Tulime siis tagasi IHOPi Shotimaa äratusteenistuselt. Mis siin ikka pikalt muljetada, vägi oli kohal ja reaalne. Mina, kes ma ikka olen püüdnud püsti jääda, kui mu eest palvetatakse või käsi peale pannakse, ei suutnud seda seekord ometigi. Ja lausa korduvalt ja mitme inimese läbi. Üldse peab mainima, et püstipüsimisega oli ülistuse ajal teatud raskusi. Aga ülistus oli muidugi ka klass omaette, ja mitte ainult ameeriklaste oma. Ka kohalikud suutsid taeva maa peale tuua. http://www.ghop.uk.org/ saab olema ilmselt mingi materjal konverentsi kohta. (Google'ist Glasgow House of Prayer võib olla parem link)
Peatuksin lühidalt sõnumil, mida esitati ja mis meelde jäi ja mis mingite muude mõtetega segunes. Kõigepealt, me kõik igatseme tagasi minna apostlite tegude aegadesse. Olen ühe suure koguduse juhi õhkamist sellel teemal kuulnud. Aga... lõpuaegade apostlite tegude raamat on hoopis Ilmutuse raamat. See on see aeg, kui maa peal ei saja enam vihma ja süüa ei ole, kuid kui sul on viis leiba ja kaks kala, siis võid kogu küla lõunale kutsuda, sest süüa jääb ülegi...
Samas, me ei uuri eriti Ilmutuse raamatut. Ja seda mitmel põhjusel. Esiteks, arvame, et meil pole selle kohta palju materjali. Samas ütleb Peetrus, et kõik prohvetid on Jeesuse taastulemisest rääkinud (Apt 3:21).
Teiseks kardame, et me nagunii ei saa lõpuaegadest aru. Küll see kuidagi ikka juhtub ja kui ma Jeesust usun, siis on kõik ok. (I don't care, if I'm a-mill, premill or postmill, I'm panmill--it will all pan out one way ore another). Sõna selgituseks, et "mill" ja selle eesõnad tähendavad siin seda, kas Jeesus tuleb tagasi, enne või pärast 1000 aastast rahuriiki (milleeniumit) või pole rahuriiki üldse tulemas, see on pigem sümboolne kõnekujund. Vastus sellisele suhtumisele on aga: --That's not the question if it will all pan out, of course it will, Jesus has promised that it will, the question is--will it pan out well for you?) Ehk teisisõnu, oled Sa valmis ja õigesti varustatud, kui Jeesus tagasi tuleb?
Sest ta tuleb pea--kaks tingimust, mille ta ise seadis, on täitunud/täitumas. Iisraeli juhid on tagasi omal maal ja võimelised Jeesusele ütlema: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel. Teine tingimus: seda kuningriigi evangeeliumit peab kuulutama kõigile rahvaile ja siis tuleb ots. Misjoniorganisatsioonide juhid väitvat, et kahe aastaga saab suur misjonikäsk täidetud ja evangeelium kõigi rahvasteni viidud. Ehk siis, see on ju see, mida Jeesus lubanud on... SIIS tuleb ots, kui evangeelium kõigi rahvasteni on jõudnud.
Kolmandaks arvame, et ainult imelikud inimesed uurivad lõpuaegu. Neljandaks usume, et Jeesus ise on meile öelnud, et me ei tohi neid asju teada (Mt 24:36). Samas õhutab Jeesus meid valvama ja nõuab aru, kui me aegadest aru ei saa. Mt 24:7 ütleb Jeesus, et Inimese Poja tulemine on kui Noa päevad. Ja ometi teadis Noa veeuputust 120 aastat ette ja valmistus spetsiifiliselt ning viisil, mis teisi inimesi häiris ja reaktsiooni tekitas. 7 päeva enne aga sai ta väga täpse ilmutuse (loe 1Mo 6-9).
Ja viiendaks, me lihtsalt ei viitsi sellega tegeleda. See pole meie jaoks oluline. Kui me läheksime mõnele Kreeka saarele puhkama, siis uuriksime küll, mis ilm seal on, milline on elukorraldus, teeksime ettevalmistusi. Ja meie ettevalmistus peaks sõltuma alati reisi sihtkohast. Nt autoga maale sõites on vaja palju vähem planeerida, kui lennukiga aastaks välismaale õppima minnes. Ja ometi kavatseme me ilma igasuguse ettevalmistuseta siseneda reaalsusesse, kus veedame igaviku. Nii ei ole siis ime, et arvame, et taevas on mingi pilve peal ilma kehata hõljumine. Tegelikult aga ootab meid ees reaalne valitsemine siin samas maa peal, mis on uueks saanud.
Kui võtame ette mingi romaani, siis me ei loe sealt ju lõike kusagilt keskelt, lugemata algust ja lõppu. Aga Piibliga me just nii teemegi. Me jätame vähemalt lõpu (Ilmutuse raamatu) lugemata, mõned pastorid väidavad isegi, et kogu Vana testament pole eriti uue seaduse inimestele ning siis imestame, miks me asjadest aru ei saa ja miks Jumal ei räägi. Sissejuhatus ja lõppsõna on iga kirjatüki olulisimad osad, teisisõnu 1 Mo 1-11 ja Ilmutuse raamatut ei tohiks tähelepanuta jätta.
Lõppsihtkoha hea tundmine annab valgust ka sellele, milline peab olema teekond. Fookus peab olema lõppsihtkohal. Meie aga tihti käime sihitult ringi ja loodame, et meie teele satub ette midagi meeldivat. Lõpuaegadel on koguduse peale tulemas suur au ja maailmale suured kannataused. Kogudus aga on see püha pruut, kes ennast on valmistanud, kelle riideil ei ole plekki ega kortsu. Tema on see, kes koostöös Püha Vaimuga ütleb: Tule, Issand Jeesus.
Vaimuande on väga kaua kasutatud valesti. On üks grupp inimesi, kes on väga innukad, püüdes ise Jumalale "kaasa aidata", et oleks vähemalt selline tunne, et Jumal töötab. Need on tavaliselt need inimesed, kes kümne aasta pärast, pettunuina, on vaimuandide kõige vihasemad vastased.
Kuid lahendus ei ole mitte kasutamisest loobumine, vaid õige kasutus. The answer to the wrong use is right use, not no use. Kogudus on olnud aneemiline väga pikka aega ilma Vaimu andideta. Ja jutlustaja arvates on karismaatikud ühed aneemilisemad. Nad lähevad kasvõi surma selle tõe eest, et keeled on tänapäeva kogudusele, kuid millal oli viimane kord, kui Sa keeltes tund aega järjest palvetasid?! Milline tragöödia see on, kui sul on vaid reputatsioon, kuid reaalsust ei ole! (kas pole see mitte see, et on astja, kuid õli ühes ei ole?!)
IHOP on teatavasti teinud 24/7 st ööpäevaringseid palveid juba 11 aastat. Aasta tagasi tõi Jumal ärkamise, mida kanti üle veebilehe www.ihop.org ja GodTV kaudu. Nüüdseks on äratuskoosolekud Kansases lõpetatud, sest juhid on otsustanud, et tuleb tagasi minna palvekambrisse ja oodata uut lainet.
Jutlus keskendus kirjakohale Lk 18:1-7. Ja sellele, et kuri kohtunik muretses õiguse kerjusnaisele. Jumal ei ole kuri ega ebaõiglane kohtunik ja meie pole kerjused, vaid tema lapsed. Kui palju rohkem tahab ta meid varustada ja õiglust tuua. IHOP otsustas samuti ühendada palved õigluse eest õigluse tegudega. Ja tegelikult on iga tervendamine, iga näljase toitmine sellele inimesele õigluse toomine. Me oleme nii harjunud arste usaldama ja nende arvamust ainsaks reaalsuseks pidama, et oleme lausa unustanud, et Jumalal on meelevald tervendada ka seal, kus arstiteadus hätta jääb.
Palve on Jumala vastus Tema väe vabastamiseks kogu loodu üle. Selleks on vaja ehitada palvekodasid. "Minu isa koda peab hüütama palvekojaks", ütles Jeesus. Ja palvekodasid tuleb tihtipeale ehitada vaenulikus õhkkonnas, nagu Esra ja Nehemija seda tegid (kui nad templit ehitasid).
Huvitav on Nehemja raamatus see, et kui Nehemja kuninga käsul vahepeal Babüloni tagasi läheb (Ne 13:4-9), siis on ametisse pandud preester Eljasib Jumala koja riistad neile eraldatud kambrist ära viinud ja selle kambri andnud ammonlasele Toobijale, sellele samale, kes templi ehitusele vastu pani ja ehitajaid mõnitas (Ne 2:19). Mida kõike oma sugulaste eest ei tehta! Isegi Jumala templi võib tühjaks tõsta, kui puudub ilmutus Jumala ilust ja vägevusest! Nehemja otsus on tagasi tulles ühene, kambrid puhtaks teha ning Jumala koja riistad, roaohvrid ja viiruk sinna tagasi viia! Ehk tänapäevases mõistes--palve tagasi kogudusse!
Season of divine delay... kui Jumal viivitab oma tõotuste täitmisega, siis ei tule ometi väsida. Juhtnööre võib leida Sakarja raamatust, kuidas sellise heitumisega toime tuldi. Tulemas on väga aulised aga ka väga rasked ajad. Need, kes püsima jäävad, Taanieli raamatu 11:32jj järgi, on inimesed, kes tunnevad oma Jumalat ja on seetõttu tugevad, nad teevad suuri tegusid ja õpetavad paljusid. Andku Issand armu meile sellesse reaalsusesse siseneda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar