Seega sooviksin muuta eelmise postituse kujundeid. "Kohalejõudnud" protesteeriksid kindlasti, et nad pole veel kuhugi jõudnud, sest sadam veel ei paista. Aga kohale ollakse jõudnud just selle kruiisilaeva mõttes--lunastatud on kallis pilet, mis sind iseenesest kohale viib, kohustusi pole muud kui jalad seinale visata ja sõitu nautida. Kõik on ju sinu eest juba ära tehtud. Pealegi ollakse laevas, mida "isegi Jumal hävitada ei suuda"---seda esimese kohtumiseni jäämäega...
Tabasin end eile ka mõttelt, et tegelikult on selle päästeloo skeem ülilihtne, aga loomulikult peidetud.
2 Timoteose lõpus edastab Paulus ühe vana hümni, mis seda skeemi valgustab.
11Ustav on see sõna:
Kui me oleme surnud koos temaga,
siis ka elame koos temaga,
12kui me jääme püsima vaevas,
siis valitseme koos kuningatena,
kui me tema salgame,
siis salgab ka tema meid,
Skeem on niisiis lihtne. Jumal otsib endale uut tüüpi rahvast, kes valitseks kord koos temaga rahvaste üle. Tal on vaja inimesi, kes on kurjuse oma südameis ära võitnud, "surnud koos temaga" ning käivad uues elus. See peab olema üks püha preesterkond, omandrahvas, inimesed, kes ei tegutse omakasu silmas pidades, vaid suudavad propageerida Kristuse õiglast valitsust, kuhu nad iganes lähevad. Just sellepärast on Kristus meie usu ja pühitsuse mõõdupuu, mitte kaaskristlane pingist 3 koht 7. 2Kr 10:12.
Usuelu lõppeesmärk on saada osa Tema, selle veatu talle loomusest ning täiesti selle malbusega samastuda, samas säilitades oma unikaalsuse. Iseloom kujuneb aga raskustes, õppelahingutes, treeningülesannete käigus. Kui me selle nö iseloomu kujundamisega kaasa ei suuda minna, siis hävime, olgu me kui mitu korda pöördunud ja otsustanud asju tõsiselt võtta... meid hüljatakse kui Eesavit, kes meeleparanduseks mahti ega kohta ei leidnud, kuigi ta seda silmapisaratega otsis Hb 12:16. Head uut nädalat Issanda palet otsides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar