Nädala mõtted

Taanieli raamatus on üks lõik, mis räägib lõpuaegadest. Ja ilmselt täitub see iga kord, kui Jumal on tulemas Maa peale, et ennast rohkem ja suuremalt ilmutada. Taanieli 11:32- 35

32Ja oma libekeelsusega ta hukutab lepingurikkujaid, aga see rahvas, kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb. 33Ja mõistlikud rahva hulgast õpetavad paljusid, kuigi neid mõnda aega jälitatakse mõõga ja tulega, vangipanekuga ja riisumisega. 34Sel ajal, kui neid jälitatakse, saavad nad vähest abi, ja paljud hoiduvad libekeelsuses nende poole. 35Ja mõistlikest langevad mõned, et neid sulatada ja puhastada ja valgeks teha lõpuajaks, sest määratud aeg viibib veel.

Ja siin on nii mõningaid mõtteid, mis lähevad kokku sellega, mida sel nädalal olen mõlgutanud.
 
1) Oma libekeelsusega hukutab Põhja Kuningas, nii lihast ja luust Põhja Kuningas, kui lõplik pimedusevürst lepingu rikkujaid. Viimsel ajal, ütleb Paulus, tuleb neid, kes õpetavad nii, nagu inimeste kõrvad sügelevad. Õpetavad nii, nagu inimestele mugavam on. Sest et nad tervet õpetust enam sallida ei või.
 
Terve õpetus oleks siis see, et kogu maailm on sündimisest saadik patune ja neetud ning surnud. Ja Jeesus ei tulnud maailma mitte selle üle kohut mõistma, sest kohus oma lõplikkuses oli Eedeni aias juba ära mõistetud. Inimeste ellu tulid esimene surm, see füüsiline ja teine, vaimulik surm, igavene lahutus Jumalast.
 
Meie valgustusajastu räägib, et ah, pole see asi nii hull midagi. Me sünnime valgete lehtedena (tabula rasa) ja siis meie ühiskond ja perekond teevad meid selliseks, nagu me lõpuks oleme. Ja nii saavad mõned meist halada, et tingimused polnud parimad. Kuid enamik meist, me oleme põhiolemuslikult head ja tublid, aga kuskil on veel üks pime nurk, üks hall kast, mida me ei näe ja kui me ikka hästi pingutame ja viisakad oleme, siis ükskord saamegi täiuslikuks. (Viisakad muidugi sinnamaani, kuni settekaev täis saab. Kui see juhtub, tekib kaevus tornaado ja kogu kaevu sisu lendab laias kaares laiali.) Jeesusegi võtsime teekonnale kaasa, kui meil teda aastaid tagasi vaja oli. Praegu enam justkui ei ole. Nüüd vajavad teda vaid need, kes Jeesust veel ei tunne.
 
Ei, see ei ole Piibli tõde. Piibel räägib, et kogu süda on kuri ja õel. Lõpuni. Ja ainult täielik uussünd võib midagi muuta. Ja ainult see, kui seejärel jäädakse Kristusesse, igapäevasesse osadusse ja ühendusse. Paulus käsib kogu aeg jälgida, kas te olete veel usus, ega te oma liha tegude peale pole uuesti lootma hakanud?! Kui olete, pole teil Kristusest enam mingit kasu (mis sellest, et te ta kunagi vastu võtsite). Liha teod on ju ka need, kui hambad ristis püüame nö Jeesuse abil paremaks ja inimestele vastuvõetavamaks saada, redutseerides seeläbi Jumala poja üheks eneseabi meetodiks ja rakendades ta oma eesmärkide vankri ette.
 
Teiseks ütleb Jeesus samas Nikodeemusele, et kohus on tulnud maailma, sest valgus on tulnud maailma ja inimesed armastavad pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod on kurjad. Teisisõnu, Jumala armastust põlatakse jätkuvalt ja on kogu aeg põlatud.
 
Jeesus, kui Sa oled Jumal poeg, astu ristilt maha, mõnitatakse teda ikka veel.... Aga see just ongi ju kogu asja probleem. Kui Jeesus meie "säravatele" humanistlikele nõudmistele järele annaks (nö ristilt maha tuleks, nagu talle ette paneme), siis ei oleks olemas mingit päästet ja meid ootaks igavene häving. Meie aga ei näe seda, vaid arvame, et tema "võimetus" meie nõudmisi täita viitab tema nõrkusele. Ja pahatahtlikkusele. Tuleksid ristilt alla, siis me usuksime sind, paneksime sind roomlaste vastu võitlema, me järgiksime sind siis täiega...
 
Jah, vastab Jeesus, mis kasu teil siis sellest oleks?! Kes päästaks siis teid teie eneste eest, kui roomlased on võidetud?! Kui iga väline olukord, mis sind ainsana praegu Jumalat otsima sunnib, kui kõik need on ühel päeval ära võetud, mis sind siis veel motiveeriks palvetama ja Jumalat otsima?! Mitte miski, sest pead Jumala armu väljendusi oma elus märgiks, et kõik on seega korras, oled oma pimedast nurgastki lõpuks vabanenud...
 
2) Aga on ÜKS RAHVAS, keda iseloomustab kolm omadust.
 
See rahvas
a) tunneb oma Jumalat
b) jääb kindlaks
c) tegutseb
 
See rahvas tunneb oma Jumalat ja ei keskendu õnnistustele ega lihtsale rõõmsale elule,  kus Jumal on vaid teenija. Teiseks see rahvas jääb kindlaks, teda ei puuduta, kui ükskõik kes räägib, ükskõik mida räägib või kuidas räägib, pilgates kas teda ennast või tema kallist päästjat, see ei vii teda kursilt kõrvale. Eelija arvas, et ta on üksi üle jäänud. Jumal teadis, et on veel üks rahvas, 7000, kes ei ole nõtkutanud oma põlvi baali ees. See rahvas jääb kindlaks. Ja kolmandaks see rahvas tegutseb, andes endale aru, et põhja kuningas on uinutanud inimesi ja libekeelsusega lepingu rikkujad kaasa viinud. Andes endale aru, et vaid Jumala üleloomulik sekkumine võib midagi muuta, midagi päästa.
 
3) Neid, kes jäävad mõistlikuks ja nõnda ka rahvast õpetavad, neid kiusatakse taga. Ja mõnda aega tundub, et kiusajatel on vägevad argumendid. Ja suur õigus ning õigustus, nagu on olnud kriitikuid igas ärkamises. Aga 100 aasta pärast ei mäleta neid mitte keegi. Sest Jumal oma tahtega jääb lõpuks püsima.
 
4) Samas, kui neid mõistlikke taga kiusatakse, hoiduvad osad libekeelsuses nende poole. See on huvitav. Miks hoida nende poole, kes tunduvad olevat parasjagu "all"? Aga Sõna ütleb, et nad teevad seda. Võib-olla on nad midagi näinud, midagi kogenud, mida nad ka endale igatsevad?  Ja siis tundub, et füüsiline lähedus "Johannesega" toob ka sinu sisse Johannese elu reaalsuse. Ikka lahe on ju, võid teistelegi demonstreerida, et näed, käisin Johannese kõrbekonverentsil ning sain T-särgi, kruusi ja kausta täis märkmeid. Olen asjapulk!
 
Jeesus ütles Johannese kohta: Ta oli kui lamp, kui lõke, mis paistis pimeduses ja te tahtsite mõnda aega ilutseda tema valguses ja nautida selle soojust. Aga sellest ei piisa. Vaja oleks olnud ise siseneda sellesse elustiili, sellesse mõttemaailma, sellesse kõrbesse, kus kõik muu butafooria on ära võetud, enamgi veel, ära antud.
 
Ja siin peab tõesti olema tarkust, milline kaugus lõkkest valida. Kui ikka üldse sisse minna kavatsust ei ole, siis tuleks eemale hoida, ohutusse kaugusse. Sest kui tuled nii lähedale, et tuli sind napsata saab, aga seda sa tegelikult ei taha, siis saad vaid haiget. Omaaegsetele poliitilise kapitali kogujatele oli Johannesel väga ränki sõnu (vt. Mt 3:7jj). Ta tegi neile väga haiget, sest poliitiliste meelitustega kaasa minnes, neid omaks võttes ja inimesi omakorda vastu meelitades oleks Johannes kaasa aidanud nende igavesele hukule. Ja seda ei lubanud Jumala armastus tema sees. Nii et loo moraal on ehk seesugune, et kui ikka üldse ei taha, ole ohutus kauguses ja vaata pealt, kuid arvesta, et sisse sa niiviisi küll ei saa. Suveniiridele ja vingetele loengumaterjalidele vaatamata.
 
5) Mõistlikest langevad (komistavad) mõned. Komistavad küll, kuid ei jää lõpuni lamama. Nad komistavad selleks, et oma patuse loomusega jälle taas kontakti saada, näha seda kogu oma koleduses, et nad võiksid igal hetkel mõista Jumala suurt armu, mis nende eest kostab. Võiksid mõista, et iseenesest ei ole neil mingit lootust. Vaid Jumala arm võib neid veel üles tõsta. Nad komistavad selleks, et neid võidaks puhastada ja valgeks teha lõpuajaks. Teisisõnu, need kes on komistanud, need võivad tõusta. Ja neile antakse puhas valge rüü. Jumal saab ülistatud ja austatud selle läbi, et ta põhjakõntsast oma endised kallid töötegijad üles toob. Ühe hetkega tuhahunnikust Taevasesse ballisaali. Ja seal võivad nad olla kuninga lapsed, imetledes Jumala pühadust. Ja mitte miski ei suuda neid lahutada Jumala armastusest.