Kenad kevadilmad on kinno toonud ka
kristlasi, kes igatsevad „liha näha luudel“, et kuiv piiblitekst
kasvõi pisutki ellu ärkaks ja kuumal kõrbemaal janunevat hinge
toidaks. Seetõttu on loomulikult suureks pettumuseks, kui hiljutine
Noa Laev faktivigadest kubiseb. Ometi, ons 100% faktitruu käsitlus
sedavõrd kasina algmaterjali puhul üldse võimalik? Ja kui juba
juurde luuletama hakata, miks mitte teha seda siis ausalt ja
läbipistvalt? Lapsevanemana olen ma vist kümnetele
filmiküsimustele: Aga miks tegi see tegelane nii või naa,
vastanud, „Kunstnik tahtis“. Ja kõik, sest alati on
filmiloojatel oma kunstiline vabadus, ükskõik, kuidas meie tahame
või mitte. Seega tuleks ehk alguses endale selgeks teha, et film ei
taotlegi autentsust Piibli mõistes, vaid on kunstiline loooming
hoopis teistele teemadele ja valupunktidele osundades.
Usun, et käesolev film põhineb samuti
Jumala ilmutusel, mis ei pretendeeri ammuste sündmuste
lahtikirjutamisele, vaid õpetab meid hoopis tuleviku tarbeks.
Tegemist on õppefilmiga hukatuseeelsele prohvetite põlvkonnale,
kutsele järgmimise hinnast ja vastutusest.
Noa on õiglane mees ja ta süda järgib
Jumalat. Ta on saanud ilmutuse, kuid ei mõista seda lõpuni. Või
siis hoopis, mõistab seda liigagi hästi. Kui tema naine, kes
ainsana on pääsenutest nimetu, püüab mehele mõistust pähe
panna, jutustades tema ja ta pere headusest, vastab prohvet, et nad
on kõik patused. Sügav patutunnetus ja inimkonna patukoorem eristab
Noad kõigist teistest tegelastest. Ta teab, et tema perest lähtuv
inimkond lõpetaks kord samuti kui Kaini suguvõsa, sest probleem on
sisemine, sügaval südames, ja ei ükski suguvõsa nimi suuda seda
ära pühkida. Noa ei ole mingi kuri kohtumõistja, vaid ta usub
teadvat, et vaid loomadele on avatud uus maailm, ilma inimliku
kurjuseta. Kusagil ei näe me, et ka Jumal seda arusaama kinnitanud
oleks. Pigem näeme, et Jumal toob kaksikute sünni kaudu lahenduse,
mis küll pkemas perspektiivis eeldab lapsetegu onude või veel
sündmimata vendadega ja tundub tänapäeval õõvastav.
Konflikt Noa ja perekonna vahel ongi
jüngerluse hind. Naine räägib, et see on tema süü ja karistagu
mees pigem teda, aga mees püüab naisele kasutult selgitada, et nad
on kõik kohtu all. Ta ei taha kaksikõdede surma, kuid näeb, et see
oleks ainuke võimalus Jumala uue maailma puhtust hoida. Suutmata oma
tegu täide viia, mõistab ta enese üksindusse, süü- ja häbikoorma
all.
Konflikt Tuubal-Kainiga saab alguse Noa
noorusest, kui isehakanud kuningas ta isa tapab. Tuubal-Kain on mees,
kes teab oma väärtust. Ta teab, et on loodud Jumala näo järgi ja
selle tõttu on tal Jumalale pretensioone. Pealegi on Jumal aastasadu
vaikinud. Kui ta just ei sekku, ju ta siis meie tegusid heaks kiidab,
kas pole?! Kui Tuubal-Kain laevas loomi söögiks tapab ja Haam teda
kohkunult takistada püüab: „Neid on (igast liigist) vaid kaks“,
vastab mees: „Aga mind on ainult üks!“ Et siis looduse kroon ei
hooli kellestki ega millestki peale iseenda. Tema on inimene (man).
Kui filmi alguses üks kummaline loom ringi jookseb, ütleb Noa „men
are here“ (inimesed on siin). Haam süüdistab isa, et see tal
naist majja ei lase tuua, et ta siis meheks (man) saaks. Kummatigi
saab Haam meheks/inimeseks siis, kui ta Tuubal-Kaini tapab. Nii saab
ta sureva kuninga tunnustuse, et on man-eksami sooritanud.
Tuubal-Kaini võit Noa üle ähvardab vastu taevast lennutada kõik,
mille kallal Noa on nii kaua töötanud. Uus suguvõsa alanuks sel
juhul ilmselt kõigi teiste meeste tapmise ning naiste vägistamisega.
Viimasel hetkel leiab Haam, et peab enda tekitatud probleemi
lahendama.
Probleemi, mis on tekkinud sellest, et
Haam on kibestunud. Kibestunud, et Noa tema tüdruku Na'eli (Jumalast
antud) metsloomadele seatud(?) lõksu surema jättis. Tol hetkel
käitus Noa aga vaid oma algse ilmutuse põhiselt, teades, et teine
minia Iila lapsi ei saa. See ei olnud tema täistahe pojad
järeltulevast põlvest ilma jätta, vaid hoopis see, mida ta uskus
Jumalat temalt nõudvat. Suure südamevaluga tegi ta neid valikuid,
teades, et temastki ei ole paarikümne aasta pärast jälgegi.
Kuulekus Jumalale oli esikohal kõigist inimlikest emotsioonidest ja
soovunelmatest. Piibliloos on Jumal andnud väga konkreetsed juhised,
kuidas, mida, milleks. Filmiloos pole ilmutus väga selge, prohvet
pidi ise n.ö lüngad täitma. Ta saab ühel ööl esimese ilmutuse,
mis viib teda ta vanaisa Metuusala juurde. Vanaisa keedab talle
hallutsinogeene sisaldavat teed, mis ilmutuse lõpetada aitab. Oleks
ta pidanud selgemaid juhtnööre ootama? Täpsemat ilmutust? Ometi
arvas ta, et tal on olemas kõik, mida vajab ning ka aeg oli otsa
saamas. Oli looma moodi lõksus olev Na'el Jumala märguanne
paradigmat muuta, mille prohvet paraku tähele panemata jättis ja
mis perekonda palju haavu tõi ning talle endalegi ning Jumala
plaanile saatuslikuks oleks võinud saada?
Film apelleerib tugevalt ka
loodushoiule ja näitab seoseid inimese patu ja maa olukorra vahel.
Kogu loodu teatavasti ägab patukoorma all ning ootab lunastust.
Kiviinglid on huvitav detail. Need muide on inglid, kes kaastunde
langenud inimese Aadama vastu kord Jumala tahtest kõrgemale seadsid
ja seeläbi langesid. Sellele vaatamata ei ole nad inimeste kombel
niiöelda edasi korrumpeerunud, vaid on säilitanud tahte ja igatsuse
Jumalale elada ning seetõttu aitavad ka Noal laeva ehitada ja
ehitusplatsi kaitsta. Nende lunastus saabub, kui nad Jumala plaani
kaitstes end ohvriks toovad.
Seega on minu meelest film ilmutuslik
ning paneb mõtlema eelseisvatele väljakutsetele. Pigem oleme ehk
tänapäeva kogudusena rohkem kallutatud inimliku kaastunde ja
selgelt väljendunud soosingu taotlemisele. Suudaksime me noalikke
ohvreid tuua, kui Jumal meile väljakutse esitab? Või ei suudaks me
sootuks uskuda midagi, mis meie tavaarusaamale vastupidine tunduks?
Mõtlemisainet jätkub küllaga ja hea investeering oli...
