Meie aja diagnoos. A. W. Tozer

Generatsioon kristlasi, keda on kasvatatud vajutatavate nuppude ja automatiseeritud masinate keskel, on aeglasemate ja vähem otseste meetodite suhtes eesmärgile jõuda kärsitu.  Oleme püüdnud rakendada tehnoloogiaajastu meetodeid oma suhtesse Jumalaga. Loeme oma peatüki, peame lühikese hardushetke ja tormame minema, lootes kompenseerida oma sügavat sisemist pankrotti külastades järgmist evangeelset koosolekut või kuulates järgmist põnevat lugu, mida jutustab vaimulik seikleja, kes on hiljuti tulnud järjekordselt retkelt kaugelt maalt.

Sellise vaimsuse traagilised tagajärjed on igal pool meie ümber: pinnapealsed elud, õõnsad vaimulikud arutlused,  suurem osakaal naljal ja lõbul evangeelsetel koosolekutel, inimeste austamine, usuga seotud välistele asjadele lootmine, pool-religioossed osadused, müügimehe meetodid, dünaamilise isiksusetüübi segiajamine Püha Vaimu väega. Sellised ja sellega sarnased on kurja haiguse, raske ja tõsise tõve sümptomid.

Selle meid tabanud raske haiguse eest ei ole mitte keegi üksinda vastutav ja ükski kristlane pole täielikult süüst vaba. Oleme kõik panustanud otseselt või kaudselt sellesse kurba asjade seisu. Oleme olnud liiga pimedad märkama, liiga arad, et välja öelda või liiga enesega rahulolevad, et igatseda midagi paremat kui see kehv, keskpärane toit, millega teised tunduvad rahul olevat. Teisisõnu öeldes, oleme aktsepteerinud üksteise ideed, kopeerinud üksteise elusid ja teinud üksteise kogemused mudeliks meie endi omile. Ja terve sugupõlve kestel on trend olnud allapoole. Nüüd oleme jõudnud päris põhja välja, ja mis kõige hullem, oleme pannud Tõe Sõna muganduma oma kogemustega ja leppinud selle madalikuga pidades seda õnnistatud haljaks aasaks.

Vaja on otsustuskindlat südant ja rohkem kui natuke julgust, et end sellest meie aja haardest lahti väänata ja piibellike radade juurde tagasi pöörduda. Kuid see on võimalik. Aeg-ajalt on kristlased minevikus pidanud seda tegema. Ajaloos on kirja pandud mitmeid laiaulatuslikke tagasipöördumisi, mida on juhtinud sellised mehed nagu St. Francis, Martin Luther ja George Fox. Kahjuks ei tundu hetkel ühtki Lutherit ega Foxi silmapiiril olevat. Kas veel ühte sarnast pöördumist tasub loota eene Kristuse tagasitulekut on küsimus, milles kristlastel ei ole täielikku üksmeelt, kuid see pole meie jaoks praegu ka mitte väga suure tähtsusega küsimus. 

Ma ei väida teadvat, mida Jumal oma suveräänsuses maailma mastaabis veel teha võib. Kuid  mida ta kindlasti teeb tavalisele mehele või naisele, kes Tema palet otsib, seda tean ma hästi ning võin ka teistele rääkida. Pöördugu iga inimene Jumala poole tõsiselt, hakaku ta harjutama ennast jumalakartuses, otsigu ta võimalust arendada oma vaimuliku vastuvõtlikkuse võimeid usalduse, sõnakuulelikkuse ja alandlikkuse kaudu ning tulemused ületavad kõik, mida ta oleks võinud loota oma kehvematel ja nõrgematel päevadel.

Iga inimene, kes meeleparanduse ja Jumala juurde siira tagasituleku kaudu  murrab ennast välja vormist, milles teda on hoitud, ning läheb Piibli enda juurde vaimuliku mõõdupuu jaoks, saab väga rõõmustatud sellest, mida ta sealt leiab.

Öelgem seda veelkord: Üleilmne Ligiolu on fakt. Jumal on siin. Kogu universum on elav Tema elu kaudu. Ja ta ei ole mingi võõrapärane või tundmatu Jumal, vaid meile tuttav meie Issanda Jeesue Kristuse Isa, kelle armastus on need tuhanded aastad ümbritsenud patust inimrassi. Ja ta püüab alati saada meie tähelepanu osaliseks, meile ennast ilmutada, meiega suhelda. Meie sees on võime Teda tunda, kui me vaid vastame Tema pakkumistele (Ja seda me nimetamegi Jumala poole pürgimiseks!) Me saame teda tundma järjest suuremal määral, kui meie vastuvõtlikkus saab täiuslikumaks usu, armastuse ja praktika kaudu.

Oo Jumal ja Isa, ma parandan meelt, et kõik mu mõtted on kogu aeg patuselt tegelenud nähtavate asjadega. Maailm on olnud liiga palju minuga. Sina oled olnud siin ja ma ei teadnud seda. Olen olnud pime Sinu Ligiolu suhtes. Ava mu silmad, et ma võiksin näha Sind minus ja minu ümber. Kristuse pärast. Aamen. 

Tõlgitud raamatust "The Pursuit of God" V peatükist.