Soovitav eelnevalt lugeda Nutulaulude 3. peatükk.
Paulus kirjutas kunagi, et tal on kitsas käes ja ta tahaks isegi oma häält muuta (Gl 4:19-20), et kuuljad temast aru saaksid. 3. peatüki algus 3:1-17 on väga järsk häälemuutus praeguste häälte keskel--see on just selline lõik, mis peaks meid jahmatama oma aususe, värskuse ja kardinaalsusega, kui väga selline mõtteviis tänapäeva 'Jumal eksisteerib vaid sinu vajaduste täitmiseks'-evangeeliumi sõnumiga vastuolus on. Muidugi saaks ehk sedagi kirjakohta 'väänata enesele hukatuseks' (2Pt 3:16), et oh prohvetil oli 'ajutine nõrkus' ja ta sai varsti aru, et ta 'süüdistused Jumala suhtes' alusetud on. Kogu Jeremija sõnum kisendab sellise väänamise vastu--inimesed on kui savi potissepa kojas (Jr 18), Jumalal on õigus nendega teha mida iganes; kui inimeste isekus oma tahtmist saada läheb väga suureks ja Jumalat enam üldse tähele ei panda, peab Ta sekkuma, sest üksi jäädes, ilma Jumalata ei suuda me isegi mõista seda, mis meile hea on ning hävitaksime end oma himudes ise niikuinii. Pigem siis juba Suure Meistri poolt läbiviidud puhastusprotsess.
Niisiis, prohvet on ahastuses, nii väliselt kui sisemiselt on kõik halvasti. Jumalat lähedalt tundva inimesena teab ta, et Jumal on selle taga. See pole vaid mingi 'ajutine vaenlase rünnak', mida sõitlemisega tõrjuda saaks. Kummatigi teab ta, et isegi oma ahastuses ei ole mitte mingit muud paika, kuhu minna, kui vaid ikka ja ainult Jumala juurde; vaatamata sellele, et eelmised hüüded ja appikarjed on langenud kurtidele kõrvadele, sest Issand ise on need summutanud (Nl 3:8). Jumala ees ahastades ja edasi palvetades tuleb läbimurre. Ta mõistab, et Jumala armastus tema suhtes on kõigis neis katsumustes olnud muutumatu. Ta kogeb Jumala kaastunnet oma rõhutud hingele (Nl 3:20) ning saab sellest lootust kõigile oma järgnevatele päevadele, julgustades ka kõiki järeltulevaid põlvi, kes on salmid 22-23 pannud lugematutesse lauludesse ja palvetesse. SUUR on Su ustavus!!! Olles aga 'lihas kannatanud' (vt 1Pt 4:1 ) suudab prohvet Jumala halastust puudutada palju sügavamalt, kui meie, kes me selle kogemusega üldse 'relvastuda' (1Pt 4:1 ) ei taha. Kannatlik pääste ootamine, muide, tähendab üksindust (3:28), verbaalse väljundi ('outputi') vähendamist (3:29) ning loobumist omaõigusest (3:30). Kokkuvõttes tähendab see kõigutamatut usku, et Jumal on iga tema eludetaili taga ning lootust, et Jumal saab ja võib teda sel juhul ka omal ajal ülendada (31-38). Jumal näeb ja teab kõik ning korraldab kõik hästi. Väikesest 'mustast laulikust' meenub üks salm (Mu Isa tõotus on kaljukindel--laul 78) :
Kallis Issand, tänu Sulle, et Sina valitsed. Tänu Sulle, et Su ustavus on suur ja Su arm on igal hommikul uus ning Su halastused pole otsa lõppenud. Tänu Sulle, et Sa tunned meid igat ühte 'läbi ja lõhki' ning Sina tead kõiki me vajadusi, igatsusi ja ahastusi. Issand, aita meil näha seda, kuidas Sina meid juhid ja suunad. Anna armu, et kui me näeme, et ka meie teedel on 'tahutud kividest müür', et me siis keskeneksime enesesesse ja laseksime Sinul oma südametes tööd teha. Tänu Sulle, et Sa tahad kõigi meie eludes esile tuua Sinu head kallihinnalist vilja, mis saab kasvada ainult varjus. Aita meil uurida ja läbi katsuda oma teed ning pöörduda Sinu poole, meie Kohtunik ja Lunastaja. Rõõmusta meid meie palvekambrites. Õpeta meid kuuletuma Sinule ja tähele panema Sinu vaimu märguandeid. Tee meid tundlikuks Sinu juhtimisele. Õnnista meie maad ja rahvast ning eriliselt valitsejaid, et neil oleks tarkus seda rahvast juhtida. Sündigu Sinu tahe me maal!
Paulus kirjutas kunagi, et tal on kitsas käes ja ta tahaks isegi oma häält muuta (Gl 4:19-20), et kuuljad temast aru saaksid. 3. peatüki algus 3:1-17 on väga järsk häälemuutus praeguste häälte keskel--see on just selline lõik, mis peaks meid jahmatama oma aususe, värskuse ja kardinaalsusega, kui väga selline mõtteviis tänapäeva 'Jumal eksisteerib vaid sinu vajaduste täitmiseks'-evangeeliumi sõnumiga vastuolus on. Muidugi saaks ehk sedagi kirjakohta 'väänata enesele hukatuseks' (2Pt 3:16), et oh prohvetil oli 'ajutine nõrkus' ja ta sai varsti aru, et ta 'süüdistused Jumala suhtes' alusetud on. Kogu Jeremija sõnum kisendab sellise väänamise vastu--inimesed on kui savi potissepa kojas (Jr 18), Jumalal on õigus nendega teha mida iganes; kui inimeste isekus oma tahtmist saada läheb väga suureks ja Jumalat enam üldse tähele ei panda, peab Ta sekkuma, sest üksi jäädes, ilma Jumalata ei suuda me isegi mõista seda, mis meile hea on ning hävitaksime end oma himudes ise niikuinii. Pigem siis juba Suure Meistri poolt läbiviidud puhastusprotsess.
Niisiis, prohvet on ahastuses, nii väliselt kui sisemiselt on kõik halvasti. Jumalat lähedalt tundva inimesena teab ta, et Jumal on selle taga. See pole vaid mingi 'ajutine vaenlase rünnak', mida sõitlemisega tõrjuda saaks. Kummatigi teab ta, et isegi oma ahastuses ei ole mitte mingit muud paika, kuhu minna, kui vaid ikka ja ainult Jumala juurde; vaatamata sellele, et eelmised hüüded ja appikarjed on langenud kurtidele kõrvadele, sest Issand ise on need summutanud (Nl 3:8). Jumala ees ahastades ja edasi palvetades tuleb läbimurre. Ta mõistab, et Jumala armastus tema suhtes on kõigis neis katsumustes olnud muutumatu. Ta kogeb Jumala kaastunnet oma rõhutud hingele (Nl 3:20) ning saab sellest lootust kõigile oma järgnevatele päevadele, julgustades ka kõiki järeltulevaid põlvi, kes on salmid 22-23 pannud lugematutesse lauludesse ja palvetesse. SUUR on Su ustavus!!! Olles aga 'lihas kannatanud' (vt 1Pt 4:1 ) suudab prohvet Jumala halastust puudutada palju sügavamalt, kui meie, kes me selle kogemusega üldse 'relvastuda' (1Pt 4:1 ) ei taha. Kannatlik pääste ootamine, muide, tähendab üksindust (3:28), verbaalse väljundi ('outputi') vähendamist (3:29) ning loobumist omaõigusest (3:30). Kokkuvõttes tähendab see kõigutamatut usku, et Jumal on iga tema eludetaili taga ning lootust, et Jumal saab ja võib teda sel juhul ka omal ajal ülendada (31-38). Jumal näeb ja teab kõik ning korraldab kõik hästi. Väikesest 'mustast laulikust' meenub üks salm (Mu Isa tõotus on kaljukindel--laul 78) :
Mis elus kanda mul määrand isa,Ainuke nurisemine, mis inimlapselt tulla võiks või tulema peaks, on tema enese patu pärast (3:39), sest tal lasub vastutus oma teid Jumala ees uurida (3:40) ning oma süda Jumala poole tõsta (3:41). Mõned kuud tagasi siinses palvegrupis, tunnetades inimeste frustratsiooni, et miks küll midagi ei juhtu, me ju nii palju ja nii südamest palvetame, avanes mulle salm 3:44. Ka see on Jumala heldus, kui ta ei anna meile 'ärkamiselevust' kõigi meie valeootuste ja -lootuste peale--sest kui me ei ole oma identiteeti ja rahu Jumalas üles leidnud, ei annaks me ümber toimuma hakkavad imeteod meie südameolukorrale midagi juurde, pigem süvendaksid üksindust ja ahastust. Samas liigutavad me palved Jumalat niivõrd, et ta peab täiesti aktiivselt midagi ette võtma, et nendele mitte reageerida... 'peituma pilvesse', et neid mitte kuulda. Ainus võimalus Jumal selle pilve tagant n.ö 'välja saada' on nutta oma rahva hävingu ja patu pärast, kuni Ta vaatab taevast alla ja näeb (3:50). Mida suurem on ahastus ja sügavam 'kaev' (3:55-56), seda ligemal on Jumal (3:57), prohveti 'riiuasja seletaja' ehk kohtunik, ning lunastaja (3:58). Ajalikud kannatused pole suurim ebaõnn, mida prohvet oma vaenlastele soovib--selleks on hoopis paadunud süda, mis lõpuks paratamatult Jumala sajatuse oma kandjale osaks laseb langeda (3:65).
kas õnneraja või valutee,
ma usun--see on mu parim osa,
see tuleb kasuks mu hingele.
Ta peale vaatan ja abi ootan, ...
Ta oma tõotust ei unusta.
Kallis Issand, tänu Sulle, et Sina valitsed. Tänu Sulle, et Su ustavus on suur ja Su arm on igal hommikul uus ning Su halastused pole otsa lõppenud. Tänu Sulle, et Sa tunned meid igat ühte 'läbi ja lõhki' ning Sina tead kõiki me vajadusi, igatsusi ja ahastusi. Issand, aita meil näha seda, kuidas Sina meid juhid ja suunad. Anna armu, et kui me näeme, et ka meie teedel on 'tahutud kividest müür', et me siis keskeneksime enesesesse ja laseksime Sinul oma südametes tööd teha. Tänu Sulle, et Sa tahad kõigi meie eludes esile tuua Sinu head kallihinnalist vilja, mis saab kasvada ainult varjus. Aita meil uurida ja läbi katsuda oma teed ning pöörduda Sinu poole, meie Kohtunik ja Lunastaja. Rõõmusta meid meie palvekambrites. Õpeta meid kuuletuma Sinule ja tähele panema Sinu vaimu märguandeid. Tee meid tundlikuks Sinu juhtimisele. Õnnista meie maad ja rahvast ning eriliselt valitsejaid, et neil oleks tarkus seda rahvast juhtida. Sündigu Sinu tahe me maal!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar