pühaks Iisraeli laste silme ees (4 M0 20:19-20). Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.12Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: "Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!"
Nagu näha, Jumala eesmärgid teostusid, rahvas sai juua. Aga juhid, kes Jumalat pühaks ei pidanud, ehk õige pisut omamoodi antud käsku täitsid, said oma karistuse. Olgugi, et inimlikult oli eksimus ju "nii väike"... Mooses LÕI kaljut, mitte ei ÖELNUD sellele. Just nii täpset allumist ootab Jumal meilt Tema ligiolus.
Jesaja oli prohvet, kes nägi Jumalat. Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina. 2Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas. 3Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: "Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!"4Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga. (Jes 6)
Me oleme nii harjunud, et Jeesus on selline 30ndates noormees, kes on alati meie poolel ja kui me teda taas näeme, siis jookseme Ta sülle ja ta teeb meile pai. Ükskõik, mida usume või kuidas elanud oleme. See on järjekordne Saatana vale ja meie valelootus, mida hellitanud oleme. Ehk elame igapäevases eksituses. Ja eksitame mittekristlasi meie ümber, et Jeesus on ikka veel abitu sõimelaps, kellega meie võime teha mida tahame ja öelda, mida tahame ja lõpuks on kõik ikka korras, sest Jumal armastab meid nii väga.
Ilmutuse raamatu algus annab meile pildi, milline Jeesus täna on. Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Jakui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga 13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. (Ilm 1)
Apostel, kes oli elanud kolm aastat väga lähedases osaduses Jeesuse rinna najal ja kes oli kindlalt veendunud Jeesuse armastusest tema vastu, ütleb ülestõusnud ja Taevasse läinud Jeesuse kohta nii: Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ehk Armastuse apostelgi ei suuda Püha Jumala ees seisma jääda ja mingist sülle ronimisest ei ole juttugi. Kuid see lugu ei lõpe seal. Pühakiri ütleb: Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!". (ilm 1:17-19) Ehk teisisõnu, tõuse üles, mul on sulle ülesanne! Nüüd, kus ma olen Su tähelepanu endale saanud ja sa oled näinud mu pühadust, võin olla kindel, et sa kirjutad minu sõnu, mitte ei hakka ise luuletama.
Timoteosele kirjutab Paulus (1 Ti 6:14-16) et sa käsku säilitaksid puhtalt ja laitmatult meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni, 15 mille parajal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus võimas valitseja, kuningate Kuningas ja isandate Issand,16 kellel ainsana on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Tema päralt olgu au ja igavene võimus! Aamen. Ehk siis, see, mida Johannes Ilmutuse raamatu alguses nägi, oli vaid selline lahjendatud variant ja seda Johannese enda pärast, et ta otsemaid hukka ei saaks.
Jumal Isa Vanas Testamendis on samuti ligipääsmatu. Samas on mitmetel inimestel olnud võimalus Teda näha. Mooses mõistis Jumala pühadust, temaga suhtles Jumal "palgest palgesse". Kindlasti oli seal ka filtreid, Moosesel oli "kate näo ees", nagu Paulus ütleb. Mooses võis 80 päeva paastuda. Ta oli Jumalaga Siionil, tuli alla, nägi kuldvasikat, vihastus, lõi käsulauad katki ja läks uuesti üles mäele 40 päevaks 5Mo 9:18.
Mooses mõistab, et Jumala rahva patu pärast tuleb Jumala viha. Kui mägi veel suitseb, vaatab rahvas, et Mooses on nagu väga pikalt sinna Jumala juurde jäänud ja teevad endale nähtava ja kombatava ebajumala, kuldvasika. Ka meie pole enam ammu ärkamist kogenud ja nii oleme ka endale teinud kombatava ja hallatava kristluse, kus Jumala otsene kohustus on vaadata, et meie reputatsioon säiliks, kui me tema eest "võitleme". Kirjakohad pole ammu enam ühtse tervikuna me silme ees, võtame ja kasutame vaid seda, mille järgi "kõrvad sügelevad". (2 Ti 4:3) Ärge laske ennast eksitada. See on kuldvasikas, keda me tegelikult teenime.
Rahvas, kes Jumalat pühaks ei pidanud, löödi maha. Mooseski, kes vihastus ÜKS KORD üleliia rahva ees, ei saanud tõotatud maale, ei näinud oma töö vilja. MIKS? Sest ta ei pidanud Jumalat pühaks Iisraeli laste silme ees (4 M0 20:19-20). Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.12Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: "Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!"
Nagu näha, Jumala eesmärgid teostusid, rahvas sai juua. Aga juhid, kes Jumalat pühaks ei pidanud, ehk õige pisut omamoodi antud käsku täitsid, said oma karistuse. Olgugi, et inimlikult oli eksimus ju "nii väike"... Mooses LÕI kaljut, mitte ei ÖELNUD sellele. Just nii täpset allumist ootab Jumal meilt Tema ligiolus.
Jesaja oli prohvet, kes nägi Jumalat. Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina. 2Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas. 3Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: "Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!"4Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga. (Jes 6)
Jesaja ainuke mõeldav vastus saab olla: "Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat." Inimene, kes on näinud Jumalat, teab, et tema ligiolu paneb meid oma roojasusele vaatama ja ahastust tundma. Samas on väljapääs käeulatuses, ehk see masendus ei pea jääma prevaleerivaks. Jesaja puhul toimus nii: Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi,mille ta oli pihtidega altarilt võtnud.7Ja ta puudutas mu suud ning ütles: "Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud."
Jesaja puhul võttis ingel altarilt söestunud paasatalle tüki ja puudutas ta huuli. See oli väga valus kogemus, sest limaskestad ei talu suurt kuumust, nagu teame. Ja puhastumine, kas tule läbi nagu siin või kärpimine nagu Joh 15 ptk vihjab, ongi ju valus. Aga tulemus on väärt iga pingutust, sest "su süü on lahkunud ning su patt lepitatud." ALLES SIIS saab Jesaja tõeliselt vaadata Jumala pühadust ja seisma jääda. Alles siis saab ta astuda Issanda teenistusse ja jälle taas võime olla kindlad, et mingit isetegevust ta enam ei harrasta pärast sellist kogemust. Jesaja on tähelepanuväärne ka selle poolest, et teda kutsuti teenistusse poliitiliselt ja majanduslikult väga ebakindlal ajal nagu seda tänanegi päev on. Ja meie Paasatall Jeesus on samuti tapetud ning peame laskma Temal oma huuli ja südant puudutada. Tulega, et põleks ära kõik see, mis Jumalat ei austa.
Püha Vaim on samuti Jumal ja nõuab samasugust respekti. Põhjus, miks me ei näe igapäevaselt neid mahalööduid, kes Jumala nimel kurja teevad, on selles, et Vaimul ei ole vabadust ja neid surmasid ei osataks tõlgendada ning seetõttu oleksid need mõttetud ja külvaksid vaid paanikat. Samas, kui Vaimu töö aktiviseerub, siis võime taas seda näha, täpselt nagu algkoguduse päevil.
Apostlite tegude 5. peatükist loeme: Aga keegi mees, Hananias nimi, oli koos oma naise Safiiraga müünud omandi 2ja osa saadud rahast naise teades kõrvale toimetanud, ja osa ta tõi ja pani apostlite jalgade ette.3Siis ütles Peetrus: "Hananias, mispärast on saatanvallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?4Eks see sinu käes olles olnud su oma ja müüdunagi sinu meelevallas? Mispärast sa oled selle ette võtnud omasüdames? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale."5Neid sõnu kuuldes langes Hananias maha ja heitis hinge. Jasuur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.
Süü on VALETAMINE, mitte kogu vara üleandmisest keeldumine. Ära müü, kui ei taha. Aga ära valeta, et Sina või Sinu omand tervenisti Jumalale kuulub, kui ei kuulu. Tema naine tuleb ka sinna ja talle ei öelda, et mees surnud on. Tema süda pannakse koguduse ette ja oodatakse õiget ning ausat vastust. Umbes kolme tunni pärast juhtus, et tema naine tuli sisse ega teadnud, mis oli sündinud. 8Peetrus küsis temalt: "Ütle mulle, kas te müüsite maatüki sellise hinnaga?" Tema ütles: "Jah, selle hinnaga."9Peetrus ütles nüüd talle: "Mispärast te olete ühte nõusse heitnud, et Issanda Vaimu kiusata? Ennäe, nende jalad, kes su mehe on matnud, on ukse taga ja nad kannavad välja sinugi."10Otsekohe kukkus naine tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noormehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning kandsid ta välja ja matsid ta tema mehe kõrvale.11Ja suur kartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale,kes seda kuulsid.
Hiljuti kirjutas mulle keegi noor kristlane, kelle südamesse oli Jumal selle kirjakoha kaudu rääkinud: Aga kuidas on lood Jumala ligiolekuga, Püha Vaimuga? Mina loen sellest juhtumist välja, et Jumala ligiolekus patu tegemine on surmav, halastuseta. Samas, kes siis on täiuslik, et olla Jumala ligiolus patuta? Kas Peetrus oli siis täiuslik, patuta? Kes võib minna ja kuidas Jumala lähedale? Kas see, et Peetrus oli küll ekslik(ma oletan, ma ei tea)patune, siiski oli temas juba uus loodu Jeesuses Kristuses ja ta võis täituda Püha Vaimuga, kõndis Jumala halastuses mitte kohtumõistmises, kasvas Tema armus nii et sest samast arglikust kuid suure suuga mehest sai niivõrd julge ja konkreetne mees, kes lasi end pea alaspidi risti lüüa?
Aga OLETAN, ET Hananias ja Safiira olid nagu klubiinimesed, kes korraks astusid sisse arvates, et äkki siit saab kuidagi kasu lõigata. Nende süda oli kinni Jeesusele, Jeesus ei elanud nende südames, aga kokku puutudes Jumala ligiolekuga nad surid oma patuse loomuse tõttu silmapilkselt. Kas sellest ei või järeldada, et JUMALA LIGIOLU ON PÜHA JA SAMAS OHTLIK. Tähendab seda, et sellesse minemine ei ole mänguasi, muuseas ega inimeste jaoks, kellel Jeesust südames ei ole? Et see sama mis oli vana testamendi ajal kui preester pidi tegema vastavad toimetused enne kui siseneb pühasse paika ei ole muutunud. Tähendab Jumal ei ole muutunud selle koha pealt, küll aga templi teenistus, mis nüüd enam ei toimu loomade ohverdamise kaudu vaid Jeesuse kaudu, kes sai üheks ainsaks ja lõplikuks ohvriks.
Sellel noorel kristlasel on õigus. Lisaksin vaid, et templiteenistus on tõesti muutunud... tempel on nüüd meie südames ja kui me Jumalat seal pühaks ei pea, siis hukkume, igavikus kindlasti, kuid mõned ka juba siin elus, et teiste peale tuleks Jumala kartus. Ja seda siis, kui Jumala Vaim koguduses rohkem maad saab.
Ja Peetrus võis Jumala ees seista just ja vaid selle pärast, et enne ristile minekut oli ta iseennast ja oma väge täis: MINA TEAN! MINA LÄHEN! MINA TEEN! Aga olles Jeesust 3 korda salanud, sai tema enesepiisavus otsa ning ta suudab Tibeeria kaldal pobiseda vaid: "Sina, Issand, tead kõik". Ehk ta mõistab, et kõik, mis ta on või mida ta suudab, tuleb Jumalalt. Ja ta elab JUMALAKARTUSES ja ALLUB Jumala Vaimu juhtimisele.
Jumal tahab ka meie maale valada oma Vaimu ja on ennast juba ilmutamas. Valvake siis ja paluge, et teid arvataks väärt seisma Inimese Poja ees (vt kirjeldust Ilm raamatust).
reede, 1. jaanuar 2010
Õppematerjal
Alustan uut blogi. Põhjuseks esiteks see, http://lepitusamet.blogspot.com peab jääma tõsisema sõnumi kandjaks. Teiseks see, et soovin jagada õpetuslikku tausta, mis on kõik tulnud hiljem ning kinnitab kogemuslikku tunnetust.
Minu enda teekond algas 20 aastat tagasi EMK Tartu koguduses. 2kuud hiljem andis Jumal visiooni ja toetas igal sammul ning lisas inimesi kogudusse ja valmistas neid jüngriteks. Siis algas kõrbetee, kust Issand mind tagasi hakkas kutsuma 2009. a algusest. Läbimurre toimus juuli lõpul Tartu Kolgata koguduse laagris. Sealt peale hakkas Jumal mind sügavamale viima, tehes seda mu viimase 15a kodukoguduse rüpes, EMK Tallinna koguduses. Kuna olin nii pikalt olnud kõrbes, janus, kuumuses ja kannatustes, siis püüdsin iga hinna eest kuulda Jumala häält ja alluda. Endalegi üllatuseks viidi mind üha edasi. Tõeliseks julgustuseks oli Kansase ärkamise algus, kus Jumal puuduvad pusletükid kokku pani nii õpetuse näol kui juba saadud piltidele/sõnadele tähenduse andis. Alljärgnevalt tutvustan lühidalt Kansase ärkamise juhte ja teisi, kes on kinnitanud.
Mike Bickle- IHOP (International House of Prayer University, Kansas City) direktor, sai 20 aastat tagasi visiooni alustada IHOP KCga. Ta jutlustab, kuidas Jumal teda sellele tööle kutsus ning milliseid imesid ja tunnustähti andis. Ses.1 - Early Days, Cairo, and 1983 Solemn Assembly-Mike Bickle mp3. 10 aastat on nad teinud 24/7 palveid. Lehel http://www.ihop.org/Group/Group.aspx?ID=1000036187 mitmeid muid jutlusi ja jutluste märkmeid nende 10-aastasest palveajaloost.
Allen Hood - pikaajaline metodisti pastor ja Asbury Teoloogilise seminari vilistlane. 2007. aastal läbitud 40 päevase paastu ajal sai Jumalalt ilmutuse (encounter), kus tema palvele "saada ärkamist" küsis Jumal: "What about the drunkenness of California?", näidates et ühiskond peegeldab koguduse moraalset palet ja vajakajäämisi. Oma jutluses Joel: Standing at the Critical Juncture väidab ta Vana Testamendi prohvetitele ja ajaloole toetudes, et pretsedenditu majanduskriis, mida Jumala rahvas tähele ei pane, toob mõne aja pärast kaasa sõjalise interventsiooni. Esimene (st majandus)kriis laheneb kui iseenesest, kuid vahepealne hingetõmbeaeg on antud vaid ettevalmistuseks teise, tõeliselt hävitava kriisi eel, sarnaselt tornaado toimimisega. Have we heard the trumpet? küsib ta korduvalt.
Corey Russell, IHOPi piibliõpetaja jutlustas 2008. aasta konverentsil Onething'08 sellest, et nad palvetavad, et Jumal tõstaks üles Eelija ülesande ja Eliisa võidmisega eelkäijaid, kes valmistaksid Issanda teed ja oleksid kui Ristija Johannes, kutsudes rahvast meeleparandusele. onething'08 - Corey Russell (download) . Samal teemal Mike Bickle'i The Lovesick Heart of the Fasted Lifestyle - Session One. Neid eelkäijad või eeljooksjaid iseloomustab radikaalne sõnum ja nende enda muudetud elu ning rõõmus osadus Isaga. Nad tõusevad esile "one short step ahead of Christ" ehk vahetult enne seda, kui Jumal kavatseb maad külastada. Loe ja kuula The Need of this Great Hour of History , mp3 (Mike Bickle). Jumal ootab, et paljud võiksid kuulda kutset olla selline sõnumitooja.
Lou Engle on Toronto ärkamise üks juhte, kes ühines IHOPiga 2007. aastal. Oma jutluses For Such a Time as This selgitab ta oma tööd noorteorganisatsioonis International House of Justice, kus võideldakse palves USA administratsiooni pöördumise eest ja nõutatakse palves õigust abordi läbi lahkunud lastele.
Onething'09 materjalid saadaval konverentsi veebilehel.
Minu enda teekond algas 20 aastat tagasi EMK Tartu koguduses. 2kuud hiljem andis Jumal visiooni ja toetas igal sammul ning lisas inimesi kogudusse ja valmistas neid jüngriteks. Siis algas kõrbetee, kust Issand mind tagasi hakkas kutsuma 2009. a algusest. Läbimurre toimus juuli lõpul Tartu Kolgata koguduse laagris. Sealt peale hakkas Jumal mind sügavamale viima, tehes seda mu viimase 15a kodukoguduse rüpes, EMK Tallinna koguduses. Kuna olin nii pikalt olnud kõrbes, janus, kuumuses ja kannatustes, siis püüdsin iga hinna eest kuulda Jumala häält ja alluda. Endalegi üllatuseks viidi mind üha edasi. Tõeliseks julgustuseks oli Kansase ärkamise algus, kus Jumal puuduvad pusletükid kokku pani nii õpetuse näol kui juba saadud piltidele/sõnadele tähenduse andis. Alljärgnevalt tutvustan lühidalt Kansase ärkamise juhte ja teisi, kes on kinnitanud.
Mike Bickle- IHOP (International House of Prayer University, Kansas City) direktor, sai 20 aastat tagasi visiooni alustada IHOP KCga. Ta jutlustab, kuidas Jumal teda sellele tööle kutsus ning milliseid imesid ja tunnustähti andis. Ses.1 - Early Days, Cairo, and 1983 Solemn Assembly-Mike Bickle mp3. 10 aastat on nad teinud 24/7 palveid. Lehel http://www.ihop.org/Group/Group.aspx?ID=1000036187 mitmeid muid jutlusi ja jutluste märkmeid nende 10-aastasest palveajaloost.
Allen Hood - pikaajaline metodisti pastor ja Asbury Teoloogilise seminari vilistlane. 2007. aastal läbitud 40 päevase paastu ajal sai Jumalalt ilmutuse (encounter), kus tema palvele "saada ärkamist" küsis Jumal: "What about the drunkenness of California?", näidates et ühiskond peegeldab koguduse moraalset palet ja vajakajäämisi. Oma jutluses Joel: Standing at the Critical Juncture väidab ta Vana Testamendi prohvetitele ja ajaloole toetudes, et pretsedenditu majanduskriis, mida Jumala rahvas tähele ei pane, toob mõne aja pärast kaasa sõjalise interventsiooni. Esimene (st majandus)kriis laheneb kui iseenesest, kuid vahepealne hingetõmbeaeg on antud vaid ettevalmistuseks teise, tõeliselt hävitava kriisi eel, sarnaselt tornaado toimimisega. Have we heard the trumpet? küsib ta korduvalt.
Corey Russell, IHOPi piibliõpetaja jutlustas 2008. aasta konverentsil Onething'08 sellest, et nad palvetavad, et Jumal tõstaks üles Eelija ülesande ja Eliisa võidmisega eelkäijaid, kes valmistaksid Issanda teed ja oleksid kui Ristija Johannes, kutsudes rahvast meeleparandusele. onething'08 - Corey Russell (download) . Samal teemal Mike Bickle'i The Lovesick Heart of the Fasted Lifestyle - Session One. Neid eelkäijad või eeljooksjaid iseloomustab radikaalne sõnum ja nende enda muudetud elu ning rõõmus osadus Isaga. Nad tõusevad esile "one short step ahead of Christ" ehk vahetult enne seda, kui Jumal kavatseb maad külastada. Loe ja kuula The Need of this Great Hour of History , mp3 (Mike Bickle). Jumal ootab, et paljud võiksid kuulda kutset olla selline sõnumitooja.
Lou Engle on Toronto ärkamise üks juhte, kes ühines IHOPiga 2007. aastal. Oma jutluses For Such a Time as This selgitab ta oma tööd noorteorganisatsioonis International House of Justice, kus võideldakse palves USA administratsiooni pöördumise eest ja nõutatakse palves õigust abordi läbi lahkunud lastele.
Onething'09 materjalid saadaval konverentsi veebilehel.
neljapäev, 31. detsember 2009
Kahtlevatele Toomastele
1932. aastal hakkas Eestimaal prohveteerima Karl Reits. Ta kutsus eesti rahvast meeleparandusele, kuid kuna elu oli niivõrd hea, siis teda ei kuulatud. Kirikutest visati ta välja, Päts ja Laidoner mõnitasid ja turul pilluti teda mädanenud tomatitega. Loe A. Kirjamägi raamatuid Prohvet Karl Reitsist.
Prohvet ennustas, et Eesti riik võetakse ära. Ja et pärast okupatsiooni tuleb nii hea aeg, millega ei osata midagi peale hakata. Aga see hea aeg lõpeb järsku. Nii ongi juhtunud. Kuid see hea aeg ei ole veel möödas. Ja lähiajal läheb ilmselt isegi pisut paremaks. Kuid siis tuleb lõpp ja järsku. Prohvet mõrvati sõja algul ja tema taskust leiti järgmine kiri.
See ilus vabariik, mida Jumal on Eesti rahvale andnud, võetakse nende käest ära sellepärast, et juhid ja rahvas on unustanud oma Jumala.Ja see antakse ära. Riigijuht annab riigi vabatahtlikult ära. Sest, mis tarkust on ühel juhil, kellel pole Jumalat.Suur ehmatus tuleb juhtide peale, nad vangistatakse ja viiakse ära ja rahvas satub ikke alla, kus ta saab tunda nälga ja janu ja kannatusi.
Tuli tuleb linnutiivul äkitselt alla tema linnade peale ja ühelgi ei ole olemist.
Ja paljude maade linnad hävitatakse ära ja mitmed rahvad satuvad viletsusse.
Eesti rahvas paisatakse laiali seni, kuni saab ära kaotatud.
Siit võime näha, et viimane lause ei ole veel täitunud. Võib-olla ootavad täitumist 3 viimast lauset (täitusid vaid oslaiselt II ilmasõja ajal). Kui mõelda, kui aktiivselt on eesti naised abiellunud välismaalastega, on viimane lause väga tõenäoliselt täitumas, eriti kui sõjaline kriis meie viimasedki mehed hävitab.
2001. a. sai Silver Koit prohveteeringu Jumala tulevasest vihast.
http://vaimumaailm.eknoustamiskeskus.ee/page.php?page=Prohvetlikud_sõnumid
Vt linkide alt: prohvetlikud sõnumid
Ka see prohveteering on vaid edasi lükkunud, kuna kogudus on vahepeal meelt parandanud. See meeleparandus pole aga olnud piisav, et Jumala kohtuotsust pöörata. Kuna probleemid on samad, on teema viimasel ajal väga aktuaalselt jälle esile tõusnud.
Kansases toimub ärkamine (vt linkidest). Hambad kasvavad tagasi, selgrood saavad sirgeks, vähihaigus taganeb, inimesed vabanevad teiste inimeste meelejärgi olemisest (man-pleasing spirit), perfektsionismist jne. Aga see on alles „alguste alguste alguste algus“, nagu nad väidavad. Juhid on saanud selguse, et Ameerikat ootab lähitulevikus väga suur sõjaline kriis. Kas usume, et keegi päästab meie Eestimaa mistahes vaenlase käest, kui USA on ise sõjas?!
Nii Ameerikat, Eestimaad kui kogu maailma ootab ees väga suur ärkamine, mis on ühtlasi Kuningas Jeesus Kristuse Teise tulemise ettevalmistus. Jumal on tõotanud ameerika vendadele, et usklikuks saab „kaks ühe eest“ – kaks inimest iga abordis hukkunud lapse eest. Teisisõnu, see ärkamine saa olema suur, sest Jumal valmistab oma rahvast Taevasse minekuks.
2005. aastal hoiatati meid väga tõsiselt (vt lingikogust). See on ELU ja SURMA küsimus. Meie aga lootsime nii kantslis kui igapäeva elus ikka kõigele muule, kui Jumalale (humanistlik mõistuseusk, inimsuhted, majanduslik edu jne) ja ei tulnud osadusse, et Jumal oleks saanud meile selgitada, mis olukord meil tegelikult valitseb.
Käesolev blogi ei ole mitte kellelegi hirmutuseks, vaid kirjutatud ja teada antud selleks, et me TEAKSIME, mis meid ees ootab ja oskaksime olla valmis, et SEE PÄEV meid ei tabaks kui linnupüüdja pael. Jumala pääste on täna veel avatud kõigile, kes teda igatsevad. Joh 1: 1-13. Soovitan kuulata ka blogi lingikogu.
LOE: LÄKITUS EESTIMAA KOGUDUSELE 28. dets. 2009. a.
Prohvet ennustas, et Eesti riik võetakse ära. Ja et pärast okupatsiooni tuleb nii hea aeg, millega ei osata midagi peale hakata. Aga see hea aeg lõpeb järsku. Nii ongi juhtunud. Kuid see hea aeg ei ole veel möödas. Ja lähiajal läheb ilmselt isegi pisut paremaks. Kuid siis tuleb lõpp ja järsku. Prohvet mõrvati sõja algul ja tema taskust leiti järgmine kiri.
See ilus vabariik, mida Jumal on Eesti rahvale andnud, võetakse nende käest ära sellepärast, et juhid ja rahvas on unustanud oma Jumala.Ja see antakse ära. Riigijuht annab riigi vabatahtlikult ära. Sest, mis tarkust on ühel juhil, kellel pole Jumalat.Suur ehmatus tuleb juhtide peale, nad vangistatakse ja viiakse ära ja rahvas satub ikke alla, kus ta saab tunda nälga ja janu ja kannatusi.
Tuli tuleb linnutiivul äkitselt alla tema linnade peale ja ühelgi ei ole olemist.
Ja paljude maade linnad hävitatakse ära ja mitmed rahvad satuvad viletsusse.
Eesti rahvas paisatakse laiali seni, kuni saab ära kaotatud.
Siit võime näha, et viimane lause ei ole veel täitunud. Võib-olla ootavad täitumist 3 viimast lauset (täitusid vaid oslaiselt II ilmasõja ajal). Kui mõelda, kui aktiivselt on eesti naised abiellunud välismaalastega, on viimane lause väga tõenäoliselt täitumas, eriti kui sõjaline kriis meie viimasedki mehed hävitab.
2001. a. sai Silver Koit prohveteeringu Jumala tulevasest vihast.
http://vaimumaailm.eknoustamiskeskus.ee/page.php?page=Prohvetlikud_sõnumid
Vt linkide alt: prohvetlikud sõnumid
Ka see prohveteering on vaid edasi lükkunud, kuna kogudus on vahepeal meelt parandanud. See meeleparandus pole aga olnud piisav, et Jumala kohtuotsust pöörata. Kuna probleemid on samad, on teema viimasel ajal väga aktuaalselt jälle esile tõusnud.
Kansases toimub ärkamine (vt linkidest). Hambad kasvavad tagasi, selgrood saavad sirgeks, vähihaigus taganeb, inimesed vabanevad teiste inimeste meelejärgi olemisest (man-pleasing spirit), perfektsionismist jne. Aga see on alles „alguste alguste alguste algus“, nagu nad väidavad. Juhid on saanud selguse, et Ameerikat ootab lähitulevikus väga suur sõjaline kriis. Kas usume, et keegi päästab meie Eestimaa mistahes vaenlase käest, kui USA on ise sõjas?!
Nii Ameerikat, Eestimaad kui kogu maailma ootab ees väga suur ärkamine, mis on ühtlasi Kuningas Jeesus Kristuse Teise tulemise ettevalmistus. Jumal on tõotanud ameerika vendadele, et usklikuks saab „kaks ühe eest“ – kaks inimest iga abordis hukkunud lapse eest. Teisisõnu, see ärkamine saa olema suur, sest Jumal valmistab oma rahvast Taevasse minekuks.
2005. aastal hoiatati meid väga tõsiselt (vt lingikogust). See on ELU ja SURMA küsimus. Meie aga lootsime nii kantslis kui igapäeva elus ikka kõigele muule, kui Jumalale (humanistlik mõistuseusk, inimsuhted, majanduslik edu jne) ja ei tulnud osadusse, et Jumal oleks saanud meile selgitada, mis olukord meil tegelikult valitseb.
Käesolev blogi ei ole mitte kellelegi hirmutuseks, vaid kirjutatud ja teada antud selleks, et me TEAKSIME, mis meid ees ootab ja oskaksime olla valmis, et SEE PÄEV meid ei tabaks kui linnupüüdja pael. Jumala pääste on täna veel avatud kõigile, kes teda igatsevad. Joh 1: 1-13. Soovitan kuulata ka blogi lingikogu.
LOE: LÄKITUS EESTIMAA KOGUDUSELE 28. dets. 2009. a.
esmaspäev, 28. detsember 2009
LÄKITUS EESTIMAA KOGUDUSELE 28. dets. 2009. a.
Ma olen Sinu juurde saatnud prohveteid, Eestimaa kogudus, kuid sina ei ole kuulanud. Olen sind hoiatanud, et see on elu ja surma küsimus. Aga sa pole tähele pannud. Ma olen kaua olnud kannatlik, aga vaata, su maa on küps kohtumõistmiseks. Te, kristlased, pole vabadusega midagi peale osanud hakata, vaid olete seda kasutanud oma himudes. Te olete teinud oma palged kõvemaks kaljust ja keeldute pöördumast.
Hoiatasin teid 20. jaanuaril 2005, et te tuleksite osadusse. Kolm aastat käisin otsimas vilja, kuid leidsin vaid lopsakaid lehti, mida te truult ja visalt kasvatate. Saatsin teile majanduskriisi, et te seisataksite ja mõtleksite, miks on midagi nii koledat juhtunud nii kiiresti? Aga te ei küsinud, pigem mobiliseerisite oma jõud, et inimlikult kriisist välja tulla. Kui oleksite küsinud ja Sõna uurinud, oleksite teadnud, et MINA olen see, kes selliseid asju saadab ja ma ootan meeleparandust (2 Aj 7:12-22). Ainult siis säästan ma maa, kui te südamest minu poole pöördute ja mind otsite (Jer 3:10-11). Ainult siis pööran ma kohtuotsuse teie maa kohta (Jer 18:7-8).
Teie maa on õnnetus olukorras, sest koguduses ei ole jumalakartust, on vaid õpitud inimeste tarkus. Olete ise need hooned mulle tõotanud ja pühitsenud. Ja kui te Mind Minu Kotta sisse ei lase, siis ma võtan need kojad teilt ära ja hävitan teie maa.
Ma nõuan teilt, karjased, aru lammaste eest, kelle teile olen usaldanud. Lammaste eest, keda te ei ole karjatanud ja kes on jäetud huntide rüüstata (Hes 34). Soov olla inimeste ees austatud ja majanduslik võidujooks on parimadki teie hulgast viinud silmakirjalikkuse teele, aga Mina tahan teid tagasi tuua, kui te vaid mind kuulaksite. Teie, vägevad väepealikud Naamanid, mõistke, et minu tervis tuleb teinekord orjatüdruku sõna kuuldes ja Jordani sogases vees end kastes.
Minu Sõna on elav ja vägev. Kantslis aga on õpitud inimeste käsk ja roiskunud manna. Keskendute isiklikule osadusele ja näete mind vaid abivahendina oma isiklike ambitsioonide teostamisel, olgu siis koguduse sees või väljas.
Aga ma olen Elu Issand ja tahan Sind juhtida. Ma armastan Sind ja tahan Sind viia Eluvee allikale. Tahan ilmutada oma Sõna, mis oleks Elav ja Väeline. Selleks aga tuleb mind kuulda ja tähele panna. Tuleb veeta aega minuga ja mitte kohkuda, kui tahan Su lopsakad kasvud kärpida, et Sa saaksid üldse vilja kandma hakata. Tahan Sinu südamest välja tuua kõik kõntsa, et seal oleks ruumi Minule. Praegu on seal kõike muud (kibedust, pettumust, valu ja enesepiisavust) nii palju, et Inimese Pojal ei ole kohta, kuhu oma pead panna.
Mine oma palvekambrisse ja sule uks. Las ma näitan Sulle Sinu südame paadumust ja kurjust, et võiksid mõista, kui suur on minu arm ja halastus sinu suhtes, mu laps. Mitte ükski patt, mida oled teinud, ei ole minu jaoks liiga suur. Too need välja oma südamest ja heida enesest ära. Liiga kaua oled neid seal hoidnud ja lasknud ennast mürgitada. Too kõik patud ükshaaval minu risti alla, et võiksid kogeda Elu Võidus. See, mida mina Sulle annan, on mõõtmatult suurem sellest, mida arvad endal olevat ja millest siiani kinni hoiad.
13Vöötage endid ja leinake, preestrid, kurtke, altari teenrid! Minge sisse, veetke öö kotiriideis, minu Jumala teenrid, sest teie Jumala kojast on kõrvaldatud roa- ja joogiohver! 14Pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek, koguge vanemad ja kõik maa elanikud Issanda, oma Jumala kotta ja kisendage Issanda poole! 15Oh seda päeva! Sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt. 16Eks ole meie silme eest kadunud toidus,meie Jumala kojast rõõm ja hõiskamine? 17Seemneivad mulla all on tahkunud kõvaks, tagavarad on rüüstatud; aidad on lammutatud, sest vili on ikaldunud. 18Kuidas küll loomad ägavad, veisekarjad on arust ära, sest neil pole karjamaad. Ka lambakarjad on hävimas. (Joel 2)
Nüüd ei ole enam aega. Kohe kohe saab neljas aasta täis. Kutsuge kokku pühalik koosolek. Nimetage alliansspalvenädal meeleparandusnädalaks, kus jutlustada ei tohi keegi ilma Sõna ilmutuseta. Minu pruut väärib enamat kui mürgitamist roiskunud manna ja inimlikult ilusate lugudega. Küsige minult igaks päevaks ilmutust, mida vajate. Ja ma annan teile ELU ja KÕIKE ülirohkesti.
Vahendas:
Kersti Raudsepp
EMK Tallinna kogudus
Hoiatasin teid 20. jaanuaril 2005, et te tuleksite osadusse. Kolm aastat käisin otsimas vilja, kuid leidsin vaid lopsakaid lehti, mida te truult ja visalt kasvatate. Saatsin teile majanduskriisi, et te seisataksite ja mõtleksite, miks on midagi nii koledat juhtunud nii kiiresti? Aga te ei küsinud, pigem mobiliseerisite oma jõud, et inimlikult kriisist välja tulla. Kui oleksite küsinud ja Sõna uurinud, oleksite teadnud, et MINA olen see, kes selliseid asju saadab ja ma ootan meeleparandust (2 Aj 7:12-22). Ainult siis säästan ma maa, kui te südamest minu poole pöördute ja mind otsite (Jer 3:10-11). Ainult siis pööran ma kohtuotsuse teie maa kohta (Jer 18:7-8).
Teie maa on õnnetus olukorras, sest koguduses ei ole jumalakartust, on vaid õpitud inimeste tarkus. Olete ise need hooned mulle tõotanud ja pühitsenud. Ja kui te Mind Minu Kotta sisse ei lase, siis ma võtan need kojad teilt ära ja hävitan teie maa.
Ma nõuan teilt, karjased, aru lammaste eest, kelle teile olen usaldanud. Lammaste eest, keda te ei ole karjatanud ja kes on jäetud huntide rüüstata (Hes 34). Soov olla inimeste ees austatud ja majanduslik võidujooks on parimadki teie hulgast viinud silmakirjalikkuse teele, aga Mina tahan teid tagasi tuua, kui te vaid mind kuulaksite. Teie, vägevad väepealikud Naamanid, mõistke, et minu tervis tuleb teinekord orjatüdruku sõna kuuldes ja Jordani sogases vees end kastes.
Minu Sõna on elav ja vägev. Kantslis aga on õpitud inimeste käsk ja roiskunud manna. Keskendute isiklikule osadusele ja näete mind vaid abivahendina oma isiklike ambitsioonide teostamisel, olgu siis koguduse sees või väljas.
Aga ma olen Elu Issand ja tahan Sind juhtida. Ma armastan Sind ja tahan Sind viia Eluvee allikale. Tahan ilmutada oma Sõna, mis oleks Elav ja Väeline. Selleks aga tuleb mind kuulda ja tähele panna. Tuleb veeta aega minuga ja mitte kohkuda, kui tahan Su lopsakad kasvud kärpida, et Sa saaksid üldse vilja kandma hakata. Tahan Sinu südamest välja tuua kõik kõntsa, et seal oleks ruumi Minule. Praegu on seal kõike muud (kibedust, pettumust, valu ja enesepiisavust) nii palju, et Inimese Pojal ei ole kohta, kuhu oma pead panna.
Mine oma palvekambrisse ja sule uks. Las ma näitan Sulle Sinu südame paadumust ja kurjust, et võiksid mõista, kui suur on minu arm ja halastus sinu suhtes, mu laps. Mitte ükski patt, mida oled teinud, ei ole minu jaoks liiga suur. Too need välja oma südamest ja heida enesest ära. Liiga kaua oled neid seal hoidnud ja lasknud ennast mürgitada. Too kõik patud ükshaaval minu risti alla, et võiksid kogeda Elu Võidus. See, mida mina Sulle annan, on mõõtmatult suurem sellest, mida arvad endal olevat ja millest siiani kinni hoiad.
13Vöötage endid ja leinake, preestrid, kurtke, altari teenrid! Minge sisse, veetke öö kotiriideis, minu Jumala teenrid, sest teie Jumala kojast on kõrvaldatud roa- ja joogiohver! 14Pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek, koguge vanemad ja kõik maa elanikud Issanda, oma Jumala kotta ja kisendage Issanda poole! 15Oh seda päeva! Sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt. 16Eks ole meie silme eest kadunud toidus,meie Jumala kojast rõõm ja hõiskamine? 17Seemneivad mulla all on tahkunud kõvaks, tagavarad on rüüstatud; aidad on lammutatud, sest vili on ikaldunud. 18Kuidas küll loomad ägavad, veisekarjad on arust ära, sest neil pole karjamaad. Ka lambakarjad on hävimas. (Joel 2)
Nüüd ei ole enam aega. Kohe kohe saab neljas aasta täis. Kutsuge kokku pühalik koosolek. Nimetage alliansspalvenädal meeleparandusnädalaks, kus jutlustada ei tohi keegi ilma Sõna ilmutuseta. Minu pruut väärib enamat kui mürgitamist roiskunud manna ja inimlikult ilusate lugudega. Küsige minult igaks päevaks ilmutust, mida vajate. Ja ma annan teile ELU ja KÕIKE ülirohkesti.
Vahendas:
Kersti Raudsepp
EMK Tallinna kogudus
laupäev, 26. detsember 2009
Parandage meelt, sest Taevariik on lähedal
3Issanda hääl on vete peal;
auhiilguse Jumal müristab;
Issand on suurte vete peal.
4Issanda hääl kostab võimsasti;
Issanda hääl kostab toredasti. (Ps 29)
Jõuluootuse sõnumis oli kesksel kohal Johannes, kes rahvast meeleparandusele kutsus, et Jeesuslapse vastuvõtmine üleüldse võimalik oleks. Oma sugupõlve seas tundus ta labiilse ja riiaka asotsiaalina. Praegusi jutlusi kuulates võiks arvata, et Johannest tänapäeval kohates kutsuksime ta sisse ja ütleksime: "Sina istu siia paremale kohale" (Jk 2:3). Aga meeleparandus on sama raske tulema, kui 2000 aastat tagasi ja sõnumitoojas ei olegi seega küsimust. Kas me sõnumi vastu võtame?
Jeesus tuli, kui aeg oli täis saanud. Mõnes mõttes oli täis saanud ka juudi rahva patu mõõt. Ja koos sellega valmistas Jumal väljapääsu. Saatis kõigepealt Johannese teed rajama. Siis saatis Jeesuse. Kõik oli selline konspiratiivne värk. Väljastpoolt ei saanud üldse aru, et maailma ajalugu luuakse. Jumala riik pidi tulema seestpidi inimeste südametesse. Kas tänapäeval pole mitte vastupidi?! Jumala riik on väljaspoolt meie ümber. Kristlaseks olemist määravad välised tegurid. See, et käid kirikus, teed ühtesid asju ja jätad teised tegemata. Järgid mingit kokkulepitud käitumismalli jne. Seda muide heidavad meile ette ka "paganad" (või täpsem oleks öelda, "kirikus mittekäivad kristlased", sest ega me ülejäänud ju moslemid pole)--teil kristlastel on vaid väline sära, aga seespool pole suurt midagi. Vaid valelootused ja -ootused. Ja need on tõsised etteheited, mille me muretu galantsusega maha raputame, arvates, et maailm meid "kiusab". Tegelikult osutavad nad kõigile nähtavale tõsiasjale, et kuningas on alasti.
Jeesuse tulek toimus ka Jeruusalemma hävitamisega kontekstis. Kui ta enne ristisurma minekut vaatab Jeruusalemma peale, siis ta nutab selle linna pärast ja templi pärast, mille ehitamiseks ju nii palju aega ja vaeva ja ressursse on kulutatud. Siia ei jää kivi kivi peale... sest te kasutate palvekoda millekski hoopis muuks... Nuttes ütleb Jeesus, et kui sa oleksid ometi ära tundnud oma armukatsumise aja! Kui sa SEL PÄEVAL teaksid, mis sinu rahule tarvis läheb! Aga nüüd on see varjul sinu silmade eest. Ja SEE PÄEV ei ole mitte päev, mil piiramisvall on Jeruusalemma ümber, vaid TÄNA. Tänane päev, kui on veel armuaeg, kui pöördumine toob kaasa Jumala kohtuotsuse pööramise (Jer 18:1-11).
Kui seda ei kuulda, siis tuleb hävitus, mis on Jumala armu väljendus, sest ta tahab meid lahti raputada meie enesepiisavusest ja ebajumalateenistusest. Tänapäeval on selleks meie mõistuseusk, mis Jumala asjad kõik väga selgeks ja hallatavaks tahab teha. Kadunud on salapära, müsteerium, see auhiilgus, millest psalmist räägib. Kõik on selge ja lihtne, mõistusepärane. Ja kui tulevad rasked või keerulised olukorrad meie ellu, siis haarame metoodikate, sammude ja skeemide järele, kindlas veendumuses, et Jumal võib ka neid kasutada (muidugi võib, Tema pole ju piiratud!). Aga tõeline usaldus Jumala vastu on kaduma läinud. See meeleheide, kuidas Iisrael vaenlaste vastu ikka ja jälle võidu sai: Issand, kui Sina ei aita, siis me olemegi vaid rüüstata ja hukkume! Ja kuna lootus on õpitud asjadel ja inimlikel lahendustel, siis on Jumalgi muutunud osaks sellest inimlikust turvasüsteemist. Aga ta on ju Elu Issand ja tahab tagasi seda kohta, mis talle õigusega kuulub ja mida me Talle isegi korduvalt tõotanud oleme.
Ja seega ootab Jumal kannatlikult, et oma rahvale armu anda. Jääb kõrgeks, et halastada. Ikka ootab ta, et meie süda võiks saada nii alandlikuks, et Jeesuslast vastu suudaksime võtta, mitte vaid väliselt, vaid päriselt, nii et ka "paganate" suud lukku jääksid. Jumal on pikameelne ja rikas heldusest. Kui Ta seda "heal päeval" teha ei saa, siis pakub ta oma igavest armastust ka veel siis, kui linn on hävinud ning tempel, mille peale loodeti, purustatud. Rahvas on küüditatud ja jääk tagasi tulnud. Alles siis suudab rahvas tõeliselt vastu võtta seda, mida Jumal neile Jeremija kaudu ütleb (31:3):
3Issand ilmutas ennast mulle kaugelt:
Ma olen sind armastanud igavese armastusega,
seepärast jääb mu osadus sinuga.
Alles siis, enesepiisavuse rusuhunnikul on võimalik kuulda Jumala armu sõnu ja neid vastu võtta. Igas muus olukorras muutuvad need valelootuste ja -ootuste kinnistajaks. Kas tahame nii kaua oodata või oleme valmis ajaloost õppima ja meelt parandama, ahastama ja nutma Jumala ees oma enda ja oma rahva patu pärast? (Joel 2) Tegema eestpalveid, sest päevad on kurjad. Kurjemad kui kunagi varem. Mis sellest, et väliselt oleme ühiskonnas aktsepteeritud.
Eile juhtusin vaatama "Konkskäsi" filmi Robin Williamsiga. Peeter Paan, vabaduse ja igavese lapselikkuse sümbol, oli muutunud "piraadiks", ta tegutses kinnisvaraäris ning võttis üle raskustes firmasid. See oli VÄGA TÄHTIS TÖÖ. Samas ei uskunud ta enam haldjaid ja oli unustanud lendamise. Kuid Konkskäsi röövib ta lapsed ja Smee soovitab Konksule ülimat kättemaksu: Röövi tema laste süda, et nad ei tahagi enam oma isa ja ema. Anna neile kõike seda, mida isa oma tähtsa töö kõrvalt on unustanud anda. Poeg lähebki liimile ja teda on sellest vangist palju keerulisem päästa, kui tütart, kes oma vanemaid ei reeda ja on vangis vaid füüsiliselt. Kõrgem pilotaaž. Usun, et väga paljusid on "Põhja Kuningas" (Tn 11:32) oma libekeelsusega samamoodi endaga kaasa viinud ka meie hulgast.
Kuid Paan PEAB tegutsema, PEAB kuidagi endisaegsesse vormi saama. Tema lapsed on vangis ja surmale määratud. Ka tema endised alamad, kadunud lapsed (Lost Boys) vajavad teda. Peeter Paan on SUNNITUD tegelema oma sisemusega ja leidma üles ELU oma südamest. "Just one happy thought," julgustab Tink teda. Ja selline mõte ei kõlba, et "oh saaks ma juba sellest ebamugavast olukorrast välja!" Tagajärjeks on näoli porri kukkumine. Üles tuleb leida MÕTE, mis TÕELISELT õnnelikuks teeb. Murraksin vist sisse lahtisest uksest, kui välja ütleksin, kellest see mõte meie kristlaste puhul olema peaks?! Aga igal juhul on selle mõtte leidmine ja kalliks pidamine AINUS viis, kuidas me uuesti lennata suudaksime ja vaenlase käest oma lapsed ja oma riigi (oma unistustemaa) päästa saaksime.
Peeter Paan on pärast seda kogemust muudetud mees. Tema prioriteedid on muutunud. Raha ei ole enam tähtsaim tema elus. Ta mõistab, et elu on ainukordne võimalus. Kingitus, mida tuleb kalliks pidada. Massiivne mobiiltelefon, ainus eluliin emamaaga puhkuse ajal Londonis, lendab filmi lõpus juba teist korda aknast välja. Seekord Peeteri enda käe läbi. "Take a tour!" ütleb ta sealjuures teises otsas kannatlikult oodanud jüngrile.
Samamoodi või veel enam on kallis see kingitus, mille Jumal meile Jeesuslapses andis. Elu ja kõike muud sellega koos. Vastu saab teda võtta aga ainult südamesse, mis ei ole kõrge ega iseennast ja oma tähtsaid toimetusi täis. Vahet pole, käid sa kirikus tihti või üldse mitte, oled auline või mitte nii auline töötegija. Kui isegi Peeter Paan võis argitoimetustes unistamisest loobuda ja lendamise unustada, siis mis lootus on meil, täiesti tavalistel inimestel, et meie tiivad kannaksid, kui samamoodi argitoimetustes iseennast ära oleme kaotanud?!
Andku Issand meile armu, et suudaksime vastu võtta Johannese sõnumit: "Kirves on juba puude juurte küljes." Meeleparandus on sama päevakohane kui 2000 aastat tagasi. Ja Issand ootab, et meile armu anda, ning ühel päeval annabki... siis, kui meie seda vastu suudame võtta.
Lõpetuseks tsitaat Allen Hoodi jutlusest Joel: Standing at the Critical Juncture
Have we stopped? Have we paused? The prophet says: "Get in touch with it! Something monumental has happened." The prophet exhorts the community to awake. He says: "Awake, you drunkards! Awake, you, farmers! Awake, you priests and wail!" He says "you MUST ASK the question "What is going on"? And you must let it wake you up and it must move you to the place of intercession, wailing, mourning, weeping. And you must call, in a corporate crisis you must call for a corporate response of intercession, which is commensurate, equal to the crisis. You must shut everything down as usual and you must bring forth a prayer and fasting movement that is birthed in sincerity of heart, not in just a religious reform."
auhiilguse Jumal müristab;
Issand on suurte vete peal.
4Issanda hääl kostab võimsasti;
Issanda hääl kostab toredasti. (Ps 29)
Jõuluootuse sõnumis oli kesksel kohal Johannes, kes rahvast meeleparandusele kutsus, et Jeesuslapse vastuvõtmine üleüldse võimalik oleks. Oma sugupõlve seas tundus ta labiilse ja riiaka asotsiaalina. Praegusi jutlusi kuulates võiks arvata, et Johannest tänapäeval kohates kutsuksime ta sisse ja ütleksime: "Sina istu siia paremale kohale" (Jk 2:3). Aga meeleparandus on sama raske tulema, kui 2000 aastat tagasi ja sõnumitoojas ei olegi seega küsimust. Kas me sõnumi vastu võtame?
Jeesus tuli, kui aeg oli täis saanud. Mõnes mõttes oli täis saanud ka juudi rahva patu mõõt. Ja koos sellega valmistas Jumal väljapääsu. Saatis kõigepealt Johannese teed rajama. Siis saatis Jeesuse. Kõik oli selline konspiratiivne värk. Väljastpoolt ei saanud üldse aru, et maailma ajalugu luuakse. Jumala riik pidi tulema seestpidi inimeste südametesse. Kas tänapäeval pole mitte vastupidi?! Jumala riik on väljaspoolt meie ümber. Kristlaseks olemist määravad välised tegurid. See, et käid kirikus, teed ühtesid asju ja jätad teised tegemata. Järgid mingit kokkulepitud käitumismalli jne. Seda muide heidavad meile ette ka "paganad" (või täpsem oleks öelda, "kirikus mittekäivad kristlased", sest ega me ülejäänud ju moslemid pole)--teil kristlastel on vaid väline sära, aga seespool pole suurt midagi. Vaid valelootused ja -ootused. Ja need on tõsised etteheited, mille me muretu galantsusega maha raputame, arvates, et maailm meid "kiusab". Tegelikult osutavad nad kõigile nähtavale tõsiasjale, et kuningas on alasti.
Jeesuse tulek toimus ka Jeruusalemma hävitamisega kontekstis. Kui ta enne ristisurma minekut vaatab Jeruusalemma peale, siis ta nutab selle linna pärast ja templi pärast, mille ehitamiseks ju nii palju aega ja vaeva ja ressursse on kulutatud. Siia ei jää kivi kivi peale... sest te kasutate palvekoda millekski hoopis muuks... Nuttes ütleb Jeesus, et kui sa oleksid ometi ära tundnud oma armukatsumise aja! Kui sa SEL PÄEVAL teaksid, mis sinu rahule tarvis läheb! Aga nüüd on see varjul sinu silmade eest. Ja SEE PÄEV ei ole mitte päev, mil piiramisvall on Jeruusalemma ümber, vaid TÄNA. Tänane päev, kui on veel armuaeg, kui pöördumine toob kaasa Jumala kohtuotsuse pööramise (Jer 18:1-11).
Kui seda ei kuulda, siis tuleb hävitus, mis on Jumala armu väljendus, sest ta tahab meid lahti raputada meie enesepiisavusest ja ebajumalateenistusest. Tänapäeval on selleks meie mõistuseusk, mis Jumala asjad kõik väga selgeks ja hallatavaks tahab teha. Kadunud on salapära, müsteerium, see auhiilgus, millest psalmist räägib. Kõik on selge ja lihtne, mõistusepärane. Ja kui tulevad rasked või keerulised olukorrad meie ellu, siis haarame metoodikate, sammude ja skeemide järele, kindlas veendumuses, et Jumal võib ka neid kasutada (muidugi võib, Tema pole ju piiratud!). Aga tõeline usaldus Jumala vastu on kaduma läinud. See meeleheide, kuidas Iisrael vaenlaste vastu ikka ja jälle võidu sai: Issand, kui Sina ei aita, siis me olemegi vaid rüüstata ja hukkume! Ja kuna lootus on õpitud asjadel ja inimlikel lahendustel, siis on Jumalgi muutunud osaks sellest inimlikust turvasüsteemist. Aga ta on ju Elu Issand ja tahab tagasi seda kohta, mis talle õigusega kuulub ja mida me Talle isegi korduvalt tõotanud oleme.
Ja seega ootab Jumal kannatlikult, et oma rahvale armu anda. Jääb kõrgeks, et halastada. Ikka ootab ta, et meie süda võiks saada nii alandlikuks, et Jeesuslast vastu suudaksime võtta, mitte vaid väliselt, vaid päriselt, nii et ka "paganate" suud lukku jääksid. Jumal on pikameelne ja rikas heldusest. Kui Ta seda "heal päeval" teha ei saa, siis pakub ta oma igavest armastust ka veel siis, kui linn on hävinud ning tempel, mille peale loodeti, purustatud. Rahvas on küüditatud ja jääk tagasi tulnud. Alles siis suudab rahvas tõeliselt vastu võtta seda, mida Jumal neile Jeremija kaudu ütleb (31:3):
3Issand ilmutas ennast mulle kaugelt:
Ma olen sind armastanud igavese armastusega,
seepärast jääb mu osadus sinuga.
Alles siis, enesepiisavuse rusuhunnikul on võimalik kuulda Jumala armu sõnu ja neid vastu võtta. Igas muus olukorras muutuvad need valelootuste ja -ootuste kinnistajaks. Kas tahame nii kaua oodata või oleme valmis ajaloost õppima ja meelt parandama, ahastama ja nutma Jumala ees oma enda ja oma rahva patu pärast? (Joel 2) Tegema eestpalveid, sest päevad on kurjad. Kurjemad kui kunagi varem. Mis sellest, et väliselt oleme ühiskonnas aktsepteeritud.
Eile juhtusin vaatama "Konkskäsi" filmi Robin Williamsiga. Peeter Paan, vabaduse ja igavese lapselikkuse sümbol, oli muutunud "piraadiks", ta tegutses kinnisvaraäris ning võttis üle raskustes firmasid. See oli VÄGA TÄHTIS TÖÖ. Samas ei uskunud ta enam haldjaid ja oli unustanud lendamise. Kuid Konkskäsi röövib ta lapsed ja Smee soovitab Konksule ülimat kättemaksu: Röövi tema laste süda, et nad ei tahagi enam oma isa ja ema. Anna neile kõike seda, mida isa oma tähtsa töö kõrvalt on unustanud anda. Poeg lähebki liimile ja teda on sellest vangist palju keerulisem päästa, kui tütart, kes oma vanemaid ei reeda ja on vangis vaid füüsiliselt. Kõrgem pilotaaž. Usun, et väga paljusid on "Põhja Kuningas" (Tn 11:32) oma libekeelsusega samamoodi endaga kaasa viinud ka meie hulgast.
Kuid Paan PEAB tegutsema, PEAB kuidagi endisaegsesse vormi saama. Tema lapsed on vangis ja surmale määratud. Ka tema endised alamad, kadunud lapsed (Lost Boys) vajavad teda. Peeter Paan on SUNNITUD tegelema oma sisemusega ja leidma üles ELU oma südamest. "Just one happy thought," julgustab Tink teda. Ja selline mõte ei kõlba, et "oh saaks ma juba sellest ebamugavast olukorrast välja!" Tagajärjeks on näoli porri kukkumine. Üles tuleb leida MÕTE, mis TÕELISELT õnnelikuks teeb. Murraksin vist sisse lahtisest uksest, kui välja ütleksin, kellest see mõte meie kristlaste puhul olema peaks?! Aga igal juhul on selle mõtte leidmine ja kalliks pidamine AINUS viis, kuidas me uuesti lennata suudaksime ja vaenlase käest oma lapsed ja oma riigi (oma unistustemaa) päästa saaksime.
Peeter Paan on pärast seda kogemust muudetud mees. Tema prioriteedid on muutunud. Raha ei ole enam tähtsaim tema elus. Ta mõistab, et elu on ainukordne võimalus. Kingitus, mida tuleb kalliks pidada. Massiivne mobiiltelefon, ainus eluliin emamaaga puhkuse ajal Londonis, lendab filmi lõpus juba teist korda aknast välja. Seekord Peeteri enda käe läbi. "Take a tour!" ütleb ta sealjuures teises otsas kannatlikult oodanud jüngrile.
Samamoodi või veel enam on kallis see kingitus, mille Jumal meile Jeesuslapses andis. Elu ja kõike muud sellega koos. Vastu saab teda võtta aga ainult südamesse, mis ei ole kõrge ega iseennast ja oma tähtsaid toimetusi täis. Vahet pole, käid sa kirikus tihti või üldse mitte, oled auline või mitte nii auline töötegija. Kui isegi Peeter Paan võis argitoimetustes unistamisest loobuda ja lendamise unustada, siis mis lootus on meil, täiesti tavalistel inimestel, et meie tiivad kannaksid, kui samamoodi argitoimetustes iseennast ära oleme kaotanud?!
Andku Issand meile armu, et suudaksime vastu võtta Johannese sõnumit: "Kirves on juba puude juurte küljes." Meeleparandus on sama päevakohane kui 2000 aastat tagasi. Ja Issand ootab, et meile armu anda, ning ühel päeval annabki... siis, kui meie seda vastu suudame võtta.
Lõpetuseks tsitaat Allen Hoodi jutlusest Joel: Standing at the Critical Juncture
Have we stopped? Have we paused? The prophet says: "Get in touch with it! Something monumental has happened." The prophet exhorts the community to awake. He says: "Awake, you drunkards! Awake, you, farmers! Awake, you priests and wail!" He says "you MUST ASK the question "What is going on"? And you must let it wake you up and it must move you to the place of intercession, wailing, mourning, weeping. And you must call, in a corporate crisis you must call for a corporate response of intercession, which is commensurate, equal to the crisis. You must shut everything down as usual and you must bring forth a prayer and fasting movement that is birthed in sincerity of heart, not in just a religious reform."
Tellimine:
Postitused (Atom)